Kevadhooaeg toob rannarahva ellu värskeid tuuli, sest soojemate ilmade saabudes avaneb taas võimalus merele ja mere äärde minna, kas siis kala püüdma, sporti tegema või lihtsalt suvitama. Seepärast on paslik meelde tuletada mõned elementaarsed reeglid, et kõik veega seotud tegevused mööduksid ohutult ega tooks kaasa dramaatilisi tagajärgi.

Kuna tänavune talv on olnud harjumuspäratult pikk, siis tuleb juttu alustada esialgu hoopis jääst, sest isegi aprillis ei ole jää veel kõikjal sulanud. Küll aga on kevade ja soojade ilmade saabumine kaasa toonud olukorra, kus jääle minemine on muutunud väga ohtlikuks – kuigi öösel valitsevad veel miinuskraadid, muudab päevane päike jää paksust ja vastupidavust loetud tundidega. Seetõttu on alates 14. aprillist kehtestatud üle-eestiline jääle mineku keeld!

Kui aga peaksite siiski jääle minema, siis tuleb meeles pidada, et õhukesest jääst annavad märku jää praksumine ja vajumine. Sellisel juhul on oluline võimalikult kiire jäält lahkumine ning enda ohutuse tagamine. Kuidas aga käituda siis, kui peaks juhtuma halvim ning jää siiski alla andma? Selleks on oluline meeles pidada järgmisi tõdesid:

  • Püüa jääda rahulikuks.
  • Anna endast valjuhäälselt märku.
  • Sisse vajudes katsu võimalikult kiiresti august välja saada. Inimene ei pea külmas vees kaua vastu!
  • Enda ohutuse tagamiseks kanna jääle minnes alati endaga kaasas jäänaaskleid. Nende abiga saad end jääle tagasi tõmmata.
  • Pääsenud august, rooma august eemale ning lahku jäält tuldud teed.
  • Leia soe koht ning võimalusel vaheta märjad riided kuivade vastu.

Märka abivajajat!

Veekogude läheduses on alati oluline avatud silmadega ringi käia ka siis, kui te ise jääle või vette ei lähe. Nagu juba enne öeldud, ei pea inimene külmas vees kuigi kaua vastu, mistõttu on oluline abivajaja kiire märkamine ja 112 numbrile helistamine.

Juhul, kui soovite ise appi minna, on oluline ennekõike tagada enda ohutus! Kindlasti ei tohiks abivajajale kätt ulatada, sest ohus oleva inimese jõud on üüratu ning selle tulemusena võite ka ennast külmast veest leida. Selleks on mõistlik kasutada kas oksa, jopet või muud olemasolevat abivahendit. Lisaks on oluline hädaolukorrast valjuhäälselt märku anda!

Vanem, märka oma last!

Soojade ilmade jäädes hakkab vesi üha enam ahvatlema ka lapsi. Veemõnusid ongi väga tore nautida, kui teha seda kõike turvaliselt.

Statistika näitab, et üha enam upuvad inimesed kukkumiste tulemusena ja koduses keskkonnas. Sellest tulenevalt soovibki Päästeamet juhtida tähelepanu kohale, mida muidu peame oma kindluseks – kodule!

Teiseks oluliseks osaks on selle kindluse liikmed – ema ja isa. Uppumine võtab vaid hetke, mistõttu ongi oluline jälgida oma last mitte ainult rannas, vaid ka kodustes tingimustes, näiteks aiabasseinis.

Lisaks märkamisele ja jälgimisele on võimalik juba ennetavalt teha järgmist:

  • Arenda laste ujumisoskust ja räägi neile veega seotud ohtudest.
  • Rääkida lastele, miks ei tohi kunagi tundmatus kohas vette hüpata.
  • Seletada, miks on enne vette minekut oluline hinnata vee temperatuuri, sügavust, voolu kiirust ja veekogu põhja.
  • Vältida täispuhutavaid ujumiseks kasutatavaid abivahendeid. Need võivad last tahmatult kaldast eemale kanda ning ootamatult tühjaks minna ning nii lapse elu ohtu seada.

Ohutult merele!

Ka veesõidukiga merele või muule veekogule minnes tuleb esmajoones meeles pidada turvalisust, pole vahet, kas lähete SUP lauaga pooletunnisele sõidule, süstaga pikemale matkale, mitmeks tunniks mootorpaadiga kalale või kaatriga lõbusõidule.

Veesõiduki puhul tasuks enne hooaega veenduda selle tehnilises korrasolekus. Tehnilised rikked ja otsa lõppenud on kütus peamised põhjused, miks inimesed merel abi vajavad. Kindlasti tasuks enne veele minekut teha ära veesõiduki regulaarne hooldus. Kui ise ei oska, on mõistlik töö tellida spetsialistidelt. Paak on mõistlik alati enne merele minekut kütust täis tankida. Nii mootoririke kui ka kütuse lõppemine võib olenevalt tuulest, lainest ja hoovustest tekitada kiire ahelreaktsiooni – triivimine madalikule, kividele või laevateele. Lisaks on oht sattuda külglainetesse, mis on veesõidukite ümberminemise üks levinuimaid põhjuseid.

Veesõidukiga sõitma minnes tuleb alati selga panna päästevest, sest kui oled juba vette kukkunud, on vesti väga raske või lausa võimatu selga saada. Päästeameti ennetusosakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul on vest oluline just seetõttu, et vee peal võib olukord kiiresti muutuda – võib tõusta vastutuul ja tekkida lainetus. Sellistes oludes sõitmine väsitab ja on suur oht vette kukkuda. Sel juhul võib päästevest päästa sinu elu! Vesti peab kandma ka siis, kui lähete sõitma viimasel ajal üha populaarsemaks muutuva SUP lauaga.

„SUP lauaga sõitmisel on mõistlik valida selga näiteks ohutusvest, sest see on kõige mugavam. Päästevest on võrreldes ohutusvestiga küll kohmakam, aga iseenesest sobib ka see, sest sellega saab samuti edukalt SUP lauale tagasi ronida, kuna SUP laud on veega võrdlemisi ühel tasapinnal. SUP lauaga sõitmisel sobib kasutada ka paukvesti,“ selgitab Virkkala ning lisab, et loomulikult peab vest olema ka kandja kaalule vastav ja alati korralikult kinnitatud. „Kindlasti ei tohi enne mistahes veesõidukiga veele minekut tarvitada alkoholi – purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust. Veekogu ääres viibides on oluline meeles pidada, et ujumine ja alkohol ei käi kokku,“ sõnab ta.

Statistika

Möödunud aastal uppus Eestis kokku 60 inimest, kellest kaks olid lapsed. Aprillis ja mais uppunute arv suurenes 2021. aastal just kalastajate ja paadiga sõitjate arvelt. Kaheteistkümnest veesõidukiga veekogul olnud ja uppunud isikust kandsid päästevesti vaid viis. Päästeamet reageeris 2021. aastal kokku 293 veeõnnetuse sündmusele ning veeõnnetustest päästeti 38 inimest.

Kõik veeohutusega seotud nõuanded ja info on kokku koondatud lehele www.veeohutus.ee.

Turvaliselt kevadele vastu!

Liina Valner
Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Avafoto: ka SUP lauaga sõitma minnes tuleb enda turvalisuse huvides kasutada päästevesti. Foto: Canva