Kas oled kuulnud, et Viimsi Äritares tegutsevas sertifitseeritud Google disainisprintide agentuuris Futurist tehakse missioonikriitilisi erasektori, aga ka riiklikke iseteeninduse ja äpidisaine.
Et pisut paremini aru saada, mis asi on disainisprint ja millega Futuristis ikkagi täpsemalt tegeletakse, saime kokku firma looja Andres Kostiviga. Ta räägib lähemalt oma teekonnast IT valdkonda ning täpsemalt kasutajakogemuse disaini UX maailma. Andres seletab lihtsalt ja loogiliselt, kuidas on võimalik kuudepikkune kurnav tehniline töö veebidisaini kallal muuta kaasahaaravaks ja meeldivaks ning kuidas töö tulemused avalduvad juba nelja päeva pärast. Kindlasti kõlab see paljude jaoks pisut ulmeliselt, aga laseme nüüd oma ala spetsialistil rääkida.
Viimsisse tõi igatsus mere järele
Andres kolis perega Viimsisse viis aastat tagasi, kui sündisid kaksikud tütred. Tüdrukutel on ka suur ja tubli 10-aastane vend, kelle üle kogu pere on väga uhke. „Varem elasime Tallinna kesklinnas, kuid mingil hetkel leidsime, et tahaks tunda niidetud muru ja mere lõhna,“ räägib pereisa Viimsisse kolimisest. Ta on väga rahul sellega, et elades Püünsi koolist vaid 200 meetri kaugusel, saavad lapsed iseseisvalt koolis käia. Samuti kiidab ta poolsaarel valitsevat mõnusat õhkkonda, mis lausa inspireerib lennukate ideede arendamist.
Kadunud tehasedirektor
„Erialaselt õppisin kunagi Tallinna Tehnikaülikoolis hoopis tootmistehnikat ja tehaste juhtimist. Mõnda aega jõudsin ka tehases töötada, aga sain üsna varsti aru, et maailm on suurem kui 1500-ruutmeetrine tehase territoorium. Ma ei pea seda aega kindlasti mahavisatuks, sest ülikoolist sain tänu mahukatele kavadele nii iseõppimise oskuse kui ka vajaliku diplomi,“ iseloomustab ta õpinguaastaid ja karjääri algust.
Suurest soovist jõuda rahvusvahelisse ärisse saatis Andres laiali CV-sid ja sattus Toyota Balticusse. „Paar aastat müügianalüütikuna töötades analüüsisin ja prognoosisin müügitulemusi, järgnevad neli aastat olin kogu Toyota Baltikumi asetootejuht ning viimased neli aastat Baltikumi Lexuse müügijuht. Kokku lausa kümme pikka aastat,” kirjeldab ta Toyotas ja Lexuses tegutsemise kogemust.
Just Lexuse brändiga töötamise ajal oli tal võimalus käsi valgeks saada erinevate IT projektidega. „Et tegutseda firma huvides targa tellijana, pidin paralleelselt väga palju õppima nii teenuse disaini kui ka IT projektide juhtimise osas,” räägib Andres oma IT ajastu algusest.
Tagasi koolipinki
Veel Lexuses ametis olles läks mees end kaugõppe eksternina täiendama IT Kolledžisse, et olla kasvõi sammukese ees oma IT-partneritest. „Kolledži õppekava oli raske, aga samas eksternõppurile paindlik nagu restorani menüü. Ei pidanud alustama kohusetundlikult salatist-supist, sain minna kohe näiteks neljanda kursuse lemmikainete juurde. Kuna meil olid just sündinud kaksikud, jätkasin kaugõppes ning valisin kohe alguses välja nii meelepärased back-end kui ka front-end progemisained, aga ka kasutaja kogemuse ehk UX disaini eriala valikained. Ma ei olnud väga kindel, et minus on programmeerija ainest. Arvasin, et ma ilmselt ei suuda päevas kuus tundi jutti vaadata ekraanil olevat rohelist täppi. Ainult filmides parandatakse tarkvaraviga või kirjutatakse kiirelt koodi murdosa sekundiga. Sellepärast tegin laiemapõhjalise ainete valiku, “ lausub ta.
Töö on metoodiline ja loominguline
Nüüd tegutseb Andres oma ettevõttes kasutajakogemuse disaini valdkonnas. Maakeeli seletades peavad teenuse kasutajakogemuse disaini (UX) spetsialistid tegema programmeerijale puust ja punaseks selgeks, mida täpselt tahetakse saavutada. Vastasel juhul kulutatakse progemise peale võib-olla tuhandeid eurosid ning hiljem selgub, et lahendus ei töötagi lõppkasutajate jaoks. Tänapäeval on ka paljud progejad sukeldunud UX maailma ning väiksemates firmades ongi need positsioonid ühendatud. Kuid antud loos keskendume pigem suurtele ja riiklikult elutähtsatele projektidele, mistõttu iga kingsepp jääb ikka oma liistude juurde.
Andres peab ennast suhtlejaks ja inspiratsiooni otsijaks ning seda on igal sammul tunda ka meie vestluses. „Kasutajakogemuse disaineri tööd saab võrrelda sisearhitekti omaga. See on metoodiline, aga ka loominguline. Enne seinte paikapanekut peab olema teada, mispidi hakkavad uksed käima,” toob ta kujundliku näite.
Kui visata õhku sõna disain, siis erinevate alade inimestel on sellega seoses oma arvamus, tunded jne. Näiteks EKA-s on tänasel päeval võimalus valida juba kahe disaini eriala vahel, lisaks materjalidisainile ka digivaldkond. Andresel on IT-maailma näide varrukast võtta. „Steve Jobs on öelnud, et disain ei ole see, milline asi välja näeb või kuidas tundub. Disain on see, kuidas asi töötab. Ehk inimene saab oma soovitud tegevuse tehtud siis, kui disain reaalselt töötab,” on lühike ja konkreetne selgitus.
Futurist – Google disainsprindi asjatundja
Enne, kui Andres lõi päris oma firma, jõudis ta tegutseda ja kogemusi omandada nii Omnivas kui ka soomlastele kuuluvas Tietos. Tema vastutada olid erinevad IT-projektid veebide ja äppide näol. Just Tietos töötades puutus ta esmakordselt kokku suurte riiklikke tellimustega.
Futurist loodi kolm aastat tagasi Viimsis. Ettevõte keskendub peaasjalikult uutele ja moodsatele, aga, mis kõige tähtsam, kiiretele ja reaalselt töötavatele lahendustele UX disaini maailmas. „Meie firmas töötab kolm disainisprinterit ning lisaks kunstiline juht. Meie poole pöördutakse nii uusi ärisid alustades, aga ka juba firmade poolt, kelle e-lahendused või iseteenindused ei tööta muutunud turusituatsioonis või kes soovivad parandada oma teenuste ja toodete kasutajamugavust,” iseloomustab Futuristi looja firma portfelli. Sellest umbes 40% moodustavad riiklikud tellimused, ülejäänud start-up firmad ja erafirmad.
Andres peab tähtsaks, et lisaks väliste teenuste ja toodete kasutusmugavusele peavad töö efektiivsemaks muutmisel olema ka siseprotsessid mugavad ja kiired. „Mida efektiivsemalt on lahendatud firmasisene töökorraldus, seda paremini saab ju kliente teenindada ja kasvab ka töötajakogemus ning töötaja lojaalsus,“ ütleb ta.
Google disainisprint on neli päeva kestev protsess loomaks ning parendamaks kiirelt tooteid või teenuseid. „Neljapäevase workshopi tulemuseks on realistlik prototüüp (prototüüp on kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud proovtoode, mudel või versioon – toim.), mis on testitud päris inimeste peal ning mis ühtlasi on ka programmeerijale sisendiks. Sprindi tulemuseks on realistlik lõppkasutajate peal testitud prototüüp,“ selgitab Andres lühidalt ja konkreetselt. Boonusena on disainisprint ka meeskonnatunde parendamise töötuba.
Riigiasutuste missioonikriitilised teenused
Kui algselt oli Google disainisprint kasutusel peaasjalikult tehnoloogiaettevõtetes ja kiiresti kasvavates iduettevõtetes, siis üha rohkem on seda hakanud edukalt rakendama ka riigiasutused. Futuristi viimase paari aasta jooksul läbiviidud pea kolmekümnest disainisprindist on iga kolmas seotud just riigiteenuste parendamisega. Andres räägib lähemalt kahest olulisemast projektist, mille viis läbi Futurist.
Üks neist on seotud politseiga ja teine kiirabiga. „Kõige olulisem on see, kuidas politsei ja kiirabi on oma teenuseid ja teenuste kasutusmugavust parendanud,” selgitab mees töö eesmärki. Ta kirjeldab samm-sammult protsessi, mille tulemusel valmis uus töölaud politseiuurijate ja menetlejate jaoks. Nagu mitmed teised elutähtsad valdkonnad, kasutavad ka uurijad igapäevatöös info kogumiseks mitmeid süsteeme. Politseil ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (SMIT) tekkis koos meeskonnaga soov järgmise põlvkonna uurijate ja menetlejate uue töölaua loomiseks, mida oleks mugav kasutada ning mille abil saaks info kätte ühest kohast. Lisaks oli oluline saada kätte vajalik lingikogu ja ülesanded ühele töölauale ning süüvida igasse infokildu – olgu tegu isiku, objekti või seotud kuriteo esemetega. Vaja oli lahendada ka probleem, kuidas vältida seda, et erinevatest süsteemidest ei saa piisavalt kvaliteetset infot kätte, ning kuidas lahendada olukord, et oluline info oleks õigest süsteemist vastavalt kasutaja profiilile õigesti töölaual kuvatud.
„Neljapäevase Google disainisprindi jooksul loodi kontseptsioon juhtumi vaatele, mis meenutas „CSI Miami“ stiilis uurija futuristlikult sinakat töölauda, kus info tuleb ühte kohta kokku. Hämaras töötamise silmasõbraliku stilistika inspiratsiooniks oli võetud SpaceX Crew Dragon kosmoselaeva kasutajaliides,“ kirjeldab Andres põnevat tööprotsessi.
Disainisprindi teisel päeval hääletati ja joonistati käsitsi mustand loodavale lahendusele, kus oluline oli navigatsiooni lihtsus kohe avalehelt alates ning see, et juhtumi vaade annaks vajaliku info, loomaks „võta ja lohista“ stiilis menetlusplaani. Kolmandal päeval joonistati realistlik prototüüp ning neljandal päeval testiti seda üle riigi uurijate ja menetlejate peal.
„Politsei järgmise põlvkonna menetluse töölaua prototüübi üldine kontseptioon toimis ning pärast testimisi parendati menetlusplaani loogikat koos SMITiga. Praegu on nelja päeva jooksul politsei Google disainisprindiga loodud kontseptsioon programmeerimise-eelses analüüsis,” ütleb Andres täna. See programmeeritakse eeldatavasti uuel aastal koos süsteemi teiste tervikosadega.
Teine oluline projekt puudutas kiirabi. Kiirabiautode meedikud vajavad võimalikult täpset infot, et kiirelt tuvastada kannatanu andmed, selged raviprotseduurid ning haiglasse toimetamise protseduurid. Kiirabi brigaadijuht teeb ettevalmistused enne igat väljasõitu. Hetkel on suuremateks väljakutseteks kiirabikaardi täitmise kasutusmugavus ning see, et info oleks paremini liigendatud.
„Samuti tuli leida lahendus, et patsiendi kohta ilmuks võimalikult palju infot automaatselt, sünkroniseerides digiloo või tervise infosüsteemiga ning et patsiendi tuvastus oleks kiirem ja efektiivsem. Neljapäevase Google disainisprindi jooksul lõime kontseptsiooni iPad tahvelarvuti rakendusele, mida meedikud väljakutsetel kasutavad,“ sõnab Andres.
Google disainisprindiga pandi esimesel päeval eesmärgiks, et e-kiirabi rakendus oleks standardiseeritud ja automatiseeritud ning vormi täitmiseks ei kuluks aega üle viie minuti. Seda isegi siis, kui tegemist on elustamisjuhtumiga. Kõige suurem väljakutse oli tagasiside saamine vormi edastamisel. Probleemiks ostust see, et kui täidetud vorm ära saadeti, siis ei tulnud protsessi järgmises sammus alati tagasisidet, kas vorm sai õigesti täidetud. Väga oluline ülesanne oli ka kiirabitöötajate uue, e-kiirabi vormiga kohandumine ja omaksvõtmine.
Disainisprindi teisel päeval hääletati ja joonistati käsitsi vildikaga mustand loodavale lahendusele. Käsitsi joonistatud mustandil sai tuvastada õiget patsienti ja kanda tema andmed digitaalsele kaardile. Lisaks sai dokumenteerida saadud info põhjal patsiendi vigastused ja nende käsitluse. Kolmandal päeval tehti graafilise disainiga realistlik prototüüp ning neljandal päeval testiti seda üle riigi kiirabi meedikute peal üle videokõne.
„Loodud lahendus ning selle loogika oli arusaadav ning sai head tagasisidet lõppkasutajatega testimisel. Testijatele meeldis väga kompaktne ning informatiivne vaade, kus olid nii patsiendi andmed, vajalikud kellaajad kui ka navigeerimisvõimalus. Samuti sai väga positiivset tagasisidet pildistamise funktsiooni lisamine, võimalus kellaaegu kiiresti fikseerida ning 3D-kujutisel vigastatud piirkondade märkimine. Haigekassa ja kiirabi Google disainisprindiga nelja päevaga loodud kontseptsioon on hetkel programmeerimises,” võtab Andres eelneva kokku.
Kindel on see, et töö Futuristis jätkub põnevalt ja pakub pidevalt uusi väljakutseid. Igav selles valdkonnas tegutsedes juba ei hakka.
Loe lisa case studysid futurist.ee.
Futuristi disainiteemaline podcast „Kasvuminutid“ on kuulatav Spotify, Apple’i, Google’i podcasti äppides ja Youtube’is.
10 soovitust
Andres Kostivi 10 nippi, kuidas kasvatada äri UX ehk kasutajakogemuse disaini abil
*Vaadake üle tänane kasutajakogemus, tuues välja nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse poole.
*Mõelge välja, millist kasutajakogemust soovite luua ehk milline on teie kasutajakogemuse visioon.
*Vaadake üle siseprotsessi kasutusmugavuse ja ebaefektiivsusega seotud äri- ja/või ajakulu.
*Investeerige kasutajakogemuse parendusse, et kasvatada müüki ja kasumlikkust.
*Testige igal kuul olemasolevat või uut veebi kolme lõppkasutaja peal.
*Enne programmeerimist testige disaini prototüüpe lõppkasutajatega.
*Pange paika prioriteedid ja tegevuskava, et jõuda tänasest olukorrast soovitud lahenduseni.
*Mõõtke oma tegevust, et jälgida tegevuse edukust.
*Küsige kliendi tagasisidet pärast igat ostu.
*Küsige igal kuul näiteks kolmelt kliendilt teenuse kvaliteedi kohta, et mis meeldib ja mis võiks paremini lahendatud olla.
Fotod: erakogu
