Piritale ja Viimsisse tuleb elanikke aina juurde. Kokku elab siin juba 50 000 inimest ja hetkel ei paista, et see hoog raugeks. Kui kõik load realiseeritakse, siis elab varsti siin üle 75 000 inimese.

Viimsi trammist on räägitud ja kirjutatud juba mitukümmend aastat. Alguses räägiti trammiliini pikendamisest Lillepi parki ehk praeguse Pirita Selveri kõrvale.

Inimesed liiklevad peamiselt autoga, et jõuda kodust linna tööle või kooli ja tagasi. Hea, kui autos on mitu inimest, aga ummikutes näeme, et enamasti istutakse autos üksi. Ühistransport on olemas ja sõidab graafiku järgi, kuid ikka ju soovitakse, et buss tuleks kohe ukse ette ja viiks kiiresti otse sihtkohta. Jala käia ei taha eriti keegi, kuigi see on tervisele kasulik. Kui Viimsist Lubja pargi ja pargi-ja-reisi-parklast trammiga saaks 21 minutiga Kadriorgu, kas siis oleks neid rohkem, kes jätaksid oma sõiduki parklasse ja kulgeksid mõnusalt trammiga Tallinna kesklinna suunas?

Eelpool mainitud suund ja lisaks veel pea 20 uut trammiliini on nüüdseks läbi vaieldud. Seda käsitles Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüs ning projektide jaoks on Euroopa Liidus fondid ka peatselt avanemas.

Arvestades eeldatavat Viimsi ja Pirita piirkonna elanikkonna kasvu tulevikus, suureneb surve teedele ja ühistranspordivõrgule. Seniste trendide jätkumisel pole autokasutuse ja liikluskoormuse kasvust pääsu. See toob endaga kaasa negatiivse mõju nii linnakeskkonna elukvaliteedile kui ka keskkonnale laiemalt.

Samas on pealinna regioon seadnud endale eesmärgid, mille kohaselt tuleb piirkonna autoliiklust aastaks 2035 vähendada 1 –20%. Seejuures peab linnatranspordivõrgustik (ühistransport) samaks ajaks olema CO2 neutraalne ning linnakeskus autovaba. Seega tuleb tagada, et elanikkonna ja liikuvuse kasvades ei kannataks linnakeskkond, rahva tervis ega laiemad keskkonnakaitselised eesmärgid. Seetõttu on sõiduautoga võimalikult konkurentsivõimelise ühistranspordi arendamine eriti oluline.

Eesmärk võiks olla peatustest ca 400 m raadiuses äri- ja kaubanduspindade ning ühiskondlike teenuste arengu soodustamine. Tihedamat elamuarendust võiks lubada peatustest ca 1000 m raadiuses. Viimsi valda suunduval trassil saab rakendada ka busside ettevedu, mis võimaldab kohati suurendada ka trammi keskmist kiirust peatuste arvu vähendamise läbi.

Tallinna lähivaldade liikuvusuuringu tulemuste analüüsi põhijäreldused:
1. Kõige olulisem sihtkoht lähivaldadest liikujatele on ootuspäraselt kesklinn, mis on ka kõige suurema ja tihedama töökohtade arvuga piirkond Tallinnas. Olulist rolli mängivad samas ka Lasnamäe ja Mustamäe.
2. Suurima mahuga liikumised toimuvad Tallinna ning Viimsi, Rae, Harku ning Maardu vahel.
3. Oluline seni katmata suund Viimsi – Lasnamäe – Rae.

Antud trammiliini tulekus on vaja Pirita jõel asuv sild ümber ehitada ja vastavalt TTÜ sillaehituse professori Juhan Idnurme eksperdihinnangule on 100 m pikkuse 1+1 rajaga viadukti hinnaks umbkaudu 1,5–2 miljonit eurot. Pirita sild tuleb teha 150 m ulatuses .

Trammitee kilomeetri maksumuseks on arvestatud 5,38 miljonit eurot, mis tugineb hiljutistele analoogsetele projektidele Euroopas. Hinnas sisaldub lisaks betoonalusel rööbastee ja kontaktvõrgu rajamisele ka tänavaruumi terviklik ümberkujundamine. Ehituse maksumust on võimalik ca kolmandiku võrra langetada tavalise killustikballastil rööbastee kasutamisega. Sellist lahendust on aga võimalik rakendada vaid piirkondades, kus puudub vajadus linnaliselt atraktiivse keskkonna loomiseks. Lisaks tuleb kõnealuse lahenduse puhul arvestada kõrgema hooldeintensiivsuse ja -kuludega ehk järelhooldus tõstab hinda. Seetõttu on käesolevas analüüsis lähtutud betoonalusel rööbastee maksumusest.

Kuna eesmärk on, et tramm liiguks kiirelt, siis selleks on vaja, et juht tegeleks juhtimisega ega müüks pileteid. Tuleb kasutada mobiilseid piletimüügivõimalusi, viipemakset, piletiautomaate või muid taolisi meetmeid.

Kui palju läheb Kadrioru – Viimsi trammiliin maksma?
Liini pikkus on 10,6 km ja hinnaks kujuneb 57 miljonit eurot , millele lisandub Pirita silla ümberehitus ca 2,16 miljonit eurot. Sõiduajaks Lubjast Kadriorgu planeeritakse 21 minutit.

Kui palju läheks selle liini joaks tramme vaja, sõltub asjaoludest, kuid hinnanguliselt u 9–10. Esialgu võib-olla vähem, sest elanike arv on veel väiksem, aga mida rohkem elanikke, seda rohkem on liinile vaja lisatramme. Kuid täpset trammide arvu on veel raske öelda, sest hetkel pole teada, kuhu suunda tramm edasi läheb – Kopli, Ülemiste, Rae keskus (uue IKEA poe kõrvale), Tabasalu? Tippaegadel oleks trammi intervall kuskil 6–8 minutit ja muul ajal u 15–20 minutit.

Trammi projekti peaks juhtima isik, kes ei sõltu ühestki omavalitsusest ja vaataks terviklikult Harjumaa huve. Tuleb vaadata, kus trammiliin inimestele kasu toob ning Viimsi liin oleks Harjumaa liinidest parim kohe kindlasti!

Peamised andmed
Algab Haabneeme aleviku ja Lubja küla piirilt ehk praeguse pargi-ja-reisi-parkla juures ning lõpeb olemasoleval trammiteel Narva maanteel.
Pikkus 10.6 km.
Elanike arv 01.01.2019 seisuga 20 360.
Sihtkohtades:
Haabneeme alevik – 6106.
Viimsi alevik – 2305.
Pendelrändajate arv – 9123.
Hinnanguline elanike arv trassikoridorist 500 m raadiuses – 11 279.

Liikuvusmahud ja -sihtkohad:
Viimsi vallast liikujate peamised sihtkohad väljaspool omavalitsust on Tallinnas kesklinn (kokku päevas pea 6500 liikumist) ning Lasnamäe (u 3000 liikumist päevas). Pisut suurem liikujate maht on ka Viimsi ja Mustamäe vahel u 1500 liikumiskorraga.

Viimsi liikuvusuuringu kohaselt Viimsi elanike olulisemad töörände sihtkohad aastal 2015 olid Tallinna kesklinn (ligikaudu 30% kõikidest pendelrändajatest), Ülemiste (10%) ning vanalinn (7%), kus esile kerkivad Ülemiste City ning Liivalaia, Gonsiori, Narva ning Pärnu maantee piirkonnad.

Viimsis töötavad, kuid väljaspool Viimsit elavad inimesed on peamiselt pärit Lasnamäe (ligikaudu 16%), Mustamäe (5%) ning Põhja-Tallinna linnaosast (6%).