Loeme iga päev sellest, kui suur protsent elanikest on Covid-19 viiruse vastu vaktsineeritud, ning kuuleme üleskutseid, et need, kes ei ole veel vaktsineeritud, peaksid seda tegema. See aitab hoida riigi avatud, koolid lahti, kultuuriasutused töös ning on suure tõenäosusega ainus reaalne lahendus normaalse elukorralduse juurde tagasipöördumiseks. Vaktsineerimine kaitseb Covid-19 viirusesse nakatumise eest või kui jäädki haigeks, siis tõenäoliselt kulgeb haigus palju kergemalt. Usun, et see kõik on tõsi, kuid lisaks vaktsineerimisele saame teha palju muudki, et tervemad olla.
Hea tervise ja parema enesetunde jaoks on kõige olulisemad kolm asja. Esiteks tervislik toitumine (sealhulgas alkoholist loobumine või vähemalt sellega mitte liialdamine), teiseks liikumine ja trenn ning kolmandaks piisav puhkus ja kvaliteetne uni. Vahel on aga väga keeruline kõikides nendes punktides eeskujulik olla, sest palju mugavam on tõsta juurde üks koogitükk, täita õlleklaas, istuda nutitelefonis või vaadata poole ööni mõnda sarja.
Mina pean tervise alustaladest kõige olulisemaks liikumist ja sporti, sest kui teen trenni, siis joon rohkem vett ja söön vähem magusat, samuti on uni pärast aktiivsemat päeva rahulikum ja kvaliteetsem. Kui kipungi jääma mugavustsooni, tulevad appi nipid, mis aitavad diivanilt püsti tõusta.
Esiteks motiveerib seltskond, kellega koos sporti teha. Kui trennikaaslastega on kindel kokkulepe kaks korda nädalas võrkpalli mängida, siis on palju keerulisem raamatuga diivanile lesima jääda, sest konkreetne aeg on kalendris kirjas ning tead, et kaaslased ootavad. Lisaks kindlustab heas seltskonnas treenimine parema tuju.
Teine motivaator on hea enesetunne. Mulle ei meenu ühtegi korda, mil oleks pärast liigutamist kehvem olla kui enne. Küll aga tuleb meelde nii mõnigi kord, kui olen arvuti või teleka taga istudes trenni minekust mõelnud, aga külmkapist kaugemale pole jõudnud. Tulemuseks on uimane olek ja raskustunne.
Kolmas kindel viis, mis aitab trennilainel püsida, on õige spordiala valik. Kui räägitakse treeningutega alustamisest, siis mõeldakse sageli esimesena jooksmise või jõusaali peale. Tegelikult on ka väga palju muid võimalusi. Miks mitte proovida hoopis tennist, tantsimist, ujumist, joogat või poksi? Vahet pole, et pole mitte kunagi varem seda teinud – kõike on võimalik õppida. 27. augusti Viimsi Teatajastki leaite info huviringide kohta, mis sel sügisel Viimsis alustavad ning mille hulgas on ka palju erinevaid trennivõimalusi. Vaja on vaid end kirja panna ning siis järjepidevalt kohal käia.
Kui trenni võiks teha kaks, kolm või neli korda nädalas, siis liikuma peaks iga päev. Kõige lihtsam viis on minna välja kõndima. Õnneks on Viimsis palju paiku, mida jalutamise sihtkohaks võtta. Kui lihtsalt kõndimine tundub igav, saab selle põnevamaks muuta. Mul on sõber, kes võttis eesmärgiks suve jooksul Eesti rattaga läbi sõita. Ta pakib ratta kaasa, sõidab sihtkohta auto või rongiga, teeb ümbruskonnas rattaringi ning märgib marsruudid elektroonilisele kaardile. Tänaseks on kaart juba üsna kirju ning on uhke vaadata, kuhu ta ratta seljas on jõudnud. Tema eeskujul võib sarnast asja proovida oma kodukohas kondimootoriga. Võtta ette Viimsi kaart ja valida igaks nädalavahetuseks üks piirkond – mõni küla, terviserada või rannikujoon, kuhu kõndima minna. Tasuks on uute kohtade avastamine, parem enesetunne ja tugevam tervis.
