Kui viimasel hetkel midagi erakorralist ei juhtu, siis astub 13. detsembril Viimsi huvikeskuses kuulajate ette Hedvig Hanson. Lauljatar on jõulude puhul kokku pannud kontserdikava, mis kannab nime „Valguse poole“.
Mida jõuluaeg Teie jaoks tähendab?
Jõuluaeg algab esimese advendiga, aga õige jõulutunne tekib ikka siis, kui lund sajab ja maa on valge.
Minu jaoks on jõulud suuresti mõtisklemise aeg. See on kristlik püha, mil tasub süveneda tõdedesse ja õpetustesse, mis on universaalsed, ajatud ja võiksid õpetada meid targemini ja õilsamini elama.
Kommertsiaalne jõul pressib muidugi juba oktoobri keskel peale, aga tegelikkuses peaksime vaatama sissepoole. Tõsi, ka ehitud jõulukuuski, kaupluste vaateaknaid või tuledesära on õhtusel jalutuskäigul tore vaadata, aga peamine on see, et meie lähisuhted oleksid soojad.
Kas jõulukontserdid on Teie jaoks muude esinemistega võrreldes erilisemad?
Tõepoolest on. Jõulumeeleolus ehitud saalid, küünlavalgus ja kuuse lõhn annavad oma erilise atmosfääri, niisamuti talvised laulud. Esile tuleb pühalik-pidulik meeleolu.
Kuidas tänavune koroona-aasta on Teie kui muusiku elu mõjutanud?
Muusikud on küll oma töökaotusega esiplaanil, ent tegelikkuses mõjutab ebakindel ja ettearvamatu, pidevalt muutuv ja ärevust tekitav olukord meid kõiki kogu maailmas.
Kuigi kevadel jäid ära kõik esinemised, olen õnnelik, et sain augustis, kui tõesti oli nn „lainetevaheline“ rahulikum aeg, teha kümme soolokontserti Eesti mõisates. Publik ei pidanud olema maskides, tundsime kergendust ja lootust.
Nüüdne olukord on hoopis teine. Kontserdisaale kinni ei panda, mis on hea, sest inimeste hingeline ja vaimne tervis on kõige alus ning sellele pakub tuge just kultuur. Samas on selge, et publikut ei ole palju. Ometi neile, kes julgevad tulla ja vajavad muud kui pidevaid uudised koroonaolukorrast, peab seda võimaldama.
Loomingulises mõttes on nõnda, et lähtuvalt olukorrast teen kontserte üksi. Ja soolokontserdi vorm on hakanud mulle väga meeldima. On hea tunda, et saan vajadusel üksi hakkama. Kuna suudan end klaveril saata, on see mu privileeg lauljate ees, kes sõltuvad teistest muusikutest.

Milline jõululauludest on Teie lemmik?
Küllap on nii, et traditsioonilised jõululaulud, mida igal pool poodides kuuled, tüütavad jõuludeks päris ära. Aga mõned laulud ikkagi meeldivad. Näiteks „Valged jõulud“. Lõpuks oleneb kõik ka esitusest.
Miks on tänavuse kontserdi nimi just „Valguse poole“?
Esiteks on see sümboolne pealkiri. Peaksime püüdlema ikka valguse poole, meil on iga päev see võimalus – vaimselt tõusta. Teisalt on see seotud valguse ootusega – pimedaim aeg on jõuludeks läbitud, saame jälle oodata uut algust ja valgust.
Mis kontserdi kava iseloomustab?
Kuna mul on ilmunud plaat „Talvine soojus“, siis esitan talviseid ja jõulumeeleolus uuemaid laule originaalloomingust. Ehk suures osas kuulebki kontserdil minu enda laule, aga ka teiste eesti laululoojate loomingut, mis hetkel kõnetab.
Kava ei ole päris kindlalt paigas, lähtun ka hetkemeeleolust ja publikust. Mulle on ajaga üha tähtsamaks saanud laulu sõnum. Nõnda kuuleb eesti luuletajate sügavaid tekste – Ott Arder, Ellen Niit, Ernst Enno, Artur Alliksaar.
Räägin publikuga laulude vahel juttu ning loen katkendeid oma raamatust või esitan mõne luuletuse. Mulle on öeldud, et just see, et ma nõnda suhtlen, on tore ja toetav.
Millist elamust soovite selle kontserdiga kuulajatele pakkuda?
Soovin anda midagi, mis tooks südamesse hellust ja kergust sel ebaselgel, isegi raskel ajal. Näen, et paljud on väsinud ja kurnatud. Ühtpidi pimedusest, kuid teisalt piirangutest, mis ei lase enam päris vabana elada. Samas võiks vabadus tulla jällegi seestpoolt. Hingevabadust ei saa meilt võtta ükski väline olukord. Hingega tehtud ja naturaalselt kõlav muusika võiks olla meeldetuletus sellest valgusesevõimalusest.
Kas olete ka varem Viimsis kontserte andnud ning mis teile siinkandis meeldib?
Minu viimane kontsert Viimsis oli mõned jõulud tagasi Viimsi kirikus, koos Uku Suvistega. Ja see oli ilus! Meie hääled kõlavad kenasti kokku, kuigi esindame erinevaid stiile, samas muusikaline maitse on sarnane. Niisamuti olen esinenud Viimsi Happy Jazz festivalil.
Viimsiga seostuvad mulle eelkõige mitmed head tuttavad, kes siin elavad ja kellel külas käin. Olen kindel, et kui elaksin Tallinna lähedal, tahaksin elada just Viimsis. Kes teab, äkki jõuan veel!
Milline on Teie selle aasta isiklik jõulusoov ning mida sooviksite Viimsi valla rahvale?
Isiklik jõulusoov on ka üldine soov üldiselt: et jõulud oleksid rahulikud. Saame rahu ise teadlikult tekitada. Kuulatada rohkem vaikust, jalutada looduses, tarbida vähem sotsiaalmeediat ja vähendada ka telekavaatamist. Välist lärmi ja infot on liiga palju ning see kindlasti ei tekita meis rahu. Soovitan vaadata rohkem enesesse. Ja pöörata pilk kõrgemale maistest muredest.