Hea kooliharidus määrab suuresti hakkamasaamise ja edukuse täiskasvanueas. Küllap meenub igaühele kooliajast mõni õpetaja, kelle kirg töö vastu ning isiklik sära suutsid ka kõige kohutavamad juurvõrrandid arusaadavaks muuta või ärkamisaja luuletused nauditavaks lugemiselamuseks teha. Neid õpetajaid meenutame suure tänutunde ja härdusega. Vähem jäävad mälusoppidesse igavad tuupimise tunnid või ained, mida õpetaja ei suutnud igapäevaeluga siduda.
Tegelikult vajame hilisemas elus kõiki kooliteadmisi. Kui mitte iga päev, siis vähemalt hetkel, mil langetame ühe elu kaalukaima otsuse – kelleks saada? Nõrk matemaatikaoskus lõikab ära võimaluse insenerikarjääriks, halb keele- ja ajalootunnetus ei toeta läbilöömist sotsiaalteaduste alal. Õpetajaameti olulisust pole võimalik ülehinnata. Tahame, et Viimsis oleksid maailma parimad õpetajad ning huvi meie koolidesse õpetajaks tulla oleks suur. Selleks peame eristuma ja kogukonnana palju pingutama. Kus me siis täna oleme ja mida peame veel tegema?
Väga palju mõjutab õpetaja valikuid töökeskkond – nii füüsiline kui ka vaimne. Viimsi koolid ja lasteaiad asuvad kõik uutes hoonetes. Haridusküsimuste arutamisel ei raiska me auru tilkuvatele katustele ega hallitavatele seintele. Viimsi elukeskkond soosib õuesõpet. Meil on mets, meri, raba ja niidud kõigest jalutuskäigu kaugusel, sellist luksust on vähestel.
Samuti on õpetajatel endil palju võimalusi õppekeskkonda kujundada. Aasta pärast valmib Viimsisse mitte üksnes Eesti, vaid ka lähiriikide mõistes unikaalne haridus- ja kultuurikeskus Artium, kuhu luuakse moodsaimad õpitingimused. Vaid taevas on piiriks, kuidas keskuse ruume ning võimalusi laste loovuse ja andekuse esiletoomiseks rakendada.
Meie õpikeskkond käib aja nõuetega kaasas ning veidi teistest ees. Oleme Viimsis esirinnas tõeliselt nüüdisaegse digikooli ehitamisega, millest juba praegu on saamas uue ajastu normaalsus. Õpetaja roll ei muutu, kuid keskkond ja tingimused küll.
Viimsi koolides on klassides ja õpperühmades vähem õpilasi kui lähimates naaberomavalitsustes, keskmiselt 11,5 õpilast õpetaja kohta. See võimaldab personaalsemalt toetada iga õpilase arenguteed, teha omavahel enam koostööd ning luua ühiselt innovaatilisi õpilahendusi.
Meie valla õpetajate normkoormuseks on 21 kontakttundi nädalas, mida on keskmiselt vähem kui mujal Eestis. See tähendab rohkem aega õppetöö kvaliteetseks ettevalmistamiseks ja tagasisidestamiseks. Viimsi vald panustab lisaks riigipoolsele õpilase pearahale õpetaja palgakomponenti Harjumaa valdadest kõige rohkem lisaraha. Õpetaja töötasu kujuneb väga mitmetest teguritest ning alati on see kompromiss koormuse, klasside suuruse, lisatöö mahu ning muude ülesannete osas. Kui tahame parimaid õpetajaid mõõduka koormusega, peame oma koolide juhtimist veelgi efektiivsemaks muutma ning kaaluma eelarvest lisaraha panustamist.
Viimsi koolides on tugipersonal kõrgel tasemel. Meiega on logopeedide, psühholoogide ja eripedagoogide meeskond. See võimaldab õpetajal keskenduda põhitööle – õpilastele ja oma ainele. Meil on väga palju ja unikaalset oskust keeruliste, aga ka andekate lastega tegelemisel, ilma et peaksime seda teadmist eemalt sisse tellima.
Meie koolide juhtimine on asjatundlikes kätes. Iga kool on omanäoline, kuid ühisnimetajana kiirgab juhtidest initsiatiivi ja positiivust. Samuti oleme vald, mida iseloomustab kogukonna suur toetus ja kaasatus hariduselus sõna sekka öelda.
Pool rehkendust on tehtud, pool on veel teha. Kui Sa oled õpetaja või oled kunagi mõelnud õpetajaametist, tule Viimsisse õpetajaks ning aita meil täita eesmärk maailma parimast koolist.
