Tekst: Artur Raidmets, meelelahutaja

Üha vähem kõlavad meie igapäevasel muusikamaastikul kupleed. Ometi olid need väga populaarsed ennesõjaaegses Eestis, aga samuti olid need veel käibel kuni eelneva sajandi lõpuni välja. Iga eestlane teab ja oskab nii mõndagi neist kaasa laulda.

Kuplee on naljalaul, mida on loodud ja esitatud aegadest ja oludest sõltumata. Vikipeedia ütleb, et kuplee on kordusriimiline salmilaul, enamasti aktuaalse sisuga, humoristlik või satiiriline. Kupleede esitajat nimetatakse kupletistiks. Võõrsõnade leksikon lisab, et kupleed kui humoorika sisuga laulu võib laulda omal viisil. Ja tõepoolest – enamasti kirjutatigi päevakohase sisuga sõnad mõne tuntud laulu viisi järgi. Eesti keele seletav sõnaraamat lisab, et kuplee võib olla tabav, teravmeelne, poliitiline, ka pikantne, lõbus, isegi labane. Nähtavasti on teatav „piiri peal kõndimine“ ja pisuke labasus kupleele kui lihtsale naljalaulule lubatud, muidugi jäädes sealjuures hea maitse piiridesse.

Kupleede kui mitte kirjutamine ehk loomine, siis ettekandmine on igal juhul jõukohane kõigile, kel selleks vähegi soovi ja lusti peaks olema. Miks nii optimistlik prognoos? Sellele küsimusele vastab väga hästi omaaegne kuulus inglise humorist:

„Muidugi, kuplee puhul ei oota te ei tea mis häält. Te ei oota korrektset fraseerimist ja vokalisatsiooni. Te ei pane pahaks, kui laulja ühel noodil avastab, et ta on liiga kõrgelt võtnud, ja jõnksatades häält madaldab. Te ei tunne muret rütmi pärast. Te ei pahanda, kui laulja saatest kaks takti ette läheb, siis poole pealt katkestab, et asi pianistiga selgeks rääkida, ja seejärel jälle otsast alustab.“

Kas antud tsitaat julgustas igaüht meist õppima ära ja kasvõi pereringis ette kandma mõnd tuntud kupleed ehk naljakat salmilaulu? Kindlasti! Ja kui tervet laulu ei jõua, võtke eelolevateks jõuludeks näiteks jõulumehele ettekandmiseks kasvõi refrään Eesti kõige tuntumast kupleest „Rikas ja vaene“. Sõnu pole seal palju ja meelde jäävad nad ka loodetavasti hästi: „Aga mulle siiski ükstaskõik on see, ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee!“ Peale sellist fraasi heldivad nii jõulumees, perekond kui ka töökaaslased. Ühesõnaga – sobilik ja tujutõstev lause mida võite kasutada ka igapäevaselt. Loob positiivsust igaks elujuhtumiks.

„Kupleekuningad“ Eestimaa tuuril

Novembris, Eestimaa tuuril, tahavad nii Eesti kroonimata „kupleekuningas“ Peeter Kaljumäe, kes esitanud neid naljalaule nii Eestis kui ka välismaal viimase 30 aasta jooksul, kui ka talle sekundeeriv omaaegne ansambli Modern Foxi solist Artur Raidmets värskendada Eesti publiku mälu nende tuntud naljalaulude osas. Ja nimelt kõige pimedamatel ja masendavamatel hilissügisestel õhtutel on mõnus argimured unustada ja lasta humoorikatel nootidel ja tekstidel end kanda läbi aastakümnete.

Seepärast on ka tuuri pealkiri koos laiendiga „Rikas ja vaene“ – huumoririkas kupleekava energiavaesel ajal. Ja silmas ei pea pealkirja autorid mitte ainult energiakriisi elektri mõttes, vaid ka vaimses plaanis. Aega, kus laadida oma akusid ja ajusid enne, kui advendiküünlad meie pimedatesse õhtutesse sära toovad.

Artikli pealkiri ärgu aga kedagi ehmatagu – mingit otsest ohtu kontserdile tulles pole. „Oht“ aga peitub tulevikus selles, et kui mitmed sulesepad saavad vanadest pilalauludest innustust, võivad nad neid aja jooksul taas looma hakata. Ja lausa igal nädalal ja aktuaalsetel teemadel. Pole paremat kriitikat ja avalikku pilamist, kui vaimukalt kirjutatud kuplee. Nagu öeldakse ühes Eesti kultusfilmis: „Vaata, vangimajast võid sina varsti lahti pääseda. Aga laulu sees seisad sina sada aastat ja ükski palumine sind sealt lahti ei tee…“

Seega võiks kupleede loomise ja esitamise regulaarselt päevakajalistel teemadel jälle au sisse tõsta ja ehk saavad mitmed probleemide tekitajad aru sellest, et laulusalmist nii lihtsalt priiks ei saa. Vaatamata eluraskutele – kuulame, laulame ja loome – ja meie rõõmsale südamele peaks sellest piisama!

Artur Raidmets ja Peeter Kaljumäe „Rikas ja vaene“

Viimsi huvikeskuses 8. novembril kell 19.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Viimsi huvikeskuses kolmapäeviti kell 10–16.