Tõeline raamatusõber leiab lugemiseks alati aega. Siit leiate mõned soovitused, mida järgmiseid raamatud valides silmas pidada. Head lugemiselamused on garanteeritud.

Fredrik Backman

Karulinn

Varrak, 2021. 368 lk

Mõne kirjaniku raamatu võtad kätte ja tead, et saad suurepärase elamuse. Sellise, kus saab kaasa elada, nutta ja naerda ja lisaks veel mitmete olukordade üle järele mõelda. Selline on ka Rootsi autor Fredrik Backman. Tema teosed paistavad silma keeruliste teemade mõistmise ja samuti südamlikkuse poolest. Autori empaatia nii kirjeldatavate tegelaste kui ka lugeja suhtes teeb seejuures lugemise lihtsaks. Backmani raamatud on ka Viimsi lugejate poolt väga hästi vastu võetud. Eriti populaarne on „Mees nimega Ove“, aga ka „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust“ ning „Britt-Marie oli siin“.

Karulinn on väike depressiivne linnake metsade vahel, kus arengu asemel toimub taandareng. „Meil pole turismi, kaevandust, kõrgtehnoloogilist tööstust. Meil on pimedus, pakane ja tööpuudus.“ See on väike koht, kus kõik tunnevad kõiki ja teavad kõikidest kõike. Kehtivad väikese koha reeglid. Hoitakse kokku, probleemid lahendatakse omavahel. Ei ole hea toon teistest erineda. Kehtivad tavad, mille vastu ei tohi eksida. Kuigi koht on väike, on autor sinna paigutanud elama läbilõike ühiskonnast – nii rikkad kui ka vaesed, põliselanikud ja sisserännanud, õnnelikud ja õnnetud, heterod ja geid, arad ja vaprad. Siin on unistustega noori ja juba elukogenuid vanu, kellel on raske oma vigu tunnistada, eriti neid, mida on raske heastada.

Linnal on võimas juunioride hokimeeskond, mis on jõudnud edukalt poolfinaali ja ees terendab meistritiitel. Hoki ongi alati Karulinnale väga tähtis olnud. Ühtedele võib see mäng ja hokimeeskond olla õnnistus, teistele needus. Ükskõikseks ei jäta see kedagi. Kokku põrkuvad erinevad maailmad. Esimeste jaoks on hoki tähtsam kui kõik muu, teiste arvates ei saa ükski mäng olla üle inimlikest väärtustest. „See linn peab saama ka võitja. Me peame saama tunda, üksainuski kord, et oleme kõige paremad.” Võidu nimel pääsevad mõjule emotsioonid nii, et aeg-ajalt kaob pind jalge alt.

Hoki ega ka sport üldiselt ei ole raamatus siiski kõige olulisemad. Tähtsamad on inimestevahelised suhted – kuidas me kõik üksteist mõjutame ja kui raske on mõnikord jääda iseendaks, ausaks ja õiglaseks. Hokimeeskonna poisid peavad olema tugevad Karulinna karud, et hästi mängida ja võita, aga keegi ei õpeta neile, kuidas see hoiak välja lülitada, kui riietusruumist lahkutakse. Vahel tuleb siiski vaadata silma ja usaldada teist inimest ning selle järgi käituda. Autor räägib teoses armastusest ja sõprusest, reetmisest ja valikutest elus: kas olla lojaalne ühele inimesele või meeskonnale. Milline mõju on meeskonnale ja üksikisikule naljadel, mis lähevad üle piiri? Erinevaid piire kombatakse ja ületatakse mitmeid. Seda nii heas kui halvas mõttes. Ehk tuleks usaldada ühe ema sõnu pojale: „ Ja sina ei ole üksi. Sa pole kunagi üksi olnud. Sa pead lihtsalt seltskonda valima.“

Antti Tuomainen

Jänesefaktor

Maaleht, 2021. 299 lk

Antti Tuomainen on praegu üks populaarsemaid Soome autoreid nii kodumaal kui ka kaugemal. Tema teostes ühinevad enamasti krimikirjanduse põnevus ja must huumor.

„Jänesefaktorit“ ilmestab eelkõige omapärane kuivikust peategelane, seltsimatuse pärast kindlustusseltsist vallandatud kindlustusmatemaatik Henri Koskinen. Matemaatikuna on ta täpne, arvutades välja oma tegevuse kõik riskid, nende ärahoidmise viisid ja võimalused. Samuti on matemaatika muutnud ta täpseks oma väljaütlemistes ja eesmärkide taotlemises. Konkreetne loogiline mõttelaad on talle abiks nii riskianalüüsi tegemisel kui ka ellujäämisel. Aga alati ei ole üks pluss üks võrdne kahega.

Mõneti on peategelane ka filosoofiaaustaja. Tema elus on koguni kaks Schopenhauerit – üks neist suur mõtleja, teine las jääda teadmatuks, kuni te raamatu lugemiseni jõuate. Igal juhul leiab Henri end tõenäosusteooria reeglitest sagedamini keerulistes olukordades, mida iseloomustab kuulsa filosoofi mõte, et „inimlik eksistents ei ole kaugeltki kingitus“. Schopenhauerid koos matemaatikaga näivad ainsa võimaliku viisina toimuvaga hakkama saada.

Ootamatult päranduseks saadud majanduslikes raskustes olev seikluspark pakub peategelasele hulganisti lahendamist nõudvaid ülesandeid. Eelkõige tuleb tagada selle püsimine. Mingil hetkel siseneb Henri ellu Laura, kellega kaasnevad niihästi suur südamevalu kui ka enneolematu rõõm. Teoses võib kohata veel palju kummalisi tegelasi nii seikluspargi töötajate kui ka rahanäljas kurikaelte hulgas.

Kahtlemata paneb „Jänesefaktor“ paljusid lugejaid triloogia kaht järgmist osa ootama.

Rein Raud

Täiused ja tühjused. Lühiülevaade Aasia mõtteloost

Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2021. 330 lk

Rein Raud on Tallinna ülikooli Aasia kultuuriloo ja üldise kultuuriteooria professor, ühtlasi ka tunnustatud kirjanik, esseist ja tõlkija. Tema poolt kirjutatus tajume Aasia riikide ja religioonide süvitsi tundmist ning kultuurilise ja ajaloolise tausta mõistmist.

Käesolev teos koosneb kahest osast: esimene on pühendatud Aasia erinevate maade aja- ja mõtteloole, teine käsitleb võrdlevalt konkreetseid filosoofilisi küsimusi. Raamatu kaante vahel kohtuvad omavahel tihedasti läbi põimunud kultuur, religioon, poliitika ja filosoofia. Aasia ajaloolist arengut jälgides on religioonil raske välja kujuneda ilma metafüüsilise aluseta. Samuti vajavad poliitilised teooriad filosoofilist baasi õiglusest ja ajaloos kulgemisest. Raamatus käsitlebki autor Aasia mõttelugu ühtse protsessina. Põhirõhk on teooriatel, mis maailma ja inimese olemist terviklikult seletavad. Rein Raud mõtiskleb ka kultuuriliste väärtuste üle inimese identiteedis. Tarkus ei saa olla lihtsalt intellektuaalne konkreetne teadmine, vaid ennekõike eluviis, mis ühendab kõiki inimliku olemasolu aspekte.

Kui Läänes on esmane reaalsuses kogetud asjade enesesamasus, stabiilsus ja staatilisus ning muutused ja liikumised vaid lisanduvad neile, siis erinevates Aasia maailmavaadetes domineerib vastupidine. Esmane on muutus. Stabiilsuse mõtleme me välja, kui asjad mõtte jõuga tegelikkusest välja kisume ja abstraktsetele ideedele taandame. Aasia mõte näib viitavat lihtsuse kiitmisele, samas kui Läänes ollakse harjunud mõtlema raskuste ületamisest, sest oodatav tulemus oleks justkui võrdeline ületatud raskustega. Läänele on iseloomulik ka individuaalse vabaduse järjest määravam roll ühiskonnas. Aasia maailmavaadetes eelistatakse pigem ühiskondlikku solidaarsust individualismile. Samuti tähelepanu ja empaatiat mitte ainult teise inimese, vaid kõige elava vastu, mis sobib hästi kokku ka meil järjest rohkem leviva ökoloogilise mõtteviisiga.

„Täiused ja tühjused“ on raamat, mida võib soovitada esmaseks teejuhiks lugejale, keda huvitab Aasia religioon, filosoofia, ajalugu. Kindlasti ei ole see raamat lihtne lugemine. Seepärast tuleks seda lugeda väga süvenenult, asetades ennast teksti mõistmise lähtekohta ja liikudes sealt väikeste sammudega soovitud suunas.