Kriitika on igati õigustatud ja üksikuid etteheiteid pole mõtet loendama hakatagi, sest nad kõik taanduvad ühele küsimusele: mis on Viimsi Suur Plaan?

Sa võid olla ükskõik kui kõva kapten, aga kuhu sa purjetad, kui pole kokku lepitud, et millisesse sadamasse tahetakse välja jõuda. Organisatsiooni ei ole võimalik juhtida, kui pole paika seatud eesmärki, kuhu oma töö ja tegevusega tahetakse välja jõuda.

Veelgi enam, kuidas me saame anda hinnangut juba tehtud tööle, kui meil pole võrdlusplaani sellega, mida plaaniti saavutada?

Logistiliselt oleme ettevõtluse jaoks halva asukohaga, aga elukeskkonna ja laste kasvatamise vaatenurgast asume ideaalses lokatsioonis.

Taavi Kotka
Viimsi vallavolikogu esimees

Kas Viimsis on hea kooliharidus? Kui häid tulemusi näitavad meie direktorid, õpetajad ja õpilased? Kas valla juhtkond on sõnastanud oma ootuse (tellimuse) haridusele? Mis on edasised sammud, tulevikuplaanid? Kas meil õpetavad parimad õpetajad? Kas pakume õpetajatele parimat keskkonda ja palka?

Õnneks on meil vedanud. Hoolimata sellest, et valla juhtkonnalt ei ole selget tellimust, on haridusega seotud inimesed oma tööd südamega teinud ja üldised haridusnäitajad on läinud tasapisi ülesmäge, arenenud infrastruktuur jne. Aga veel parem oleks, kui meil oleks siin konkreetne plaan, mida ühiselt vallana saavutada tahame, nii et saaksime seda ka ressursside planeerimisel arvesse võtta (lihtsa näitena: õpetajate palgatõus vs kilomeetrid uut ja paremat teed).

Samasugust selget eesmärgistust on parema juhtimise ja tulemuste saavutamiseks vaja mitte ainult haridusse, vaid kõikidesse valdkondadesse. Osaliselt see juba toimub. Puhas rõõm on sõita öösel Leppneeme ja vaadata, kuidas targad ja kokkuhoidlikud valgustid liiklejate lähenedes põlema süttivad ja siis jälle kustuvad. Veel suurem rõõm on rääkida selle valdkonna eest vastutavate inimestega, kellel on selge arusaam, kuidas järgmiste aastate jooksul vastavalt väljatöötatud plaanile kogu Viimsi sarnaselt kaetud saab.

Miks mitte kohe ja kõike ära teha? Sest valla finantsiline seis on pehmelt öeldes kesine ja kuniks Viimsist pole leitud naftat, saab erinevate valdkondade arendamist teha vaid sammhaaval.

Kui aus olla, siis ei piisaks ka nafta leidmisest, sest ei tasu unustada, et kohaliku omavalitsuse tulubaasi moodustavad peamiselt vaid palgalt makstav tulumaks ja maamaks. Ettevõtlusmaksud või maksud dividendidelt valla tulubaasi ei suurenda ja oma investeeringuid peame tegema kaalutledes.

See oli ka põhjus, miks hääletasin raamatukogu Decorasse viimise vastu. Raamatukogu peab saama uued ruumid, kuid valitud lahendus on minu meelest üle meie võimete ja oleks saanud soodsamalt.

Suurema tulubaasi saavutamiseks võiks teha lihtsa järelduse: Viimsisse tuleb luua oluliselt rohkem kõrgepalgalisi (tarku) töökohti, kus töötaksid Viimsis sissekirjutust omavad inimesed. Proovisin omal käel järgi, kui keeruline või lihtne see on. Tegin Viimsisse kontori ja töötajad väga hindavad seda rahu ja vaikust, mida Viimsi pakkuda suudab, kuid selgeks sai ka see, et uut 10 000 töötajaga Ülemiste Cityt siin olema ei saa. Ja isegi mitte 3000 töötajaga Telliskivi.

Logistiliselt oleme ettevõtluse jaoks halva asukohaga, aga elukeskkonna ja laste kasvatamise vaatenurgast asume ideaalses lokatsioonis.

Kokkuvõtteks peame olema realistid ja tegema oma valikuid praktilisusest lähtuvalt ning oma võimete piires. Kesklinna tramm on ilus unistus, aga selleks, et see oleks edukas, peab tekkima suure klientuuriga Viimsi keskus ja veelgi enam peab muutuma Tallinn, kes suudaks kontsentreeritult teenuseid pakkuda. Muul juhul jääb ikkagi auto eelistatud transpordivahendiks.

Rohkem teenusepakkujaid Viimsisse – ilus unistus, aga miks tulla oma ettevõttega turule, kust klientuur igal hommikul minema sõidab? See on võimalik, kui elanikkond kasvab ja piisavalt inimesi jääb ka tööpäevadel siia kohapeale.

Viriseda ja näpuga näidata oskab igaüks. Mõni on selles lausa Meister, suure algustähega. Tegijaid on rohkem vaja ja esmalt on vaja eesmärkides kokku leppida. Vallavalitsuse ja uue vallavanemaga koostöös on Viimsi volikogul selleks kõik võimalused olemas. Teeme ära vähemalt selle valiku, et kas Viimsi optimeerib ennast 30, 40 või 60 tuhande elaniku jaoks.

Arvestades juba varasematel aastatel välja antud ehituslubasid, siis alla see number enam jääda ei saa. Ning kui see eesmärk on paigas, on kõik alameesmärgid juba tuletatavad või arvutatavad.