Viimsis algas kultuuriaasta. Mida see endaga kaasa toob, selle üle mõtisklevad kultuurivaldkonna abivallavanem Nikolai Bentsler, kultuuriosakonna juhataja Villu Veski ning kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juht Kristiina Reidolv.
„Kultuurist algab kõik, sest kultuur on nagu vundament, millel seisavad kõik inimkonna saavutused,“ sõnab Nikolai Bentsler. „Olen väga uhke ja rõõmus, et varsti avab uksed kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. See ei ole lihtsalt hoone – see on koht, kus kultuur, haridus ja teadus hakkavad tegema koostööd. Viimsi saab kultuuriallika, kus igaühel on võimalus oma elu rikastada ning kus kultuur ilmutab end erineval moel,“ lisab ta.
Villu Veski ütleb, et Viimsi kultuuriaasta 2022 on Viimsi haridusaasta loomulik jätk. „Aasta jooksul tõstame fookusesse kultuurielu sisulise ja vormilise poole. Kultuuri ja kultuuritraditsioone meie sees ei saa meilt keegi ära võtta. Oma emakeele, laulude või muljete kaasaskandmiseks ei vaja me anumat või kohvrit – nad lihtsalt on meiega. See ongi meie suurim rikkus – meie oma kultuur,“ ütleb ta.
Veski sõnul on kultuuri arendamiseks ja hoidmiseks erinevaid tööriistu. „Kultuur sünnib enamasti üksinduses – raamatukirjutamine, maalimine või laululoomine ei vaja suuri maju ega kultuurikomplekse. Loomingu jagamiseks teistega aga vajame sageli kooskäimise kohta. Spetsiaalselt sisustatud, parima akustika, arhitektuuri ja valgusega multifunktsionaalset hoonet. Viimsis on selleks kevadel valmiv Viimsi Artium – suur, paljude võimalustega keskus kolme saali ning lugematute õppe- ja harjutusruumidega, kunstigaleriiga,“ ütleb ta. „Seda uut kultuurimajakat aitab kultuuriaasta tutvustada nii viimsilastele kui ka meie külalistele lähedalt ja kaugelt.“
Veski toob välja, et kultuuriaasta pöörab muuhulgas tähelepanu küsimustele, kas peaksime looma kultuuri ainult digitaalselt ja seda sedaviisi ka tarbima. Või anname aru, et digitaalne keskkond on ainult väline vorm kultuuri edastamiseks või sellest osasaamiseks. Kultuuriaasta püüab leida selgemaid valikuid, kuidas erinevad kultuuritarbijad ja -loojad edasi liiguvad, millises vormis kultuuri naudivad – kas kontserdi- ja teatrisaalides või ainult telefoniekraanilt? Kas on kätte jõudnud uus reaalsus kultuurielus? Millisel viisil edasi liikuda? Vastused soovime aasta jooksul leida, kaasates meie kogukonda ja kultuuritegelasi.“
Kristiina Reidolvi arvates on mitmes mõttes märgiline, et Viimsi vald pühendab käesoleva aasta kultuurile. „Ühelt poolt valmib kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Niivõrd suur investeering kultuuri- ja haridusvaldkonda ühe kohaliku omavalitsuse poolt on erakordne ja tähelepanuväärne nii Eestis kui ka Baltikumis laiemalt. Üldjuhul toetub kontserdi- ja etendusasutuste finantseerimine riigi õlgadele, kohalike omavalitsuste ja erasektori panus kipub olema pigem väike. Viimsi valla suuremahuline investeering peaks olema eeskujuks teistele kohalikele omavalitsustele,“ leiab ta. „Kohaliku omavalitsuse poolt kultuuri investeerimine on strateegiliselt tark otsus, sest kultuur seob kogukonda ja pakub emotsioone, tõstab elukeskkonna väärtust, loob uusi töökohti ja edendab kohalikku majandust. 2012. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuring näitas, et igasse kultuuriüritusse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Seega investeeringu mõju piirkonnale on vähemalt neljakordne,“ lisab ta.
Reidolvi meelest on oluline tõsta fookusesse kultuur just turbulentsetel aegadel, sest koroonapandeemia on tervet valdkonda väga tugevalt mõjutanud. „See on olnud karmiks kooliks nii kultuuriloojatele kui ka -korraldajatele. Seega just praegu on väga oluline hoida ja väärtustada kultuuri.“
Oleme rõõmsad, et meie kultuurielu on rikas ja mitmekesine, ulatudes rannarahvakultuurist rahvusvahelise tipptasemeni ning hõlmates kõike, mis sinna vahele jääb. Lisaks Artiumi avamisele on Viimsis ja valla saartel palju põnevat avastamist, hulgaliselt häid tegijaid ja uusi ideid, millele kultuuriaastal tähelepanu pöörata. Hoiame, hindame ja jagame oma kultuuri!
Avafoto: Viimsi Artiumist saab üks valla kultuuri nurgakivi. Fotol ETV tütarlastekoor vahetult enne hoone sarikapidu. Foto: Tiit Mõtus
