Viimsi osaleb projektis, kus koos välispartneritega luuakse elanike kaasamiseks mõeldud virtuaalreaalsuse töövahendit.

Märtsi alguses toimus Lätis Cesises välisprojekti Augmented Urbans raames (koosloome ja liitreaalsus linnaplaneerimises) järjekordne planeerijate foorum. Foorumil arutati modernsete liitreaalsuse (ingl. k. virtual reality ehk VR) vahendite kasutamist planeerimise kaasamisprotsessis, et seeläbi suurendada füüsilise ja sotsiaalse keskkonna võimet kohaneda muutustega ruumis. Virtuaalreaalsus annab üsna palju võimalusi kaasamisprotsessi lihtsustamiseks ja visualiseerimiseks.

Videopildist visioonini
Augmented Urbans projekti juhtpartneri Päivi Keräneni sõnul on VR tehnoloogiast planeerimisprotsessis kõige rohkem kasu just realistliku ruumilise kogemuse saamisel erinevate meelte kaudu. Virtuaalreaalsuse prillidega saavutatakse päriselt virtuaalmaailmas viibimise tunne, VR-prillid annavad võimaluse luua virtuaalse „külastuse“ planeeritavasse piirkonda, olles ise samal ajal koosolekuruumis nõupidamisel. Füüsiliselt pole vaja planeeritavasse piirkonda jalutada. See aitab meenutada, milline planeeritav keskkond täpselt on ja milliste asjaoludega tuleb planeeringu tegemisel arvestada.

Lisaks saab 360-kraadise videopildi peale kuvada visiooni planeeritavast alast, et enne reaalselt ehitustegevust saaks virtuaalreaalsuse prillidega kogeda, milliseks planeeritav ala muutub. See annab võimaluse märgata planeeringus kitsaskohti, mida võibolla muudmoodi ei oskakski tähele panna. Samuti on see abiks inimestele, kes pole erialalt arhitektid või planeerijad ning ei oska eskiislahendust „lugeda“ kaardilt või piltidelt.

Projektipartnerite tegevused
Sõltuvalt planeerimisprotsessi staadiumist saab virtuaalreaalsust planeerimisprotsessis kasutada ka väga lihtsate tehnoloogiliste lahenduste abil. Lätis Cesises kasutati planeerimise algfaasis kogukonna kaasamiseks väga kasutajasõbralikku platvormi. Planeeritava ala võtmekohtadest tehti 360-kraadised fotod, millele visandati esialgsed ideed ning kasutati neid elanike kaasamiseks ning lisaideede kogumiseks. Visanditeloomise eesmärk oli eelkõige inspireerida ja julgustada inimesi edasi visioneerima ning linnaplaneerijatele oma ideid välja pakkuma. Cesises kaasamiseks kasutatud planeerimisrakendust uuri veebiaadressilt 3d.cesis.lv.

Helsingi linnaplaneerijad kasutasid kaasamiseks aga palju keerukamaid tehnoloogilisi võimalusi. Nimelt loodi planeeritavast Bruno Granholm linnaväljakust mitmeid stsenaariume 3D mudelina, seejärel näidati neid linnaelanikele ning koguti tagasisidet ja kommentaare. Helsinki projekti nimetus on „Mediating public participation with virtual reality“.

“AU” projektipartnerid Cesise koosolekul VRprillidega linnaruumi kogemas. Foto: Jalmari Sarla
“AU” projektipartnerid Cesise koosolekul VRprillidega linnaruumi kogemas. Foto: Jalmari Sarla

3D mudel Haabneeme üldplaneeringu visualiseerimiseks
Projekti raames on Viimsi koostanud Haabneeme aleviku (sh Miiduranna küla) 3D mudeli. Viimsi vallavalitsus plaanib projekti raames loodud Haabneeme 3D mudelit kasutada Haabneeme aleviku üldplaneeringuga seotud kaasamisprotsessis ja saada elanikelt selle läbi tagasisidet. Eesmärk on aidata inimestel läbi ruumilise esitlemise paremini mõista Haabneeme planeeringulahendust. Seejärel on kavas nii lahendust kui ka 3D mudelit täiendada ning tulevikus kasutada kaasamisvahendina ka teiste ulatusliku mõjuga planeeringute ja keskkondade ümberkujundamisel, et jõuda läbi ruumilise lahenduse esitlemise võimalikult paljude elanikeni. Haabneeme aleviku 3D mudeliga saab tutvuda veebiaadressil: https://kovruum.ee:1443/cesiumtest/viimsi/.

Liitreaalsuse kasutamise näiteid kaasamisprotsessis
Projektiga seotud partnerite (Cesise omavalitsus Lätis, Gävle omavalitsus Rootsis ja Helsingi linnavalitsus) poolt läbi viidud kaasamistegevused on toonud testalade kohalike elanike poolt positiivse tagasiside. Inimesed on toonud välja, et see aitab neil paremini mõista planeeritud ja kavandatud lahendusi. Nähes liitreaalsuse vahendite abil kavandatavat lahendust ruumiliselt, on neil kergem kaasa rääkida, kuna inimesed mõistavad paremini planeeritud muudatusi.

Sensoritega VR-vahend või nähtamatu nägemine
Põneva näitena võib tuua veel Horizon 2020 projekti „MindSpaces“, kus minnakse virtuaalreaalsuse katsetamisega linnaplaneerimises veelgi kaugemale.

VR-prille kasutatakse koos sensoritega, mis jälgivad inimese pulssi ja reaktsioone väljapakutud avaliku ruumi visioonile. Niiviisi uuritakse, kas planeeritud elukeskkond on inimesele meeldiv, turvaline ja mugav. Selline virtuaalne testimine aitab arendada funktsionaalselt ja emotsionaalselt toimiva arhitektuuriga tervikliku avaliku ruumi. Esimene katsetus teostatakse Saksamaal haigla territooriumi uuendamisel.

Liitreaalsus (ingl. k. augmented reality ehk AR) annab aga võimaluse teha nähtavaks inimsilmale nähtamatud asjad linnaruumis, nt õhukvaliteet. New York Timesi rakenduse abil saab oma kodulinna õhusaastet võrrelda teiste linnade õhuga. AR rakenduse abil on võimalik simuleerida õhukvaliteedi muutumist vastavalt liikluskorralduse muutmisele linnas.

Projekti Augmented Urbans eesmärgid

  • Visualiseerida linnaplaneerimise protsesse ja stsenaariume, kasutades uuenduslikke liitreaalsuse tehnoloogiaid.
  • Kaasata huvirühmad pilootala planeerimise algfaasis. Selgitada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadused ja ettepanekud ala arengu osas, et ala mõtestada ja luua vajadustele vastav multifunktsionaalne avalik ruum.
  • Siduda pikaajalised visioonid lühiajaliste, ajutise kasutuse tegevustega pilootalal, et edendada linnas säilenõtkust (urban resilience).
  • Koostada huvigruppidega koostöös partnerlinnade pilootaladele detailne linnaruumiline lahendus.

Hetkel on kavas testida loodud vahendit Haabneeme aleviku üldplaneeringuga. Võimalik, et tulevikus on sellised tehnoloogilised vahendid igapäevased kaasamisvahendid, mille kaudu vald esitleb planeeringuid, teede rekonstrueerimise lahendusi, haljastuslahendusi jms.

Augmented Urbansi välisprojekti (2018–2020) rahastatakse Kesk-Läänemere programmist, mis toetab piiriülest koostööd. Projekti kogueelarve on 1,9 miljonit eurot, millest 1,59 miljonit rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.