Rikkuse ja varanduse olemusest on küllap meil igal ühel oma arusaamine ja selleks on meil täielik õigus, sest kes siis veel, kui mina ise ei võiks otsustada selle üle, mis on minu rikkus.

Eelkõige muidugi peab inimene rikkuseks millegi ainelise omamise suurt hulka, on see siis raha, kinnisvara, vallasvara või võim, mille läbi mõjutada erinevaid protsesse enesele soodsas suunas. Nii tulebki mängu rikkuse kogumise juures üldjuhul ikka mingil ajahetkel mängu mõiste omakasu. Sest kui ei oleks kasulik, siis ei ole ju mõtet ka ahnitseda.

Samas, vaadates tagasi kasvõi inimkonna viimasele sajale aastale, siis tuleb tõdeda, et kõik see aineline varandus, mida inimene on võimeline kokku kraapima, on vägagi kaduv, sest aeg murendab ja teatud olukordades lausa hävitab kõike seda, mida saab käega katsuda. Nii oleme meiegi rahvana kogenud seda, kuidas viimase 30 aasta jooksul on käibel meie riigis kolmas raha ja igal vahetuskorral on ümber hinnatud kõige ainelise väärtus.

Rikkusest rääkides aga tuleb eelkõige vaadata inimese sisse, sest tõeline rikkus peitub ju inimese arusaamistes, tema mõtteviisides ja hoiakutes, mille toel ta oma päevatoimetusi toimetab, tema usus ja veendumuses ning soovis midagi maailma ja inimkonna heaks ära teha. Midagi paremaks muuta.

President Lennart Meri on öelnud: „Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.“ Ja see on ju jätkuvalt nii, kuid just ka selle lause mõistmise nurk näitab meile kätte selle, kes adub tõelise rikkuse olemust. Tõeliselt rikkad oleme me siis, kui mõistame, kui kallis on Eesti riik meie südamele.

Piibliski kõneldakse rikkusest ja aaretest päris palju ja keskseks mõtteks selle juures on just seesama, et kõik maine varandus on kaduv ning seepärast peitub tõeline rikkus iga hinge jaoks oskuses näha enamat, kui silm näeb, või uskuda enamat, kui mõte suudab mõista. Suurim rikkus on usk tulevase headusesse. Kuid seda usku leida on ikka ja alati keerukas, sest otse loomulikult me inimolenditena lähtume ikka sellest, mida silmad näevad ja kõrvad kuulevad.

Less is more – vähem on rohkem, ütles mees, kel tuli siit ilmast minna ehk liigagi vara, kuid kes on täna sellest mõttest ajendatuna sündinud erinevate seadmete kaudu väga paljude inimeste taskus ja kodudes.

Loodetavasti on enamus inimesi tänaseks aru saanud, et maine elu ei ole võistlus, mille eesmärgiks on, kellel on surres rohkem asju. Sest kõik see asjadega seonduv on ju tegelikult peamine põhjus, miks nii põletavaks on muutunud keskkonnaprobleemid ja miks ka nii keerulisteks on muutunud inimeste omavahelised suhted. Oskus elada oma tegelikest vajadustest lähtuvalt on suur rikkus ehk siis arusaamine sellest, mida ma tegelikult vajan.

Soove on inimesel alati ja tahtmisi veelgi enam, kuid isegi siis, kui kõik need täita, ei lõpe need, vaid inimene tahab ikka enam ja enam, lõpuks ise ka aru saamata, mida tal päriselt vaja on ja mida mitte. Pole ju põhjust omada kapitäit riideid, kui keha on inimesel ikka ainult üks, mida riietada. Kõiki neid korraga kanda on ju võimatu.

Ja isegi haridus ei ole suurim rikkus, vaid suurim rikkus on hoopis haritus, mis võimaldabki inimesel mõista elu erinevatel tasanditel toimuvat ning nende omavahelistest suhetest tulenevalt leida tasakaal nii, et hing on rahul ja meelgi on rõõmus.

Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? (Mt 6:27) Nii küsib Jeesus on mäejutluses inimeste käest, kes on teda kuulama kogunenud, et panna neid mõtlema selle üle, et tegelikult Jumal, kes kõik on loonud, kannab hoolt iga inimese eest ja annab kõik eluks vajaliku. Rikkust leida ei ole mitte kunagi võimalik muretsedes, rikkaks võib inimene saada siis, kui lõpetada muretsemine.

Suurim rikkus, mille osalised inimesed on, on armastus. Armastus, mis ei sea mingeid tingimusi, armastus, mis toetab ja aitab inimest läbi kõigest, mida ta oma maisel teekonnal kohtab. Armastuse tundmaõppimine aga on elukestev ettevõtmine, kuid mida enam armastada, seda enam inimene saab kasvada ka sisemiselt ning võib saada tõeliselt rikkaks.

Nii et kui see pikk jutt nüüd kokku võtta ja selle kokkuvõtmisega püüda vastata pealkirjas tõstatatud küsimusele, siis jah, on üks ja ainus viis tõeliselt rikkaks saada – rikkaks saab üksnes siis, kui kogu südamest armastada. Kuidas, kellele ja mismoodi seda armastust väljendama peaks, on juba täiesti omaette teema.

Armastus on suurim varandus, suurim rikkus, mida inimene omada saab.