Sõda on jõudnud meieni. Mitte küll lahingutena, aga inimestena, kes on sõja eest põgenenud. Ja uudistena, mis on mõnel juhul otseülekanded sõjakoldest.
Möödunud nädala neljapäeva öösel vastu reedet jõudsid Viimsisse esimesed sõjapõgenikud Ukrainast – kaks täiskasvanut ja kolm last. Kuna teadsime nende tulekut ette, oli nii majutuskoht kui ka kõik muu vajalik ette valmistatud. Tänaseks on valda jõudnud 27 sõjapõgenikku. Saabunud inimesed ei soovi majutusasutustes pikalt peatuda, soovitakse esimesel võimalusel leida oma elamispind ja töökoht ning see on ka igati loomulik. Aga kindlasti aitame inimesi täpselt nii kaua, kui on tarvis.
28. veebruaril alustasime esemelise abi kogumist ukrainlastele. Suur tänu annetajatele ja Viimsi raamatukogu perele! Abi vastuvõtuks oldi valmis päevase etteteatamisega. Kogutu viisime Eesti Punasele Ristile ja see on juba Ukraina poole teel või kohale jõudnud.
Suur tänu nendele, kes on pakkunud põgenike transpordi või majutamise võimalusi, teinud rahalise annetuse, olnud vabatahtlikult abis majutamisel või muul viisil appi tulnud! Suur tänu ka valla korraldusmeeskonnale!
Kaitseministeeriumi kantsler ütles hiljuti, et Eestile vahetut sõjalise agressiooni ohtu ei ole, sest võimaliku vastase väed on viidud Ukrainasse, NATO on oma valmisolekut väga oluliselt suurendanud ja meil on endal reservvägi.
Vaatamata otsese sõjaohu puudumisele on aeg nii üksikisiku, omavalitsuse kui ka riigi tasandil üle vaadata, milliseid täiendavaid ettevalmistusi on tarvis teha, et oleksime kriisiolukordadeks hästi valmistunud.
Kriisiolukord ei pea tähendama kallaletungi riigile. Nagu ütles üks esineja eelmisel nädalal elanikkonnakaitse kursusel, on kriisid erinevad, aga valmisolek universaalne. Kui kodus on korralik toiduvaru, võime olla rahulikud ka siis, kui näiteks mõnest ilmastikunähtustest tingituna tekivad poodidel mitmepäevased varustushäired.
Riigi soovitus on, et toiduvaru oleks vähemalt nädalaks, aga see võiks olla veelgi pikemaks ajaks – täiendav kindlustunne on ju vajalik. Kui toiduvaru on kaheks-kolmeks nädalaks, ei tähenda see, et see seisab ja ühel hetkel aegub – varu saab olla pidevas igapäevases kasutuses ja uuenev. Varude loomine eeldab täiendavaid väljaminekuid. Need, kellel on suuremad võimalused, saavad oma lähedastele ja sõpradele appi minna ning kui me sel aastal midagi kingime, võiks see olla seotud kriisivarude täiendamisega. Ühesõnaga, kingime kindlustunnet! Parima ülevaate esmavajalikust (patareidega raadiod, taskulambid jne) leiab veebilehelt olevalmis.ee.
Mida saab omavalitsus täiendavalt ära teha? Oleme kaardistanud olulisemad varjumiskohad Viimsis ja järgmises lehes avaldame vastava ülevaatekaardi. Loomulikult ei ole kunagi kõigil võimalik minna suurtesse varjumiskohtadesse. Varjumiskohaks sobivad hästi ka majade keldrid. Kui teie majal seda ei ole, on tark läbi rääkida naabritega.
Mis on Viimsis hästi? Esiteks, meil on palju eramaju, kus on kriisiolukordade korral lihtsam toime tulla. Teiseks, tsentraalküte kasutab valdavalt puiduhaket ja meil on palju metsa, mille majandatavat osa tasub hoida just kriisideks. Väga oluline on, et kasutame joogiks kohapealset põhjavett. Veemajanduse eest vastutav munitsipaalettevõte on varustatud generaatoritega, et tulla toime, kui elektrit ei ole.
Kindlasti saame parandada omavalitsuse valmisolekut ja seda me lähiajal teeme.
Sõda vabaduse eest peetakse Ukrainas või kusagil mujal. Kui Ukraina kaotab, tuleb järgmine võitlus. Seega tuleb teha kõik, mis meie võimuses, et Ukraina võidaks.
Avafoto: Canva
