Malevasuve korraldamine on kogu aasta kestev protsess, milles mängib olulist rolli koostöö erinevate osapoolte vahel. Malevasuve korraldamise telgitagustest rääkisime Kadi Bruusiga, kes on Viimsi vallavalitsuses töötanud juba 18 aastat, täna haridus- ja noorsootöö peaspetsialistina. Oma malevasuvest pajatasid ka viis Viimsi malevlast.

Kadi Bruus – oled Viimsi Vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö peaspetsialist. Milline on sinu igapäevatöö?

Vastutan Viimsis noorsootöö ja teatud haridusküsimuste eest. Minu peamised tööülesanded on noorsootöö ümarlaud, kuhu on kaasatud nii noorte kui ka nendega tegelevate inimeste esindajad. Samuti koostöö noortevolikoguga, noorte projektid ja noorte tunnustamine, koostöö noortekeskusetega, noorte osalus- ja kaasamisteemad. Õpilasmalev on samuti minu jaoks kogu aasta kestev pikk protsess. Hariduse koha pealt on mul täna kaks põhilist valdkonda – koolide ja lasteaedade toitlustamise koordineerimine ja tervishoidu puudutavad küsimused. Üks suur valdkond on kindlasti ka koostöö koolide esindajatega ja õpilasomavalitsustega.
Tegemist on hästi huvitava tööga, sest on dokumentidega tööd, koostööd erinevate sihtrühmadega, vallavalitsusega, volikogu haridus- ja noorsootöökomisjoniga ning noortevolikoguga. Üks suur osa tööst on õpilasmaleva organiseerimine ja noorteüritused. 

Millised on kõige suuremad väljakutsed pea 200 noore malevategevuste koordineerimisel ja juhtimisel?

Kõige tähtsam on see, et seda tööd saab teha ainult koos meeskonnaga, kelle peale saad kindel olla. 
Meeskonnas on oluliseks lüliks tööandjad ja noortekeskuse maleva rühmajuhid. Koostöö on oluline juba ettevalmistusel, planeerimisel ja ka läbiviimisel. Olen aastaid väga palju panustanud, et saada ettevõtted meiega koostööd tegema, kuna noored on erinevad ja nad vajavad mitmekülgseid väljundeid. Suurim väljakutse ongi kogu meeskonnatöö koordineerimine. Väga oluline on ka turvalisuse tagamine noortele. Praegu on see suurus läinud nii mahukaks, et see on midagi muud sellest, kui teha 30 noorega heakorra töid.

” Hea on alustada heakorrarühmadest, seal õpib ta tegema meeskonnatööd ja pärast saab õppida töötamist päris äris. “

Miks tahavad noored osaleda töömalevas?

Arvan, et nad tahavad saada töökogemust. Kindlasti tahavad nad teenida taskuraha. Sest paljud, kellega ma olen rääkinud, on juba väga täpselt mõelnud, mida nad selle palgaga teevad. Tavaliselt plaanitakse konkreetset ostu, kas siis näiteks uut telefoni, muud tehnikat või spordivahendeid.
Ja samamoodi sõpradega suhelda. Kui me rühmi kokku paneme, siis vahel noored ei oskagi öelda, kuhu rühma nad tahavad või millist rühmajuhti soovivad, aga neil on võimalus panna kirja kellega koos nad rühmas tahavad olla. Päris kaheksat sõpra me kokku ei pane, aga 12-14aastastel võiks vähemalt ühe varasema sõbraga koos olla, sest see loob turvalise tunde. Oleme aastate jooksul teinud neid vigu, et ongi kaheksa sõpra koos ja siis nad on sellised parajad krutskid. Kui üheksandaks satub keegi, kes ei ole siis selles pundis, siis on probleemid lihtsad tekkima. Kaks kuni kolm sõpra – see on okei. Samas on ka tore, kui nad leiavad täiesti uusi tuttavaid, sest meie noored ju ei tunne kõik omavahel, valik on langetatud erinevate koolide baasil.

Kes on need ettevõtted, kes aktsiooniga kaasa tulevad? Miks nad seda teevad?

Alustades olid meie esimesed koostööpartnerid Selver ja Viimsi SPA. Kui esimese koostööpartneri puhul oli neil juba malevlastega hea kogemus varasemast olemas, siis teise puhul lähenesime sotsiaalse vastutuse perspektiivist ehk rõhutasime päris töö kogemuse andmise võimalust. Täna on kohapeal juba mentor, kes juhendab noorte tegevusi. See nõuab ettevõttelt palju – vaja on ressurssi ning aega panustamiseks. Peale seda liitus meiega Apollo ja siis tuli kaasa juba erinevaid ettevõtteid kaubanduskeskusest: MyFitness, Kuulsaal, Koduekstra ja Sportland. Siis liitus meiega ärikeskus, mille kaudu avanesid täiesti uued võimalused nagu Taru, Viimsi Hambakliinik, Modern Kids ja kohvik Lyon. Tänavu lisandus Viimsi Hawaii Express. Lisaks pakuvad noortele malevlastele tööd ka vallavalitsuse kommunaalamet, lasteaiad, raamatukogu ja Rannarahva muuseum.
On väga oluline, et noor saab ettevõtetes personaalse ärivaldkonnas töötamise kogemuse, kus ta proovib erinevaid asju. Hea on alustada heakorrarühmadest, seal õpib ta tegema meeskonnatööd ja pärast saab õppida töötamist päris äris. Ettevõtetega koostöö ei tulnud väga lihtsalt, see võttis aega ja võtab tänaseni. Partnerite leidmine käib kahes suunas. Ühelt poolt kaasame valla häid koostööpartnereid ja teiselt poolt alustame koostööd maleva kaudu ja sealt kujuneb edasi juba mahukam partnerlus.


Kuidas suhestuvad Viimsi ettevõtted malevanoortesse?

Nad on öelnud, et see oleneb alati noorest. Üldjuhul siiski väga positiivselt. Seni oleme kogunud tagasisidet vestluse käigus, aga sel aastal saatsime ettevõtetele esimest korda kirjaliku küsitluse. Me kutsume alati ettevõtjaid maleva avamistele ja lõpetamistele, kus me avaldame tänu.

” See, et nOORED MALEVASSE tulevad, on minu jaoks kompliment. “

Kuidas iseloomustad ise malevanoori?

Hästi positiivselt. Eriti heakorrarühmades näen meeskondi, kellel silmad säravad. Nad on väga tublid ja kahe nädala lõpuks hoiavad nad väga kokku.
Vahel ma natukene muretsen vanemate noorte pärast, aga nad saavad ettevõtetes hoopis teistsuguse kogemuse. Nad on iseseisvamad, teadlikumad ja võib olla ei taha nad kõiki noorematele mõeldud mänge ja ühistegevusi teha. See, et nad tulevad, on minu jaoks kompliment. 

Milliseid lisategevusi noortele pakute?

Traditsiooniliselt alustame tutvumisõhtuga, kus korraldame tutvumismänge. Lisaks käime bowlingus ja külastame põgenemistuba. Tänavu korraldasime esmakordselt kinokülastusi. Veel käisime Eesti Noorsootöötajate Kogu virtuaalreaalsuse töötoas, kus noored kogesid noorsootöötaja ametit.
Sel aastal oli meil hästi palju rühmadevahelisi võistlusi: jalgpall, teatevõistlused ja võrkpall. Veel pakkus MyFitness noortele tasuta treeninguid – ühe korraga saab osaleda kuni kolmkümmend noort. Bowlingusse võtame korraga samuti kuni kolmkümmend noort. Me teeme neid tegevusi mitu korda ja noortel on võimalus valida, millisesse tegevusse registreerida.

Vestlesime põgusalt Viimsi malevlastega nende suvest, mida saatsid heakorratööd ja muud abistamised vallamajas, rannas, koolides ja jalgpallistaadionil. Meie küsimustele vastasid Jaan Erik Halliko, Oliver Kalle Nugis, Laura Leandra Suban, Sander Roosimäe ja Mattias Keridon.

Malevased nõustusid pea ühest suust, et kandideeriti töökogemuse saamiseks. Aga välja toodi ka soovi ise raha teenida. Argumendiks oli ka uute tutvuste ja sõprade leidmine.
Mida teenitud palgaga peale hakatakse? Sellele küsimusele veel konkreetset vastust noortel polnud – vaid Mattias teadis kindlalt, et plaanib premeerida end virtuaalreaalsuse seadmega.

Juhendajat ja kogu oma malevakogemust malevlased kiitsid. Juhendajat iseloomustati sõbraliku, abivalmi, hoolitseva, lahe ja rõõmsana. Sander lausus: „Juhendaja oli sõbralik ja väga hoolitsev. Vaatas, et meil kõik hästi läheks.“

Mida malevasuvi noortele andis? Lisaks töökogemusele toodi välja mõtteid oma tulevikutöö osas. Lisati, et malevas osalemine annab ellu kaasa rohkem julgust, loovust ja paremat suhtlemisoskust, mis kinnistab ja täiendab koolis omandatavat.
Kõik noored vastasid, et järgmisel aastal tulevad nad malevasse uuesti. Jaan Erik tõi välja, et sooviks lausa kaks vahetust teha.

Malevasuvi ei ole ainult töökogemused, vaid ka uues sõbrad ja ühistegevused. Foto: Kadi Bruus korraldas Viimsi valla poolt 140 õpilase malevasuve. Foto: Eesti Noorsootöö Keskus
Malevasuvi ei ole ainult töökogemused, vaid ka uues sõbrad ja ühistegevused. Foto: Kadi Bruus korraldas Viimsi valla poolt 140 õpilase malevasuve. Foto: Eesti Noorsootöö KeskusMalevasuvi ei ole ainult töökogemused, vaid ka uues sõbrad ja ühistegevused. Foto: Kadi Bruus korraldas Viimsi valla poolt 140 õpilase malevasuve. Foto: Eesti Noorsootöö Keskus