9. detsembril toimus Viimsi gümnaasiumis tähelepanuväärne sündmus – lavale jõudis näidend „Lõplik või lõpmatu?“, mille teksti autor, lavastaja ja muusika looja on gümnaasiumi abiturient Kasper Sebastian Silla ning osatäitjateks selle kooli õpilased.
„Lõplik või lõpmatu?“ on lugu näidendi sünnist näidendis, mille keskmeks on armastus. „Ma püüdsin kirjutada ja lavastada Faehlmanni muistendist „Koit ja Hämarik“ saadud ja ümbertöötatud süžeed, vaadeldes seda oma ihu- või vaimusilmadega. Võiks ka öelda, et see näidend jutustab kunstiloomingu sünnist, sellestsamast protsessist, mida ma praeguseni oma arenguteel läbi olen käinud,“ ütleb Kasper.
Teatrimaailma kutsus
Huvi teatritegemise vastu tekkis Kasperil juba varases lapseeas. Veel enne kooliaja algust mõtles ta koos oma mängukaaslasega välja näidendi, mis kodurahvale ette kanti. „Tegime seda suure õhinaga,“ räägib noormees naeratades. „Meie jaoks oli see tõsine ja tähtis töö.“
Pärislavaga puutus Kasper kokku Viimsi Muusikaliteatris, kus talle mitmes muusikalis väiksemaid rolle anti. Esimene neist oli muusikalises lavastuses „Annie – homme on parem“. See „parem homme“ saabus Kasperile siis, kui ta koolitöö kõrvalt hakkas käima Hanna-Liina Võsa asutatud muusikalikoolis. Koos kaasõpilastega külastati õppereisil isegi New Yorki. Hanna-Liina Võsa muusikalikooli õpilaste kontsert New Yorgis Eesti Majas toimus 21. aprillil 2019.
Laval on õige koht
Edasi läks nii, et väiksemad rollid asendusid suurematega. Möödunud suvel mängis Kasper ühe peaosalisena Külli Talmari lavastatud Viimsi Rannarahva muuseumi muusikalises suvelavastuses „Mis sa ilma paadita teed?“. Läbikäidud kooliaastate jooksul on ta osa võtnud ja auhindu saanud paljudel etluskonkurssidel, mille hulgas on esikoht Viimsi gümnaasiumi korraldatud kõnevõistlustel ja laureaaditiitel õpilasetlejate 2021. aasta riiklikul konkursil.
Kasperi lemmikharrastuste hulka kuulub ka musitseerimine ja laulude kirjutamine. Viimsi kooli bändist, mille ta koos sõpradega asutas, kasvas gümnaasiumis välja ansambel Heating, mille solist ja kitarrimängija on Kasper. Nad on käinud esinemas Saksamaal elavatele eestlastele ning olnud meeleolukujundajaks kohalikel üritustel.
Näidend ei sündinud üleöö
„Mulle meeldib esineda ja laval olla. Naudin esinemisi nii sõnalises kui ka muusikalises vormis,“ ütleb meie loo peakangelane ise. „Aga näidendit kirjutada ja lavastada on hoopis midagi muud. See, mida koolilaval näha võis, ei valminud ühe hooga. Kui ma oma esimese variandi paberile olin pannud, näitasin seda vanaisale (tuntud japonoloog Agu Sisask – toim.). Ta luges käsikirja läbi, vaatas mulle muheldes otsa ja küsis: „Aga mis žanri see lugu sul õieti kuulub? On see tragöödia või komöödia, filmistsenaarium või näidend? Mis sisusse puutus, siis vanaisa arvates olin ma püüdnud hüpata kõrgemalt, kui teadmised seda võimaldavad,“ meenutab Kasper. „Ja nii ta hakkas mulle rääkima kirjandusest ja kunstist, psühholoogiast ja filosoofiast, religioonist ja uskumustest. Lühidalt öeldes rääkis ta kõigest sellest, mida autor teadma peaks, kui ta oma „loomingulist sõnumit maailmale tahab läkitada“. Kirjutasin uue teksti, sest vanaisaga vesteldes oli selgeks saanud, et midagi kirjutades tuleb see üle lugeda, nagu loeksid võõrast teksti. Ainult sel moel on võimalik iseenda võimeid hinnata. Lavastusel on omad reeglid. See on pingeline ja põnev protsess,“ tõdeb Kasper ja lisab: „Lavastaja peab teadma, mida ta tahab, samuti suunama osatäitjaid soovitud tulemusteni ja nägema igas üksikus episoodis kogu lavastuse tervikpilti.“
Magusad tööviljad
Vaatajad pidasid etendust elamusi pakkuvaks ja õnnestunuks ning avaldasid oma tunnustust vägeva aplausiga. Kui Kasperi vanaisa tõstis esile noorte osatäitjate üllatavalt kõrget näitlejameisterlikkust, tõdes autor ja lavastaja ise: „Sellist taset pole võimalik mõne kuuga saavutada. See kõik on aastatepikkuse töö vili, mille külvamist alustasid Viimsi koolis Külli Talmar ja Külli Täht, kes oma entusiastliku suhtumisega kasvatasid armastust teatri vastu, ja mida viimane Viimsi gümnaasiumi teatrimooduli juhendajana edasi viib. Mul oli osatäitjatega väga hea koostöö ja olen tänulik, et nad minu ideedega kaasa tulid ning oma oskusi ja aega panustasid.“
„Lõplik või lõpmatu?”
Etenduses mängisid Robin Kivirand, Grete Elisabet Trei, Alex Paul Pukk (VGM-i vilistlane), Gretel Abner, Gregor Krämann, Lars Leopold Briedis, Markus Valkna, Oona Linda Prohhorov, Ats Laanes, Aasa Ruukel, Lisette Vanatoa, Elisabet Juhansoo, Annabel Jõearu, Otto Richard Habicht.
Lavastuse helirežiiga aitas kaasa Viimsi gümnaasiumi õpetaja Andreas Kalvet, valguskunstniku ja produtsenditöö tegi Ristan Reintam.
Projekt sai teoks gümnaasiumiõppes tehtava õpilase poolt valitud praktilise töö raames.
Fotod: Hans Tammiste (VGM)
