Tekst: Aarne Valmis, teatrijuht
Peagi jõuab publikuni Vana Baskini Teatri lavastus „Lumeroos“. Sooja huumoriga südamlik lugu rullub Viimsi Artiumis lahti novembrikuu lõpus.
Elusügisesse jõudnud mees armastab sageli istuda pargipingil, seltsiks raamatud ja lähedal tiigis prääksuvad pardid. Ühel päeval aga saabub samale pingile naine, kes pole oma eluga sugugi rahul.
Lesk Eliise kohtub igal kolmapäeval varjunime Lumeroos all meestega, kellega ta ajalehekuulutuste kaudu ühendust võtab. Lesestunud proua otsib endale meest, kaaslast, kellega koos saaks ehk vanaduspõlve veeta.
Pargipingilt avaneb hea vaade kohvikule, kuhu on võimalike kandidaatidega kohtumine kokku lepitud. Naisel on kaasas binokkel, sellega uurib ta kõigepealt meeste välimust – kui see ei meeldi, siis ta üldse kohtumisele ei lähegi. Seni pole tal veel näkanud, ta pole leidnud endale sobivat kaaslast. Iga kord pöördub ta pettunult tagasi pargipingile ja pajatab nurjunud kohtumisest.
Aeg-ajalt on pingi läheduses ka pargivaht, kes lisab omalt poolt lugudesse „elutarkust”. Mees, kes loeb klassikalist kirjandust ega taha selles end eksitada lasta, reageerib esialgu naise pajatustele tõrjuvalt. Viimane hakkab mõne aja pärast juba kaotama lootust kellegi normaalsega tutvuda, kuid ühel päeval saab ta oma kuulutusele paljutõotava vastuse. Kas ta peaks ikka kord veel riskima ja minema kohtingule? Mida arvab härra pingil?
Laval on südamlik lugu sellest, et ka elusügisel võib ehk veel leida õnne – ja seda lähemalt, kui oleks osanud arvatagi. Sooja huumoriga pikitud tekst, mille puänt pole liiga ettearvatav.
Vana Baskini Teatri lavastus „Lumeroos” etendub 30. novembril Viimsi Artiumi väikses saalis. Mängivad: Helgi Sallo, Voldemar Kuslap ja Harry Kõrvits.
