CleanStormWater projekti fookuses on valla keskusala peamistele sademeveesüsteemidele (piirkondlikele eesvooludele) sobivate puhastusseadmete ja seire-/mõõtmisseadmete ning mõõtepunktide projekteerimine ja rajamine. Eesmärk on luua süsteemid, mis puhastavad sademevett ja jälgivad selle näitajaid.
Viimsi vald korraldas veebruaris üleriigilise päevaseminari, mille eesmärk oli tutvustada sademevee valdkonna ametnikele, projekteerijatele ja vee-ettevõtetele projekti, seniseid läbi viidud tegevusi ja rääkida tulevikuplaanidest sademevee puhastamisel. Seminaril tegid ettekandeid vallavalitsuse spetsialistid ja projekti partnerid Tallinna Tehnikaülikoolist.
Mis täpsemalt plaanis on?
Viimsi vallavalitsuse kommunaalvaldkonna peaspetsialist Taavi Valgmäe tutvustas projektiga hõlmatud piirkonda ja kavandatavaid tegevusi. Projekti ala hõlmab osaliselt Haabneeme ja Viimsi alevikke, aga ka Pärnamäe küla – piirkondi, millel on üks ühine merre viiv kollektor Haabneeme lahes. „Tegemist on valla ühe suurima linnalise keskkonnaga valgalaga, mille suurus on ligikaudu 271 hektarit, seetõttu on ka oluline antud alalt merre juhitavat sademevett puhastada erinevate lahenduste abil,“ tõi Taavi Valgmäe välja. Pilootalal on teostatud geodeetilised mõõdistustööd (sh mõõdetud süsteemi koosseisus olevaid kaeve) ja praegu kavandatakse puhastuslahenduste asukohtasid. Üheks puhastussüsteemi osaks saab mõisapargi tiik, milles toimub settimine (tiigis eraldatakse 30-65% metallidest, 50% fosforist ja 30% üldlämmastikust). „Eraldi on kavas paigaldada separaatorid, millest osad seadmed on oma olemuselt maa-alused mahutid, kuhu rajatakse puhastuslahendus ülevoolude või möödaviikude abil. Ka on kavas rajada ühe kraavilõigu baasil bioloogilise lõpp-puhastuse üksus (bioretention cell),“ tutvustas plaanitavaid tegevusi Valgmäe. Hetkel on tehnilised lahendused kavandamisel koostöös projekti Rootsi partneriga.
Sademevee seirelahendused
Läbi projekti tegevuste on kavas saada seireandmeid sademevee kvaliteedi kohta. Viimsi vallavalitsuse kommunikatsioonide vanemspetsialist Siim Reinla keskendus sademevee seirelahendustele. Praegu toimub seire manuaalselt ja seda tehakse korra kvartalis, käies vallas erinevaid sademevee merrelaske läbi ja kogudes proove. „CleanStormWater raames on kavas töötada välja lahendus, mis võimaldab sademevee kvaliteeti reaalajas jälgida ning luua seeläbi elektrooniline monitoorimissüsteem,“ selgitas Reinla. Tegevuste tarbeks analüüsitakse erinevaid lahendusi ja seejärel viiakse läbi hange, et soetada tarkvara ja komplekteerida seadmed ning teostada süsteemi paigaldustööd. Mõõtepunkt on kavandatud panna Haabneeme lahte suunduva merrelasu juures olevasse kollektorisse, millest edasi enam torude hargnemisi ei toimu. „Punktis on kavas jälgida vähemalt bioloogilist hapnikutarvet, nafta ja heljumi tasemeid. Seire tulemusi hakatakse kuvama arendatavas KOV-GIS süsteemi eraldiseisvas sademevee monitoorimise moodulis,“ tõi Reinla välja.
Viimsil on juhtiv roll
Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Nils Kändler esitles ülevaadet sademevee immutussüsteemide kavandamisest, ehitamisest ja hooldamisest. „Mul on hea meel, et Viimsi vald on võtnud Eesti n-ö juhtrolli uute sademeveesüsteemide katsetamisel,“ alustas oma ettekannet Kändler. Soov on projektiga võimalikult palju olemasolevaid kraave ja tiike panna võimalikult tõhusalt tööle. See aga eeldab, et kohalikel omavalitsustel ja vee-ettevõtetel, aga ka kinnistuomanikel on teadmised, kuidas vastavaid süsteeme rajada ja mida arvestada immutussüsteemi hooldamisel. „Projektiga ongi kavas luua juhismaterjal ja püüda lahendada seniseid kitsaskohti ning anda edasi praktikaid, mis julgustaksid immutussüsteeme rajama,“ lisas Kändler. Tallinna Tehnikaülikool on koostamas koolituskava, mida on kavas koostöös LIFE projekti koolitusega läbi viia, et hakata nii ametnike kui ka projekteerijate teadlikkust tõstma, alates säästlike tehnikate rakendamisest kuni ekstreemse ilma kihi ja tarkade sademeveesüsteemide kasutuselevõtuni.
Nils Kändler tutvustas ka partnerriikide Eesti, Soome, Läti ja Rootsi sademevee valdkonda korraldavate asutuste seas läbi viidud eeluuringut, millega selgitati välja riikides erinevaid lähenemisviise sademevee korraldamisel. Vastanutest olid 50% kohalikud omavalitsused. Uuring tõi välja kitsaskohad, miks sademevee käitlussüsteeme ei ole laialdaselt rakendatud. Vastanud tõid takistustena välja neli peamist põhjust: ebapiisav seadusandlus ja normid; juhiste puudumine hangete korraldamiseks; ehitajate ja omanikujärelevalve vähene kogemus; süsteemide olulisuse teadvustamine otsustajatele.
Lähenetakse süvitsi
Projekti raames on alustatud juhendmaterjali koostamisega, mille eesmärk on anda praktilisi nõuandeid immutussüsteemide planeerimiseks, nende hangete läbiviimiseks, samuti ehitamiseks ja hooldamiseks. „Alustada tuleb valgalapõhiselt ja esmalt on oluline koguda andmeid, vajadusel modelleerida ja analüüsida. See info peab minema nii planeeringutesse kui ka valdkondlikesse arengukavadesse. Seejärel saab alustada projekteerimisega, kuhu kaasata lisaks ilmaolude andmed, maastikuarhitektid jne. Soovitus on teha looduslähedaste süsteemide rajamisel projekteerimine ja ehitus eraldi. Nii on võimalik saada võimalikult täpne eelarve ja väheneb määramatus. Oluline on pöörata tähelepanu taimestikule ning maastikulahendusele,“ tõi Kändler välja peamised etapid säästliku immutussüsteemi rajamisel. Seni valminud lahendustes on kohalikel omavalitsustel olnud probleeme erosiooniga. Vead ja nende ärahoidmine on need, millele valmivates juhistes keskendutakse.
Hooldus on samuti üks suurimaid nõrku kohti – kuidas on võimalik minimaalse vaevaga ligi pääseda ja samas tõhusalt hooldada? See küsimus vaevab kõiki kaunite ja keeruliselt hooldatavate alade eest vastutajaid. Säästlikel aladel ei pruugi senised võtted ennast õigustada.
Kokkuvõtteks
Avapildil on projekti töötuba Tallinna Tehnikaülikoolis. Fotol vasakult Kristjan Suits TTÜ-st, Viimsi Vallavalitsusest Siim Reinla, projektijuht Tanel Mätlik ja Taavi Valgmäe, paremal Nils Kändler TTÜ-st. Foto: Ivar Annus
