Kui küsida, milline on vabaduse hind, võib vastata mitmeti. Vaadates Ukrainas toimuvat, näeme, et paljud on valmis oma riigi vabaduse eest maksma eluga. Kõrgemat hinda on raske ette kujutada.
Paljud on valmis maksma oma eluga, aga milline saab selles katastroofis olema ülejäänute, sh meie panus? Mõnes riigis arvutatakse, kui palju langeb elatustase, kui loobutakse agressorriigilt kütuste ostmisest. Arvutada loomulikult võib, aga isegi elatustaseme oluline langus ei ole vabaduse eest kõrge hind.
Paljud meist on teinud rahalisi annetusi või aidanud Ukrainat ja Eestisse saabunud ukrainlasi mõnel muul moel. Sõda võib aga kesta pikalt ja mida aeg edasi, seda juhuslikumaks annetused ilmselt jäävad. Igasugune, sh rahaline abi Ukrainale peaks aga olema süsteemne ja pikaajaline. Kas vabadust armastavad riigid ei võiks näiteks kaaluda „vabaduse maksu“ kehtestamist? Kas me ise oleksime valmis näiteks selleks, et tulumaks on ühe protsendi võrra suurem?
Kui sarnase maksu kehtestaksid kõik Ukrainat toetavad riigid, siis saaksime olla kindlad, et ukrainlased saavad varustatud kõige vajalikuga. See ju poleks kõrge hind nende ega ka meie endi vabaduse eest?
Sõjategevuse algusest Ukrainas on möödunud poolteist kuud. Selle aja jooksul on pidanud Ukrainast lahkuma üle nelja miljoni elaniku, peamiselt naised ja lapsed. Eestisse on neid jõudnud üle 25 tuhande ja Viimsisse üle saja inimese.
Viimsisse jõudnud põgenikest on suurem osa majutusasutustes ja kodumajutusel, väiksem osa valla sotsiaalpindadel. Kõigi saabunute asukoht ei pruugi vallale teada olla. Noorim põgenik on 4-kuune ja vanim 73-aastane. Valda on abi saamiseks pöördunud 71 inimest, nende hulgas on 29 last.
Lisaks on peresid, kes ei ole valda n-ö ametlikult pöördunud ja saavad iseseisvalt hakkama, kuid oleme ka neid ja vastuvõtvaid peresid telefoni teel nõustanud ning abistanud esmatarbekaupade, riiete ja korteri sisustamiseks vajalikuga.
Valla poolt broneeritud majutusasutusse oleme paigutanud kokku 36 põgenikku, nendest on tänaseks hotelli jäänud 20 inimest. Ülejäänud on juba leidnud püsivama elamispinna ja mitmed ka töö.
Kuidas läheb Viimsisse tulnud lastel? Lasteaias käib kuus ja koolides 16 last. Viimsi kool on tööle võtnud nii eesti kui ka ukraina keelt oskava inimese, kes aitab lastel igapäevaellu sisse elada.
Vabatahtlike grupiga on liitunud 111 viimsilast. Nende abiga on korraldatud põgenikele kõige esmavajaliku hankimist, aga samuti nõustamist. Seda tööd on tehtud Viimsi raamatukogus asuvas kogumispunktis ja mujal.
Ukraina pered on üldjuhul väga motiveeritud. Soovitakse leida nii elu- kui ka töökohta. Kõige keerulisem on Viimsis elukoha leidmine – igasugune abi on oodatud.
Millised ukrainlaste abistamiseks korraldatavad üritused on Viimsis lähiajal tulemas? 14. aprillil kell 10–13 korraldame Viimsi raamatukogus meie vallas majutuvatele Ukraina sõjapõgenikele töö- ja huviharidusmessi. 24. aprillil kell 12– 15 toimub Viimsi keskuses (Rimi taga vanal staadionil) ukrainlaste toetuseks heategevusüritus „Aeg olla koos“. Avame Ukraina toidu tänava ning müügist saadav tulu läheb Viimsisse jõudnud ukrainlaste toetuseks. Lisaks toimub kontsert ja muudki huvitavat.
Nagu oleme varem kirjutanud, peame ka ise elanikkonnakaitsele piisavalt tähelepanu pöörama. Nii korraldamegi lähema kuu jooksul kolm elanikkonnakaitse alast koolitust. Esimene neist toimub 19. aprillil korteriühistute juhtidele (registreeruda saab veebiaadressil bit.ly/elanikkonnakaitse), teine 28. aprillil vallavalitsuse töötajatele ja kriisikomisjoni liikmetele ning kolmas 4. mail külavanematele. Neid koolitusi valmistame ette heas koostöös kogukonnaliikmetega, kes töötavad erinevates ametites elanikkonnakaitsega seotud ametikohtadel.
