Eelmise nädala kaks kevade kohta väga sooja päeva tõid suve lähemale. Peaaegu üleöö muutus loodus roheliseks, lisaks lilledele õitsevad juba toomingad, õuna- ja pirnipuud, murelid ja ploomid ning palju muudki. Väga palju positiivset tähelepanu on saanud möödunud sügisel meie vallaaedniku Allari poolt Laidoneri parki rajatud 12 000 sibulaga tulbipeenar, mida võib praegu näha täies ilus. Kui te ei ole seda veel vaatamas käinud, siis nüüd on selleks õige aeg.
Kevadel sünnib palju uut elu. Ühel hommikult leidsin autovärava eest kuldnoka munakoored. Ega tema pesa seal ei ole, pojad on tal mõnikümmend meetrit eemal pesakastis, aga munakoorte pesast eemaleviimine on osa ellujäämisstrateegiast – nii ei leia võimalikud vaenlased poegi üles. Seega oskavad linnud-loomad oma järeltulijate ohutuse eest hoolitseda, aga inimene oma järjest suurema keskkonnamõjuga peab samuti loodushoidu panuse andma. Proovime ka ise näiteks kodus muru niites jätta vähemalt mõnda kohta vähemhooldatud alasid, kus lilled saaksid õitseda ja eluslooduse väiksemad esindajad toimetada. Kui nii teeme, siis võime öelda, et millegi tegemata (antud juhul niitmata) jätmine võib vahel olla kõige õigem tegu. Ka vallas haljastusega tegelevad inimesed mõtlevad, kuidas sobivatel aladel liigirikkust suurendada. Nii rajati just sel nädalal esimest korda avalikule haljasalale lillemuru. Ka suures plaanis peame järjest rangemalt suhtuma kõikidesse tegevustesse, mis vähendavad looduslike alade osakaalu vallas ja vastupidi, peame ellu viima ideed, mis aitavad elusloodust kaitsta. Kirjutasin ühes juhtkirjas kogukonnametsadest. Kohtusin hiljuti kolme külavanemaga, et arutada nende poolt väljapakutud ideed rajada Viimsi poolsaare looduskaitsealade baasil munitsipaalrahvuspark. Kavatseme selle idee elluviimise ja võimalikkuse analüüsiga kindlasti edasi minna.
Ilus ilm aitas 11. mail korda minna ka valla tänuüritusel, kus tähistasime valla 102. aastapäeva ja andsime koos vallavolikogu esimehega üle valla tunnustused. Saime juurde kaks uut aukodanikku – Jaak Salumetsa ja Endel Kiisa – ning välja anti ka palju muid auhindu. Sellest kõigest saate lehest lähemalt lugeda.
Selsamal suvesoojal 11. mail kohtusime Pringi külavanemaga ning arutasime küla rõõme ja muresid. Lähiajal kohtume uuesti vallamajas, et tõstatatud probleemid veelkord läbi arutada.
Tänaseks on mandril asuvatele küladele ring peale tehtud. Kohtume mai- ja juunikuu jooksul kõikide külavanematega uuesti, et olulisemad küsimused läbi käia ja mõelda juba sellele, milliste valukohtade lahendamiseks järgmise ning ülejärgmise aasta eelarvesse raha planeerida. Kindlasti jätkame külavanemate regulaarsete kokkusaamistega vallavanema juures, mis viirusest tingitud olukorra tõttu on vahepeal katkenud.
Kuidas läheb vallal praeguses olukorras, kus piirangud on kõigi meie elu päris oluliselt mõjutanud, aga hakkavad nüüd leevenema? Töötus on endiselt oluliselt kõrgem, kui oli seda enne eriolukorda eelmisel aastal, aga on ometigi hakanud langema. Maksulaekumised on igakuiselt paranenud ja näiteks märtsis laekus üksikisiku tulumaksu 6,6% rohkem kui möödunud aastal samas kuus. Nakatumist iseloomustavad näitajad on meie vallas viimasel ajal päris madalad ja seda kindlasti inimeste vastutustundliku käitumise tõttu. Ka vaktsineerimise osas on näitajad paremad kui Harjumaal keskmisena. Vaktsineerituid (vähemalt üks kord) on Viimsis kokku 33%, Harjumaal 27,18% inimestest. Suur aitäh kõigile meditsiinitöötajatele, kes inimeste tervise eest hoolt kannavad ja vaktsineerimist läbi viivad!
