Viimsi valla asutamise aastapäev on 11. mai 1919, nii et järgmisel nädalal tähistame valla 103. sünnipäeva.
Elatud ja tegutsetud on siinsetel aladel muidugi hoopis kauem. Põlluharimisega ja kalapüügiga on tegeletud tuhandeid aastaid ning need olid peamised tegevusalad veel mõnikümmend aastat tagasigi.
Tänaseks on olukord muutunud ja statistikatermineid kasutades on kõige olulisemaks tegevusalaks kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 400 ning hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont kokku 362 ettevõttega. Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegeleb neli ettevõtet. Kokku oli Viimsis eelmisel aastal registreeritud 3546 (2020. aastal 3365) ettevõtet.
Vallas oli eelmisel aastal 14 169 maksumaksjat keskmise aasta brutotöötasuga 26 518 eurot. Viimsi vallas töötavatest inimestest 59,1% on kõrgharidusega – see on kõrgeim näitaja Eestis. Kokkuvõtvalt võime tõdeda, et meie inimesed on haritud, ettevõtlikud ja keskmisest kõrgema sissetulekuga.
7326 hektariga oleme pindalalt üks Eesti väiksemaid omavalitsusi, aga elanikke on 1. mai seisuga 22 080. Seega on asustustihedus ligikaudu 300 elanikku km2 kohta. Samas võime rõõmu tunda, et vallas on ka suured metsamassiivid, milledest arvestatav osa on võetud kaitse alla. Kavas on maastikukaitsealade pindala veelgi laiendada.
Areng tugineb alati ühel või teisel viisil ajaloole. Viimsi valla territooriumi asuvad erinevad endised militaarobjektid, mõisad ja tööstushooned ning kõige uue kõrval saame ka neid heade ideede elluviimisel ära kasutada. Nii hakkab Eesti meremuuseum Naissaarel korda tegema sealset raudteed ja mitmeid endisi militaarobjekte.
Viimsist on kujunenud hinnatud elamupiirkond. Lausa nii hinnatud, et elanikkonna juurdekasvu pidurdamine on saanud üheks olulisemaks prioriteediks. Kui 2000. aastal seati valla üldplaneeringut vastu võttes eesmärgiks maksumaksjate arvu kasv, siis tänaseks on elanike arv rohkem kui neljakordistunud ja uue, praegu koostatava üldplaneeringu suurimaks prioriteediks on hoopiski loodushoid ja veelgi kvaliteetsema elukeskkonna loomine.
Viimsi poolsaare ideaaliks peavad elanikud aedlinlikku miljööd, mis omakorda eeldab, et domineerivad üksikelamud. Eelmisel aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus elamu tüübi alusel järgmine: 58,7% üksikelamud, 28,6% ridaelamud ja 12,7% paariselamud. Muudest hoonetest lisandus valdavalt ainult hoidlaid ja laohooneid.
Millest aga puudust tunneme? Viimsis on ligikaudu 14 000 maksumaksjat, aga ainult 20% nendest töötab meie vallas. Valla elanikest on pendelrändajatena igapäevaselt liikumas tööle-kooli väljaspoole valda ligi 12 000 inimest. Samas on tegutsevatel ettevõtetel töökäsi puudu ja igapäevaselt liigub Viimsisse tööle ca 7500 inimest.
Järelikult oleks juurde tarvis büroopinda, et inimestel oleks võimalik töötada kodule lähemal, hoida seeläbi kokku kallist aega ja vähendada koormust teedele ning anda oma panus keskkonnahoidu laiemalt.
Eelmisel aastal avaldatud andmed näitasid, et ligikaudu 97% vallaelanikest on elukeskkonnaga rahul või väga rahul. See on Eestis üks paremaid näitajaid, aga teha on veel palju. Nii tahamegi täiendada haridus-, kultuuri- ja sporditaristut, luua juurde kvaliteetset avalikku ruumi jalgrattateede, istumiskohtade, promenaadide jms näol ning pöörata veelgi suuremat tähelepanu loodushoiule. Koos seda kindlasti ka suudame.
Pärast viimast jääaega kerkis praegune Viimsi poolsaar merest saarena ja kasvas mandriga kokku alles 6000 aastat tagasi. Mõnes mõttes on meie koduvald jäänud oma eripäradega saareks või eristuvaks oaasiks tänagi. Ja seda ainult heas mõttes!
