Kuni 10. maini ehk veel mõned päevad on avatud Viimsi uute ideede programm, mille eesmärk on välja peilida kogukonnast tekkivad uued lahendused senistele probleemidele, aidates neid muuta toimivateks äriideedeks ja toetada nii kogukonna arengut tervikuna.

Viimsi 47 ruutkilomeetrile on registreeritud pea 4400 äriühingut. Kõigis Viimsi külades ja alevikes, mandril ja saartel on ettevõtlikke eestvedajaid, kes panustavad kogukonda ja ärgitavad piirkonda arenema. Paljudest neist on läbi aasta kirjutanud ka Viimsi Teataja.

Koroonast tingitud tervisekriis ja välja kuulutatud eriolukord on sundinud meid vaatama maailmale otsa teise nurga alt, et igapäevaelu jätkuks ning ühistest tegemistest kasvaks tulu kõigile. „Oleme veendunud, et ettevõtlikku meelt, maailmaparandamisindu ning tegutsemissoovi on viimsilastes rohkem, kui me arvatagi oskame,“ seisab üleskutses Viimsi Häki leheküljel.

Kevadine mõttesprint on tänaseks toonud kokku juba kaheksa põnevat ideed, mille algatajateks on viimsilased ise. Näiteks on Jennifer Einbach pannud letti idee ehitada Viimsi keskus inimeste omafinantseeringust. „Maailm liigub sinnapoole, et on vaja koostööd teha ning muuta oma elu stabiilsemaks, sõltudes aina vähem suurematest ettevõtetest, kes tegutsevad ainult omakasumlikult, mitte kõigi heaolu silmas pidades,“ kirjutab ta oma idee tutvustuses. Tema eesmärgiks on luua koht, kus on kõigil hea, tore ja kasulik.

Karin Antropov on teinud üleskutse kaaluda Viimsi Container City ehitamist. „Igas linnas ja alevis võiks olla keskväljak või selle sarnane koht, kuhu kogunetakse ühiselt aega veetma, sõprade ja tuttavatega kohtuma ning üleüldist keskkonda nautima. Viimsis selline koht hetkel puudub,“ kirjutab ta probleemipüstituses. „Viimsi Container City võiks olla üks idee, mis algataks diskussiooni ning edasise mõttearenduse.“

Kogukonnaelu ergastavaid ideid on teisigi välja käidud. Eveli Apri on käinud välja idee luua asulaaed. „Ühtlasi pakub Asulaaed kõigile avatud tegutsemis- ja suhtlemiskohta, kus saab koostöös tekkida kogukonnatunne, kasvatada keskkonnateadlikkust ja arendada heanaaberlikkust,“ selgitab ta. „Viimsi Asulaaed pakub soovijatele võimaluse rentida kaasaegsel “aiamaal” hooajaliselt peenrakast, kus kasvatada just endale meelepärast ja vajalikku – olgu selleks maitseroheline, tomatid või maasikad.“

Sarnase idee on lahti sõnastanud ka Kristian Raus. „Eesmärk oleks tõsta Viimsi elanike teadlikkust tervisliku toidu kasvatamise ja tarbimise osas,“ lisab ta.

Jaanus Lember pöörab esitatud idees aga tähelepanu joogivee säästmisele Viimsis, mis on ka üks keskkonna-aasta fookussõnumitest. „70–80 protsenti joogivett lastakse WC loputuseks. Suvisel ajal lisandub meeletu aedade ja muru kastmine joogiveega,“ kirjeldab ta reaalselt olukorda täna.

„Lahendus on hakata soodustama ja tulevikus võib olla isegi nõudma, et elamuarendustes korjatakse sadevesi kokku mahutitesse ja kasutatakse paralleelsüsteemi kaudu ära WC loputuskastides ning kastmisel.“

Triin Kask kutsub aga viimsilasi üles hoopis mänguliselt liikuma e-ralli läbi. „Praeguse COVID-19 kriisi perioodil on inimeste keskmine liikumine veelgi vähenenud suletud spordiasutuste ja mänguväljakute tõttu,“ selgitab ta. „Lahenduseks on välja töötada e-ralli mobiilirakendus (nimega Limitless), milles osalejad saavad osaleda kolme tüüpi väljakutsetes piiratud aja jooksul.“

Tõnu Kaljuste, kes on rajanud Naissaarel sündinud maailmakuulsa optiku, astronoomi ja leiutaja Bernhard Schmidti sünnipaigale loomekeskuse Nargen Opera, teeb ettepaneku luua Bernhard Schmidti sünnipaika temanimeline muuseum, mis kajastaks kuulsa teadlase elutööd ja saavutusi ning millega tekiks Naissaarele ja sealsesse loodusparki rahvusvahelise tähtsusega kultuuriobjekt.

„Bernhard Schmidti muuseumi loomisega saaks täidetud see lünk, mis Schmidti pärandi jäädvustamisel on olnud Eestis pikki aastaid,“ kutsub ta üles viimsilasi ideed toetama.

„Viimsi on merega piiratud kolmest küljest, merele pääsuks on väga vähe neid kohti, kus hoida paati, võtta vastu paadiga saabuvaid külalisi ja pakkuda neile soovitud randumist koos teenindusega,“ tõstatab probleemi Vaabo Annus, kelle ideeks on kavandada Viimsi poolsaare ja saarte rannikualadele sobivas hulgas paadisadamaid koos vajaliku teenindustaseme ja talviste hoiukohtade võimalustega. „Kavandatavaid paadisadamaid peaks olema sellisel hulgal, selliste suurustega, et neid saab etapiviisiliselt kasvatada, rahuldamaks kõiki potentsiaalseid soovijaid, esmalt viimsilaste hulgas.“

Viktoria Tuulas, kes veab Viimsi Ettevõtlike Inimeste Networkingu nimelist programmi, on esitanud idee luua ettevõtjatele ja aktiivsetele inimestele toimiv multifunktsionaalne lihtsalt hallatav platvorm, mille kaudu ühendada Viimsis tegutsevad ettevõtted, aktiivsed inimesed ja organisatsioonid ühte inforuumi ning aidata nii kohalikul tasandil kaasa ka Viimsi tööandjate ja töövõtjate kokkuviimisele.

Viimsi Häkk pakub veel kuni 10. maini võimalust esitada ka oma kogukondlik idee. „Üheskoos ja ühiselt saame genereerida uusi äri- ja arenguideid ning redisainida ärimudeleid,“ ütleb programmi eestvedaja, valla arendusosakonna juhata Mailis Alt. „Ühiselt leiame innovaatilisi lahendusi tänastele ning ees ootavatele Viimsi valla ettevõtjaid ja elanikke puudutavatele probleemidele!“

Osalema oodatakse kõiki viimsilasi, kellel on lahendus pakkuda teenuste, tehnoloogia-, kultuuri- ja spordi-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna või turismi murekohtadele. Esitada võib põnevaid ja sisukaid ideid kogukonnaelu parendamiseks ka mistahes muus valdkonnas.

Viimsi vallavalitsus koostöös ettevõtlike valdkonnaekspertidega valib esitatud ideedest välja parimad, mis toetavad Viimsi valla ettevõtluskeskkonna arendamist ja/või mis panustavad elanikkonna heaollu ja arengusse või mis pakuvad tuge valla valdkondlike arengukavade elluviimisel.

Parimate ideede meeskonnad kutsutakse 2020. aasta suvel või sügisel toimuvale IDEEHÄKKERITE MEETUP-ile, kus räägitakse potentsiaalsetest koostöövõimalustest ja otsitakse edasiliikumisvõimalusi.

Esita oma idee või räägi kaasa ja anna jõudu idee realiseerumiseks veebiaadressil www.viimsivald.ee/viimsiidee!