Jõulupühade aeg, mis saab sel aastal olema teistsugune kui tavaliselt, ei tohiks ju tegelikult uuendusmeelses maailmas kedagi hirmutada. Tegelikkuses on meil võimalik sel aastal jõule tähistada uuel moel ning ehk tõesti keskenduda rohkem jõulukingituse sisule, mitte värvikirevale pakendile.
Jõulurahu oleme aastaid igatsenud ja seda väljagi kuulutanud, kuid selleni jõudmine on olnud seotud pigem väsimusest nõrkemisega, kui enam tormata ei jaksa, mitte aga teadliku hoo maha võtmisega, et tõeliselt ja südamest pühadest rõõmu tunda. Jõulude suurimaks rõõmuks on ju koosolemine kõige armsamate ja olulisematega, kes meil elus on. Koosolemine oma pere ringis.
Mis siin salata, kevadel oli suur üllatus, et ülestõusmispühi pidime kirikuski pidama nii, et inimesed olid teenistusest osa saamas kaamerasilma kaudu. Samas lootsime siis, et jõuluks on kõik möödas. Suvi andiski ju lootust, et asjad on tõesti liikumas paremuse poole, kuid sügis on näidanud kahjuks vastupidist. Ega siis jäägi üle muud, kui leida oma senistele jõulutoimetuste mustritele asendust uutes viisides, et võiksime siiski osa saada selle kauni püha tõelisest rõõmust.
Jõulupühade tegelik olemus on ju siiras ja puhas rõõm sündinud Jeesuslapse üle, mis ei vaja suuri pidustusi, vaid mida kõige toredam ongi tähistada väikeses pereringis. Loomulikult ihkab hing näha kõiki sugulasi, kellega oleme harjunud jõulude aegu kokku saama, kuid sel aastal peaksime selleski osas julgema seada selgeid piire, et vältida haigestumise ohtu.
Elu on täis imelisi võimalusi, mida me oma tavapärases rütmis tegutsedes tarvitada ei oska. Kui aga oleme sundseisus, tuleb leida uusi lahendusi ning siis olemegi uuendusmeelsed inimesed, kes võivad jätkuvalt rõõmustada. Isegi kirik, mis on aastasadu ühtemoodi toiminud, pidades pühapäeviti ja pühade päevadel jumalateenistusi, peab kohanema uue olukorraga. Kirikusse ei ole meil võimalik jõuluõhtul lubada rohkemat kui viiendikku inimhulgast, kes tavaliselt on olnud jõulurõõmust osa saamas. Kuid selle lahendavad kaasaegsed võimalused, kaamerate ja ekraanide näol, mis toovad jõululaulud ja jõululoo koju kätte. Ka EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikust ja Viimsi Vabakoguduse jõuluteenistustest on toimumas ülekanded Facebooki ja YoutTube’i kaudu.
Kellel aga südames on suur soov kindlasti kirikusse kohale tulla, siis on väga vajalik eelnev nime kirja panek. Ei soovi ju mitte keegi, et peaks jõuluõhtul kiriku ukselt nukralt tagasi pöörama, sest rohkem inimesi kirikusse ei mahu.
Jeesuslaps sündis Petlemma linna lähistel üksikus loomalaudas eemal linna melust, sest Jumal ei vaja selleks, et tulla inimese juurde, suurt rahvahulka ja pidulikke sündmusi. Ta lihtsalt tuleb oma rahuga ja puudutab südant. Et aga seda kogeda, vajamegi seda rahulist aega.
Elame suures muutuste ajas. Ja mitte sellepärast, et viirus maailmas möllab ja nii paljudel on hirm tuleva pärast, vaid ikka seetõttu, et see kõik paneb meid pöörama taas oma pilku ajatute väärtuste poole, mille oleme edu ja kuulsuse ihaluses kõrvale jätnud.
Jõulupühade laiem sisu Jeesuslapse sünni tähistamise kõrval on ju usk headuse ja armastuse võidukäiku. Isegi selles ajas aastas, kus päike vaevu-vaevu teeb kaare lõunataevas ja õues on kõle, on usk hingesoojusesse see, mis kannab ka kõige keerulisematest elu olukordadest läbi ning kasvatab lootust, et kõik, mida määratleme halvana, saab mööda.
Viimsi on üks eriline paik – kuigi me elame justkui linnas, on looduski meile tegelikult nii lähedal, et lausa rumaluseks võiks nimetada looduse pakutavate võimaluste kasutamata jätmist. Loomulikult vajab soojalt diivanilt tõusmine ja metsarajale minemine teatavat eneseületust, kuid rahu ja hea enesetunne, mille võime leida looduses viibimisest sõltumata ilmast, on tegelikult üks rahu kasvatamise võimalusi. Pärast metsas müttamist on parim võtta tassike teed ja hea raamat ning sedasi lubada hingel hingata.
Usun, et jõulurahu saabub meile siis, kui jätame kõrvale liigse muretsemise ning võtame tänulikus meeles vastu kõik selle, mida elu meile pakub. Jah, kõik ei pruugi meile meeldida, kuid siis tasub lasta sellel mööda minna ning keskenduda sellele, mis tõelist rõõmu valmistab.
Jõuluööl sündis meile Päästja, kes oma tegevusega umbes 30 aastat hiljem muutis inimkonna jaoks kõik, avades tee lunastusele. Tõestades, et armastus on kõigest üle ja avades meile võimaluse jätta kõik mure kõrvale ning südames rõõmustada kõige hea üle.
Nende jõulude aegu tuleb meil küll armastada kaugelt, kuid armastuse olemust ei muuda mitte ükski kaugus. Seda piirab vaid hirm, mis takistab uskuda armastusse.
Olgu selles jõuluajas meil rohkelt rõõmu ja rahu südames ning palju armastust!
