Elu näitab, et õnnetused juhtuvad reeglina ootamatult. Ka siis, kui oleme enda arvates nende vältimiseks kõik ära teinud.
Tänaseks on enamikel eestlastel kodus olemas suitsuandur, mis muutus kohustuslikuks aastal 2009, ning see on aastate jooksul päästnud palju inimelusid. Kui suitsuandur tööle rakendub, siis on ruumis järelikult liiga palju suitsu ning seda tunneb tavaliselt ka juhul, kui suitsuandur kodus puudub või töökorras ei ole. Vingugaasi puhul on aga lood sootuks teised, sest seda ei ole võimalik nuusutada, maitsta, näha ega tuvastada ilma spetsiaalse seadmeta – vingugaasiandurita!
Mis on vingugaas?
Vingugaas (CO) või süsinikmonooksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab vingumürgitust ning võib suuremas koguses lõppeda inimelule fataalselt. Vingugaas on normaaltingimustes õhust natuke kergem või suhteliselt sarnane. Vingugaas tekib söestuvate materjalide või gaasi mittetäielikul põlemisel.
Vingugaasiandur võib päästa Sinu elu
Me kõik oleme igapäevaselt hõivatud tööga, laste kasvatamisega. Päev algab tavaliselt kodust lahkumisega ja lõppeb õhtul väsinuna koju jõudes. Seetõttu ei ole meil sageli aega mõelda ohutusele ning veendumus, et minuga midagi juhtuda ei saa, on üsna levinud. Ei möödu praktiliselt päevagi, mil meedia ei kajastaks lugusid liiklusõnnetustest, tulekahjudest või teistel päästesündmusetel vigastatutest või lausa hukkunutest. Need lood puudutavad meist igaüht ning võivad samamoodi ka juhtuda igaühega meist. Valdav enamus on oma kodu turvalisuse osas üsna enesekindlad ja rahulolevad. Elu aga näitab, et õnnetused juhtuvad tõepoolest väga ootamatult ning vingugaasi puhul ei ole võimalik seda ruumist tuvastada ilma spetsiaalse seadmeta – vingugaasiandurita.
Vingugaasiandur on kohustuslik
Praegu on vingugaasiandur kohustuslik eluruumides, kus paikneb korstnaga ühendatud gaasikütteseade. Uuest aastast muutub see aga kohustuslikuks igas kodus, kus paikneb ahi, puuküttepliit või kamin. Vingugaasiandur tuleb sellistesse eluruumidesse paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022. Enda ja oma pere ohutuse tagamiseks tuleks see aga soetada esimesel võimalusel.
Kurb statistika
Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida oleks saanud ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust vaenlasest õigel ajal häiresignaaliga märku andnud. Võimalikud vingumürgitusallikad on erinevad küttesüsteemid ja gaasipaigaldised.
Peamised vingugaasi tekkimise põhjused korterites ja elumajades on liiga vara kinni pandud ahjusiiber (sh kamin, ahi jne), kinnises ruumis (sh garaažis) töötavad sisepõlemismootoriga seadmed ja automootorid, valesti reguleeritud, hooldatud või paigaldatud gaasipaigaldised (gaasitorustik, gaasipliit, gaasikatel või gaasiboiler), omavoliliselt ehitatud ventilatsioonisüsteem (gaasiseadmed on ühendatud selleks mitte ettenähtud lõõridesse), ümberehitustööd ning loomuliku ventilatsiooni sulgemine. Sageli on põhjuseks olnud suitsulõõride ummistus või tulekahju.
Kaitse ennast ja lähedasi nähtamatu vaenlase eest
Kohe on saabumas külm periood, mil inimesed hakkavad soojasaamiseks rohkem kütma, lähedastega kamina ees aega veetma, garaažides sõidutehnikat remontima jms. Palun veendu esimesel võimalusel, kas sinu vingugaasiandur on töökorras. Kui see on soetatud, kuid veel paigaldamata, siis paigalda see koheselt! Kindlasti kontrolli üle oma kodus olevad gaasiseadmed ja veendu, et need on töökorras. Igaüks võib kaitsta ennast nähtamatu vaenlase eest, kaitse sina ka ning soeta vingugaasiandur esimesel võimalusel!
Vinguandur ja vingugaasiandur – milles seisneb vahe?
Kahe anduri vahe seisneb selles, et vingugaasiandur tuvastab vingugaasi, mis tekib, kui kütteseadmes ei toimu täielik põlemine. Tegemist on äärmiselt mürgise gaasiga.
Gaasiandur tuvastab lekkeid gaasisüsteemis enne põlemisfaasi. Näiteks tsentraalses torustikus, balloonis, reduktoris, ühendustes või gaasiseadmes.
Maagaas või balloonigaas ei ole küll mürgised, ent lämmatada võivad ikkagi ehk reaalne oht tervisele on olemas.
Et keemiliselt on vingugaas erinev balloonigaasist ja maagaasist, siis üks andur teist gaasi ei tuvasta.
Tervislik on omada gaasiandurit majapidamises, kus mingil kujul gaas sees on.
Maagaas on õhust kergem gaas, selliselt peaks vastav gaasiandur olema pigem lae alla paigaldatud. Balloonigaas on õhust raskem, siis peaks jällegi gaasiandur põranda lähedal pigem olema. Aga taaskord, andur tuleks eeskätt paigaldada tootega kaasas oleva kasutusjuhendi järgi.
Kuhu paigaldada vingugaasiandur?
Kasutusjuhendiväline rusikareegel on, et vingugaasiandur paigaldatakse ruumis inimeste pea kõrgusele. Kuna oletatavasti istutakse ruumides kõige rohkem, siis võiks paigalduskoha kõrgus olla näiteks meeter kuni poolteist põrandast.
Vältida tuleb anduri paigaldamist ventilatsiooniseadmete ja hästi tuulduvate kohtade juurde, sest nendes kohtades ei anna vingugaasiandur kõige objektiivsemat näitu.
Niiskesse ruumi paigaldamisel peab andur kindlasti olema niiskuskindel – vähemalt märgistusega IP44.
Andur tuleks paigaldada ruumi, kus kütteseade asub!
Ostma minnes ei tasuks vast kõige odavamat soetada. Valikus on nii LED-ekraaniga kui ilma selleta. Ekraaniga andur näitab lisaks helisignaalile vingugaasi taset ruumis. Ekraanita annab lihtsalt helisignaaliga märku, kui midagi on valesti.
Teadmiseks! Vingugaasi andur annab märku vaegpõlemisel tekkivast vingugaasist. Tsentraalse maagaasi lekkest või ballooniagaasi lekkest vingugaasi andur märku ei anna. Nende lekete jaoks on olema gaasiandurid ning neid tasub küsida ehituspoodidest või tuleohutuspaigaldisi müüvatest esindustest.
Fotod: Päästeamet
