Alates 2017. aasta sügisest tegutsevad Randvere koolis Avo Aljase juhtimisel nii kodutütarde kui ka noorkotkaste rühm. Kristina ja Avo annavad ülevaate Viimsi ja Randvere kodutütarde ja noorkotkaste tegemistest.
Avo, milline on teie kaitseliidu taust?
Olen kaitseliidu (edaspidi KL) taasasutaja liige (1990). Peamine motiiv KL-i astumiseks oli kaasa aidata Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele ja panustada kaitsejõudude ülesehitamisse. Organisatsioonis hoiab mind jätkuvalt kohusetunne ja soov saavutatu (kaitsevõime) alalhoidmine ja selle arengule kaasa aitamine.
Töötasin tegevväelasena KL-i Rapla malevas kaks perioodi: 1992-1994 staabiülemana ja 1997-2003 malevapealikuna. Samuti töötasin kaitseväes 1994-1997 ja 2003-2016. 2016. aastast olen Harju maleva tegevliige (vabatahtlik), 2017. aastast Rävala malevkonna pealik (major reservis).
Miks ja millal otsustasite alustada tööd noortega?
Elan Viimsi kogukonnas alates 2008. aastast. Randvere on mu koduküla ja peamine motiiv oli anda oma Randvere koolis õppivale pojale isamaalise kasvatuse täiendav keskkond, sh teistele lastele, kes täna on organisatsiooniga liitunud. Seetõttu alustasin 2017 sügisest Randvere koolis kodutütarde/noorkotkaste (edaspidi NK/KT) tegevusega. Samuti tunnetan, et hetkel on mul paras aeg kasvavale põlvkonnale oma elutarkust läbi noorte tegevuse edasi anda. Laiemalt toetab noorte tegevus ka KL-i kui vabatahtliku organisatsiooni kestlikust, sest paljud noored otsustavad pärast noorteorganisatsioonist lahkumist liituda kaitseliiduga.
Milline on noorte ja lapsevanemate huvi kaitseliidu kui organisatsiooni vastu?
Kaks aastat tagasi tuli esimesele koondusele võrdselt 7 poissi ja tüdrukut, kellest said paari kuu pärast Randvere noored kotkad ja kodutütred. See näitab, et lastevanematel on huvi täiendava kõlbelise kasvukeskkonna järele, mida organisatsioon pakub nende lastele sh ka lapsed on põnevil. Täna on dünaamika selline, et kodutütreid on mul rohkem kui noorkotkaid. See nähtus on iseloomulik üle kogu organisatsiooni arvestades 7–10-aastaste laste vanusegruppi. Samuti mõjutab meie liikmelisust ka asjaolu, et konkureerime kõigi teiste noorte tegevustega. Ka minu lapsed käivad muudes huvialaringides ja koonduse aja kooskõlastamine igal õppeaastal ei ole kerge, mille tõttu oli ka neid, kes nüüdseks on pidanud loobuma.
Kuidas suhtuvad aga lapsevanemad KL organisatsiooni seda ma pole veel jõudnud neilt küsida. Aga küsitluse tegemiseks ma igatahes idee sain.
Palju on rühmades liikmeid?
Hetkel on noorkotkaste rühmas 7 poissi ja kodutütarde rühmas 9 tüdrukut. Poiste vanus jääb 8-13 ning tüdrukutel 8-11 aasta vahele. Meil toimuvad koondused Randvere koolis igal esmaspäeval (va vaheajad), mille kestvus on üks tund. Lisaks võtame kord kuus, ette ühe matkapäeva või muuseumikülastuse ning osaleme kord kvartalis Harju maleva poolt korraldataval 3-päevases noortelaagris. 21.novembril tähistasime Eesti sõjamuuseumis koos Viimsi kodutütardega oma rühmade moodustamise 2.sünnipäeva piduliku koondusega, kus võtame vastu ka oma uued liikmed. 30.novembril osales Viimsi-Randvere koondrühm Sakus toimuval Talvepäeval.
Millistel üritustel olete koos noortega osalenud?
Lisaks eeltoodule on meil kohustus toetada oma koolis toimuvaid Eesti Vabariigi (edaspidi EV) aastapäeva pidulike aktusi, kus NK ja KT on kooli ja EV lipu toimkonnas. Oleme pannud välja auvahtkonna EV aastapäeval Laidoneride mälestusmärgi juurde mälestustseremoonia ajal. Samuti oleme korra pannud EV liputoimkonna välja Tartu rahu aastapäeva pidulikul üritusel sõjamuuseumis. Koostöös Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi ja Rannarahva muuseumiga said meie lapsed osaleda eelmisel suvel Viimsi lastelaagris, kus üks õhtupoolik sai sisustatud NK/KT stiilis ja terve öö veedeti sõduritelkides. Kui lapsed mõne aasta pärast on vanemad ja kasvult suuremad, siis on võimalus osaleda juba organisatsiooni ülestel üritusel.
On teil rühmal ka traditsioonid?
Me oleme veel liiga noor rühm, et rääkida oma traditsioonidest. Kuid me järgime kõiki organisatsiooni traditsioone ja tähistame NK/KT asutamise aastapäevi, EV aastapäeva, emadepäeva, Võidupüha, isadepäeva ja jõulusid.
Kes sobib noorkotkaks, kodutütreks?
Kõik koolieas lapsed alates 7. kuni 17. eluaastani on teretulnud organisatsiooni. Kedagi ei ole veel tagasi saadetud lapse mittesobivuse pärast. Minu puhul on äraütlemine tulnud pigem selle tõttu, et lapsele ei sobi koondusel käimise koht ja aeg ning hetkel võtan lapsi vastu, alates 3. klassist. Lapsed kustutan nimekirjast alles siis, kui selleks on ta ise soovi avaldanud või passiivseks muutunud ja seda loomulikult lapsevanema kinnitusel.
Mida annab noorele noorkotkaks/kodutütreks olemine?
Kõigepealt annab see lapsele täiendava ja kõlbelise kasvukeskkonna, mida me organisatsioonis nimetame isamaaliseks kasvatuseks. Me arvame, et see peaks toetama ennekõike kodu, kust laps saab kõige väärtuslikuma osa kasvatusest. Samuti eeldame ka paremat toimetulekut koolis, et koordineerida iseloomu erinevaid tahke juba suuremas sotsiaalses keskkonnas. Me õpetame neile läbi järkude (valdkondade põhised teadmised) lugu pidama oma perekonnast, kaasinimestest ja isamaast ning vajalike sotsiaalseid oskusi toimetulekuks, iseendaga, teistega ja looduskeskkonnas.
Organisatsioonis olles võtab laps/noor omaks selle eetika (NK/KT seadused ja põhimõtted), mida tal tuleb organisatsiooni liikmena sellel eluperioodil ka teostada.
Lõppkokkuvõttes on loodud eeldused, et lapsed/noored edeneksid ja neist kasvaksid mentaalselt ja füüsiliselt terved ning eetilise taipamisvõimega EV kodanikud.
Milline on olnud Randvere kooli ja lapsevanemate tagasiside teie tööle ja tegemistele koos noortega?
Ma olen Randvere kooli juhtkonnale väga tänulik, et nad leiavad NK/KT tegevuse seal vajalikuna olema. Seetõttu on meie tegevuskeskkond ja suhted suurepärased. Samuti ei kujuta ma ettegi, et lastevanematega suhe võiks olla teistsugune. Oleme saavutanud juba vägagi usaldusväärse ja toimiva koostööformaadi.
Kas ja millist toetust tuge ootaksite Viimsi vallavalitsuse poolt?
Kui ma noorte tegevust Randvere koolis alles planeerisin, uurisin vallavalitsuse huvihariduse spetsialistilt oma tegevusele ka rahalise toetuse võimalusi. Need olidki olemas, tegin vastava taotluse vallavalitsusele ja saadud summade eest soetasin vajalike tarvikuid ning vahendeid. Ka sel aastal on plaanis teha taotlus rahalise toetuse saamiseks, koos Viimsi KT rühmavanema Kristina Laasikuga, kuna vaatamata eraldiseisvate rühmadena oleme me laagrite, väljasõitude korraldamisega juba ammu lõimunud.
Kas ja kuidas saavad lapsed kodutütarde/noorkotkastega liituda?
Hetkel saavad Randvere NK/KT rühmaga liituda lapsed, alates 3. klassist, kes õpivad Randvere koolis, sh ka need, kes elavad Viimsi või sellega piirnevas kogukonnas, tingimusel, et koonduse toimumise aeg on sobiv osalemiseks. Samuti saavad tüdrukud liituda Viimsi koolis tegutseva KT rühmaga. Samas olen mõelnud vanema (alates 13. eluaastast) NK rühma asutamisele Viimsi koolis. Loodetavasti ei saa ma oma „kiusatusest“ võitu ja realiseerin idee järgmise aasta alguses.
Alates novembrist 2017 tegutseb Viimsi koolis kodutütarde rühm Kristina Laasiku juhendamisel.
Kristina liitus Harju ringkonna naiskodukaitsjatega 2017. aasta kevadel. See otsus oli pikalt
kaalutletud nagu ka erialagrupi valik. Kristina täpsustab: “Liitusin naiskodukaitsega (edaspidi NKK) kindla plaaniga hakata noortejuhiks. Minu arvates on see kõige laiema haardega erialagrupp naiskodukaitses, sest noortega tegelemise käigus harjutame me noorte juhtidena ka ise praktiliselt kõikide teiste erialagruppide tegevusi ja oskusi.”
Esmalt tuli läbida aga NKK baasväljaõpe, sel aastal läbis Kristina ka SOK e sõdurioskuste kursuse. Lisaks osales ta 2017. aasta sügisel kaitseliidu vabatahtlike noortejuhtide kursusel, peale mida võttis ta ühendust Viimsi kooliga ja korraldas esimese tutvumisõhtu tüdrukutele. Nii loodigi novembris 2017 Viimsi kodutütarde rühm, mille vabatahtlik rühmavanem Kristina on.
Tüdrukute huvi oli suur ja juba jaanuaris 2018, kui tähistatakse Kodutütarde aastapäeva, võeti ametlikult vastu 6 esimest Viimsi rühma kodutütart.
Tänaseks on rühm tegutsenud juba 2 aastat. Ka liikmete arv on selle aja jooksul märgatavalt
kasvanud. Hetkel on rühmas pea 20 liiget vanuses 8-13 aastat. Kokku saadakse korra nädalas,
esmaspäeva õhtuti Viimsi kooli ruumides.
Kahe aasta jooksul on Viimsi kodutütred teinud nii mõndagi: tutvunud kodukoha ja selle mälestistega, osalenud erinevates laagrites ja väljasõitudel. Lisaks veel meisterdanud, kokanud, õppinud nii metsatarkusi, ellujäämisoskusi, esmaabi andmise põhimõtteid, tuletegemist, terariistade kasutamist, rivis marssimist kui ka palju muud. Külastatud on Rakvere politseimuuseumit, MTÜ Estlanderi korraldatavat Ekströmi marssi ja ellujäämisõppepäeva, erinevaid Harju ringkonna laagreid ja matkapäevi. Viimsi kodutütar Laura-Liis Uussaar on ka väga aktiivne esindaja üleriigilistel võistlustel. Näiteks aastal 2019 on ta osalenud nii Kuperjanovlaste rajal kui ka Militaarlaagris.
Kodutütred Laura-Lumi Orub, Amanda Johanna Sulg, Laura-Liisa Härmson, Lilian Selter ja Mia Meerits on rühma loomisest peale väga aktiivsed osalejad ning panustavad igati kogukonna üritustel ning koonduste läbiviimisel nii ideede kui ka konkreetsete ülesannete täitmisega.
Viimsi rühm korraldab ka ise rühma laagreid ja väljasõite, tihtilugu koos Randvere rühmaga, mille rühmavanem on Avo Aljas.
2019. aasta suuremad üritused on olnud Pealinnalaager, Harju kevad-, suve- ja sügislaager, matkapäev Valgehobusemäel, perenaise eriala laager ja pidulik koondus Harju malevas.
Viimsi rühma kodutütred teevad tihedat koostööd ka Naiskodukaitse Viimsi jaoskonnaga. Koos
käiakse väljas peamistel valla isamaalistel ja kogukondlikel üritustel: Eesti Vabariigi aastapäev,
Maakaitsepäev, Isamaaline piknik, Turvalisuse päev, veterani- ja isadepäev sõjamuuseumis jne.
Rühmal on tekkinud ka väike traditsioon. Nimelt septembris toimuva maailmakoristuspäeva ajal on juba 2 aastat toimunud ka rühmalaager, kus alati antakse ka oma panus – eelmisel aastal korrastati Jägala metsa alust, sel korral aga Püünsi raketibaasi lähiümbrust, kus toimus selle aastane rühma laager, mis on ka kahe Viimsi kodutütre 8. klassi loovtöö.
Võib öelda, et Viimsi rühm on tuule tiibadesse saanud ja vahvaid tegemisi neil jätkub. Kristina
põhjendab oma valikuid ja otsuseid niimoodi: “Noortetöö on mulle alati hingelähedane olnud ning kuna enda tütar alustas samas majas kooliteed oli loogiline isamaa-armastus, pere- ja hobitegevus ühendada.
Vabatahtliku panus noortetöösse annab mulle just selle energiasüsti, mida igapäevane kontoritöö ei paku. Püüame oma teadmisi aina täiendada ning panustada kogukonna turvalisusesse ja heaollu, säilitades vanu traditsioone ja isamaalisi väärtusi.”
Kes sai innustust ja soovib ka Viimsi kodutütarde rühmaga liituda või täiskasvanuna panustada meie tegemistesse, siis võib kirjutada e-posti aadressil viimsikt@gmail.com.
KOMMENTAAR: Lilian (Kodutütar Kristina rühmas)
Miks ja Millal sa liitusid kodutütardega?
Mina liitusin kodutütarde rühmaga 2017. aastal ehk täpsemalt, kui Viimsi kodutütred alustasid.
Liitusin rühmaga, kuna otsisin endale uut hobi, millega tegeleda ning siis sattus mulle ette selline kuulutus, et otsitakse osalejaid ning ma mõtlesin, et miks mitte ka proovida.
Millised on olnud kõige põnevamad tegevused ja sündmused, kus oled koos kodutütardega osalenud?
Ausalt öeldes polegi mul lemmiksündmusi ega -tegevusi, kuna mulle isiklikult meeldivad kõik tegevused, mida me teeme. Mulle meeldib kõige rohkem sündmuste ja tegevuste juures see, et me hoiame kokku ning teeme koostööd. See koostöö teebki selle põnevaks.
Iseloomusta oma rühmajuhti Kristinat.
Meie rühmajuht Kristina on väga kannatlik ning üllatusi täis naine. Ta kannatab ja kuulab meie muresid ning kui me lihtsalt vingume, nagu me lapsed tihti ikka teeme.
Mida oled õppinud kodutütrena?
Olen õppinud, kuidas teha paremini rühmatöid ning kuidas rohkem arvestada teistega. Kindlasti soovitan kõigil tulla, kes tõesti soovivad häid elamusi! Aga pidage meeles, et lollitama ei kutsu teid keegi, sest kodutütred ei lollita, sest nemad on vägagi korralikud ning lõbusad tüdrukud!
KOMENTAAR: LAURA-LIISA (Kodutütar Kristina rühmas)
Miks ja millal liitusid kodutütarde rühmaga?
Viimsi kodutütardega rühmaga liitusin 2018. aasta aprillis.
Mina sain selle pisiku külge tänu oma vennale, kes 2017. aastal aega teenis ning ühel külastuspäeval tundsin, et mind võiks riigikaitse laiemalt huvitada. Pärast seda külastasin Viimsis asuvat sõjamuuseumit, kus mulle jäi näppu üks kaitseliidu infoleht, mis tutvustas ka kodutütreid. Uurisin siis, kas ka Viimsis tegutseb rühm, ja nii see läks.
Millised on olnud kõige põnevamad tegevused ja sündmused, kus oled koos kodutütardega osalenud?
Mulle endale meeldivad kindlasti kõige rohkem erinevad kodutütarde võistlused ja retked, kuna mul on võimalus end nii teadmiste kui ka füüsilise poole pealt proovile panna. Väga eredalt on samuti meeles selleaastane vabariiklik militaarlaager, kuna sain väga palju erinevaid riigikaitsega seotud teadmisi. Kodutütrena kohtun ma nii paljude ägedate inimesega ja õpin meeletult uusi asju ning laagrites saab justkui need mõlemad kokku panna. Eriti meeldivad mulle uued väljakutsed ja enda mugavustsoonist täielikult lahkumine, näiteks selle aasta Harju maleva sügislaagris sain olla esimest korda rühmaülem, mis tähendas et minu juhtida oli pea 30 inimest.
Iseloomusta oma rühmajuhti Kristinat.
Kristina on üks meeletult hea rühmavanem, kes alati minu mõtete ja ideedega kaasa läheb. Ta on iga kell valmis tegutsema ning tõsiselt armastab seda, mida ta teeb. Teotahteline ja päikeseline naine, kes suudab absoluutselt igale poole jõuda ning kõiki oma tegemisi teha naeratus näol.
Mida oled õppinud kodutütrena?
Kodutütar olles olen õppinud muidugi erinevaid metsatarkusi ning ellujäämisoskusi, kuid ka näiteks selle aasta alguses toimunud perenaise erialalaagris õppisime süvitsi lauakombeid ja lauakatmist. See on ka üks põhjus, miks see organisatsioon mulle nii väga meeldib – siin on seinast seina erinevaid tegevusi, alates heategevusest, lõpetades võistlusmatkadega. Igaüks leiab siit oma. Samuti saab siit organisatsioonist tohutult positiivsust, sest siin on nii sõbralikud ning toredad inimesed ja noortejuhid. Kodutütreks olemine annab mulle palju – julgust, vastupidavust, enesekindlust ja võimalust tegeleda millegagi, mida armastan. Soovitan ka kõigil teistel noortel tüdrukutel hakata kodutütreks, kuna siin saab palju uusi sõpru, hea füüsilise vormi ja positiivsust juurde.
