Vaimne tervis on heaoluseisund, mis võimaldab inimesel realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaeluga ja olla tegus. See omakorda seondub tervisliku elustiili, füüsilise tervise, aktiivsuse, õpivõime ning heade inimsuhetega. 

Vaimne tervis on enamat, kui vaimsete tervisehäirete puudumine. Seda saab hinnata tajude ja oskuste kombinatsioonina (heaolu, muutustega kohanemine, võimete ja potentsiaali rakendamine ja tegutsemistahe). Tavapäraselt tegeletakse vaimse tervisega reageerivalt, diagnoosi- ja juhtumipõhiselt. Abivajaja suunatakse spetsialisti vastuvõtule või n-ö teenusele. Sellest rääkimine on suurema ühiskondliku tähelepanu all alles viimastel aastatel. Vaimne tervis on kapital. Me oleme oma mentaalsusest teadlikud – osutame sellele tähelepanu, märkame, analüüsime ja mõistame nii enda kui ka oma lähedaste vajadusi ja käitumist. Viimased teadusuuringud on aga näidanud, et enne, kui on vaja välist sekkumist, saame vaimse tervise hoidmiseks paljugi ise ära teha.

Muutused sotsiaalsetes rollides mõjutavad heaolu. Kui langevad ära töö, õppe või sotsiaalse aktiivsusega seotud kohustused ja neid ei kompenseeri teised tegevused, võib kehaline ja vaimne võimekus kiiresti langeda. Võtmetähtsusega on hoida oma heaolu taset elukestva aktiivsuse ja tervisliku elustiili põhimõtte abil – hoida ennast ühiskonnas meeskonnaliikmena ja mitte taandada ennast reisijaks. Suur osa sellest, mis hoiab tervena keha, toidab ka vaimu. Hea tunde, reipuse ja tegutsemistahte vundamendiks on lisaks füüsilisele aktiivsusele tervislik toitumine ja uni. Korralik puhkus on oluline, sest väsimus süvendab ja võimendab vaimse tervise probleeme. Mõttetegevuse järgselt tuleb ajule anda võimalus lõõgastuseks. Molutamine pärast pingutust ei ole enam ammu patt. 

Igapäevaste kohustuste ja rõõmu pakkuvate asjade vahel peab valitsema tasakaal. Tunneme erinevaid emotsioone ja nii peabki. On positiivseid emotsioone, kuid on ka negatiivseid. Selles ei ole midagi halba, kui oleme aeg-ajalt pisut õnnetud. Kui aga emotsioonid hakkavad juhtima igapäevaelu, tuleb midagi ette võtta. Kasulik on, kui lubame endal tunda ja kogeda erinevaid tundeid. Tasakaalu aitab hoida, kui proovida teadlikult suurendada meeldivate emotsioonide kogemist.

Nii nagu treenime keha, et olla tegusad, peame treenima ka oma aju: „Kasuta, või jääd sellest ilma.“ Ajurakkudevahelised sidemed ehitatakse uusi asju õppides ja vaimseid väljakutseid vastu võttes. Õppimine on õigus, privileeg ja eelis. Õppijal on vaja omandada uusi oskusi või ümber kujundada hoiakuid elukaare kõikides etappides. Eakas õppija peab saama alustada sealt, kus ta parasjagu on, järgides oma uudishimu, eesmärgiga mõtestada enda jaoks ümbritsev keskkond. Igas vanuses õppimise mõte ja eesmärk on toetada iseseisvat hakkamasaamist muutuvas ühiskonnas. Mõõdukate väljakutsete ületamine ja senitundmatu üle kontrolli saavutamine tekitab heaolutunnet. 

Vaimse tervise toetamine algab väikestest sammudest ja igapäevategemistest. Kohtumine sõbrannaga kohvikus, jalutuskäik lastelastega mere äärde, vaimustus teatrietendusest ja raamatukogust laenutatud raamat öökapil tunduvad nii lihtsad ja argised, et neile toimetamistele vaimse tervise edenduse nime andmine tunduks justkui liigse suurustamisena. Ometigi on just tänased väikesed ja lihtsad harjumused need, mis kujundavad meie homse heaolu. Me ise oleme oma heaolu parimad spetsialistid ja probleemide ennetajad.