Vee- ja kanalisatsiooniteenus on üks elutähtsatest teenustest. Veeressursi majandamine ja täpne kavandamine on seetõttu eriti oluline, kuna see mõjutab kõiki valla elanikke.

Viimsi vallas korraldab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust valla äriühing AS Viimsi Vesi. Lisaks valla vee-ettevõttele tegutseb poolsaarel veel kaheksa väiksemat veeühistut (Kelvingi Tehnovõrgud, Randvere Taru, Tehnovõrkude Ühistu Miidu jt). Kõikidel veeteenust tagavatel organisatsioonidel on kasutada ühine ressurss sama veehorisondi näol (4500 m3/ööpäevas).

ÜVK arengukava

Valla vee-ettevõte on koostanud Viimsi valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse korraldamiseks valdkondliku arengukava, tagamaks valla elanikele vajaliku teenuse. Vastavalt kehtivale Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (lühendina ÜVK) arendamise 2019–2030 kavale on AS-il Viimsi Vesi 2030. aastaks planeeritud aastaseks vee müügi koguseks 1 346 020 m3. Tarbijate arv ja veekasutus on aga vallas kasvanud kiiremini, kui on planeeritud vee-ettevõtte arengukavas. Tänase seisuga katavad juba olemasolevad tarbijad, kehtestatud detailplaneeringud ja välja antud tehnilised tingimused arengukavaga 2030. aastaks planeeritud tarbimise ja lubatud veeressursi piiri.

Vee tarbimine on tõusnud

ÜVK arengukava kohaselt oli AS-il Viimsi Vesi 2020. aastaks kavandatud vee müük aastas 959 684 m3. Kui aga vaadata 2020. aasta andmeid, siis suurenes aastane vee müük, olles kokku mahuga 982 516 m3 (ehk tarbimine oli planeeritust suurem 22 832 m3 võrra). Vaadates üle 2021. aasta näitajad, siis oli planeeritud vee müük 994 660 m3, aga tegelik müük küündis 1 003 087 m3-ni. Kindlasti mõjutas viimast aastat ka põuane suvi. Kahel vaadeldaval aastal oli vee tarbimine Viimsi vallas mõnevõrra suurem, kui see oli arengukavas samaks perioodiks ette nähtud. Vaadates tegeliku tarbimise prognoosgraafikuid, siis sama trend jätkub suure tõenäosusega ka käesoleval ja järgnevatel aastatel.

Veeressursi tagamine ehitusõiguse saanutele

Iga planeering, mis kehtestatakse, või projekteerimistingimused, mis välja antakse, reserveerivad vastavatele elamuühikutele (üks elamuühik on kas üks individuaalmaja või korter) või ärihoonetele veeressursi. Käesolevaks ajaks kehtestatud detailplaneeringute või väljastatud projekteerimistingimuste kavandatav tarbimine on kokku 992 311 m3, mis moodustub järgnevalt:

  • ligi 3800 elamuühiku tarbimine mahuga 420 720 m3 (kehtestatud või koostamisel olevad planeeringud, projekteerimistingimustega antud ehitusõigus ja suvilakinnistud, mis ei ole veel liitunud – see arvnäitaja täpsustub);
  • äri-, tootmis- jms kinnistute tarbimine 571 591 m3 (kehtestatud detailplaneeringuga äri-, tootmis- jm sarnased kinnistud, mis ei ole veel liitunud).

2030. aasta saabub kalendrist kiiremini

ÜVK arengukava näeb 2030. aastaks ette aastase veemüügi plaanitud mahuks 1 346 020 m3. Kui aga liita 2021. aasta tegelikule vee müügi kogusele seni kehtestatud planeeringute (sh liitumata kinnistute) potentsiaalne tarbimine, moodustab see juba praegu kokku 1 995 398 m3, mis ületab ÜVK arengukavas ette nähtud 2030. aasta mahtu 649 378 m3 võrra. Nimetatud mahule tuleb juurde arvestada omatarve, avariide kulu, ehitusvee müük ja lekete kulu, mis on suurusjärgus 20% vee müügist. Seega on kokku kehtestatud detailplaneeringute realiseerumisel ja liitumata suvilakinnistute liitumisel vajalik hinnanguline veeressurss ligi 2 394 000 m3 aastas. Sellises suurusjärgus aastane veeressurss on maksimaalne, mida AS Viimsi Vesi saab kasutada. Seda aga siis, kui lähiaastatel valmib planeeritud II ühendus AS-iga Tallinna Vesi, mille tulemusena suureneb aastane veeressurss kuni 2 390 750 m3-ni. Arvutuste kohaselt võib 2030. aasta maht kätte jõuda juba viie aasta pärast.

Kasutusel olevad ressursid

Käesoleval ajal on ööpäevane võimalik veekasutus 5368 m3, mis teeb aastaseks veekasutuseks 1 959 320 m3. See maht koosneb veeloaga lubatud põhjavee veehaarde mahust 4072 m3 ööpäevas ning AS Tallinna Vesi I ühendusest (Laiaküla ühendus) mahuga 1296 m3 ööpäevas. Arvestades vee müüki ja juba kehtestatud detailplaneeringute realiseerumist, võib lähiaastate ööpäevane veetarbimine saavutada suuruse 5410 m3.

Suvine veetarbimine suureneb hüppeliselt

Tegelik ööpäevane tarbimine (ilma kehtestatud detailplaneeringuteta) läheneb suvisel perioodil juba tänasel päeval lubatud ööpäevase tarbimise maksimumile. See paneb küsima, kas tõesti hakkavad inimesed põuaperioodil rohkem pesema, saunatama, tualetis käima ja vett jooma? Pigem oli selle põhjuseks meeletus koguses murude ja hekkide kastmine. Kuuldavasti kasteti Viimsis ka õunapuid. Mõne kinnistu puhul tehti kastmist koguni mitmesaja kuupmeetri osas ühes kuus! Joogiveeressurss ei ole mõeldud selliseks mahukaks kastmiseks. Lillepeenarde ja tomatitaimede kastmine veeressurssi oluliselt ei mõjuta.

Kastmiseks on kõige mõistlikum koguda ja kasutada sademevett.

Veetarbimise kasv oli ligi 50%

Näiteks 2021. aasta juunis oli maksimaalne tarbimine ööpäevas 5266 m3 (normaalne keskmine veetarbimine on ca 3500 – 3700 m3 / ööpäevas). Tipptunni tarbimine tõusis mõnel kuumal päeval koguni ligi 50 %. Seega juba käesoleval ajal ja ilma kehtestatud detailplaneeringute tarbimiseta esineb suvel olukordi, kus tarbimine on saavutanud ööpäevase lubatud maksimumi tänu ohtrale kastmistegevusele. Juhul, kui mitmel päeval järjest on tarbimine suurem lubatud vee ammutamise kogusest, ei täitu ka veepuhastusjaama reservuaarid ja see võib mõjutada teenuse kvaliteeti.

Oluline on teha teavitustööd sademevee suuremal kasutuselevõtul kastmisveena. Igal aastal suureneb vee tarbimine uute liitumiste võrra ja seetõttu võib järgmine põuaperiood rohke veega kastmise korral üha enam mõjutada veeteenuse kvaliteeti. Juhul, kui kehtestatud planeeringute järgsed liitujad kasutavad vett kuumal suveperioodil sarnaselt tänasele  tarbimisele, siis on tõenäoline, et suvekuudel esineb päevi, kus ööpäevane tarbimine läheneb 7000 m3-le. Sellises olukorras ei ole võimalik tagada häireteta veevarustust kõigile tarbijatele. Loodame ja teeme tööd selle nimel, et olukord selleni ei jõuaks.

Eraldatud veeressurss

AS-ile Viimsi Vesi on eraldatud keskkonnaministri käskkirjaga kindel kogus põhjaveevaru ööpäevas (4072 m3), mille ületamine ei ole lubatud. Vastavalt lubatud veevõtu kogusele on rajatud ka veevõrku varustavad puurkaevud. Igal puurkaevul on maksimaalne tootlikkus, mille ületamisel võib hakata toimuma merevee sissetung, mis omakorda võib rikkuda kogu veekihi. Seetõttu ei saagi ka AS Viimsi Vesi rohkem vett pumbata. Vastavalt põhjaveekomisjoni 2021. aasta oktoobris toimunud istungile otsustati, et Viimsis on Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi veevarud mittetaastuvad ja piiratud ning Viimsi vallale suuremaid ressursse eraldada ei saa. Ka anti soovitusi, mis võimaldavad poolsaare keskosas oleva veehaarde pumpamismahte säilitada võimalikult pikka aega.

Vaba veeressurssi ei ole

Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Ressurss uutele detailplaneeringutele ning projekteerimistingimuste alusel kavandatavatele uutele hoonetele puudub. Kuna senistest saadaolevatest veeressurssidest tulenevalt ei ole võimalik uutele hoonemahtudele veeressurssi eraldada, siis sellest lähtuvalt ei saa AS Viimsi Vesi väljastada tehnilisi tingimusi algatatavatele planeeringutele või projekteerimistingimuste alusel kavandatavatele uutele ehitistele. On igati mõistetav inimeste pahameel, kes saavad negatiivseid vastuseid. Seda eriti siis, kui rajatakse uus hoone oma pere järelkasvu tarbeks talu hoovile või ehitustegevuse eesmärgiks on piirkonda elavdada läbi teenusmajanduse ja töökohtade. Samas tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

Tulevikuplaanid ja tarnekindlus

AS Viimsi Vesi on alustanud AS-iga Tallinna Vesi II ühenduse projekteerimist, mille arvelt saaks katta tulevikus tekkivat vajadust ning mille tulemusena suureneks aastane veeressurss 2 390 750 m3-ni. Samas on ka selline veeressurss piisav üksnes selleks, et katta ära tänaste tarbijate ja juba kehtestatud detailplaneeringute ja väljastatud tehniliste tingimustega kaetud veevajadus.

See aga ei tähenda, et lahendusi ei otsita. Selle nimel tehakse igapäevaselt tööd. Arutluse all on olnud mitmed variandid – alates naaberomavalitsuste territooriumil reserveeritud põhjaveevaru üle läbirääkimistest kuni lisatorude toomiseni Tallinnast. Viimane lahendus eeldab aga hiigelinvesteeringute teostamist, mis omakorda tähendab kulude hinnastamist veehinna osana. Vallavalitsus ja vee-ettevõte kaardistavad lahendusi, vaatavad üle seniseid eraldatud mahtusid (võimalikud vabad ressursid ja nende eraldamine), tehakse eelanalüüse erinevate lahendusvariantide tasuvuse ja sobivuse osas.

Uus ÜVK arengukava

AS Viimsi Vesi asub koostama uut Viimsi valla ÜVK arengukava. Kavas on vajalik leida lahendus nii veevarustuskindluse tagamiseks kui ka reovee käitlemiseks. Üks oluline küsimus on siinjuures rahvastiku arv Viimsis – sellele peaks vastuse andma erinevad valla arengustrateegiaga ja üldplaneeringuga seotud uuringud. Vee-ettevõtte hinnangul on võimalik praeguse ja kavandamisel olevate ühendustega ning osalise ringi ehitamisega teenindada ära ligi 30 000 elanikku (see võibki olla senine väljastatud maht). Aga see oleks ka maksimum, mida taristu vastu peaks. Uue ÜVK arengukava raames mõeldakse võimaliku III ühenduse peale Tallinnaga (võimalik asukoht Ranna teed mööda Pirita jõeni), aga ka uue puhasti rajamisele. Esmatähtis on tagada teenus senistele vallaelanikele ja kehtiva ehitusõiguse omanikele. Kindlasti vaadatakse ka need mahud üle ja vabanevate mahtude korral on võimalik neid eraldada avalikele hoonetele, töökohtadega ja teenustega seotud tegevustele jms.

Vaatamata kõikidele probleemkohtadele tegutsevad vallavalitsus ja vee-ettevõte selle nimel, et leida olukorrale lahendus. Selle saavutamiseks on oluline kasutada joogivett säästlikult ning võtta kasutusele rohkem sademevett (sh on vallavalitsus seadnud teatud aladele nõudeks sademevee säästlike lahenduste rajamise ja kinnistustel sademevee kogumise). Teisalt toimub vee kasutuse piiramine tehniliste tingimuste mitteväljastamisel (et probleem ei suureneks). Samuti käib tehniliste lahenduste osas analüüs Tallinnaga ühenduste loomiseks või siis läbirääkimiste pidamiseks naaberomavalitsuste veeressursside osas (mis eeldab samuti taristu rajamist).

Põhjavesi kui väärtuslik loodusressurss

Oluline on tõsta vallaelanike teadlikkust ja suunata inimesi joogivee säästliku kasutamise põhimõtteid järgima ning propageerida inimesi rohkem sademevett kasutama.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud loodusressurss. Seetõttu on ka põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline ning põhjavee varusid tuleks kulutada võimalikult sihtotstarbeliselt. Põhjaveevarud on kinnitatud joogiveena kasutamiseks ning nende määramisel ei ole arvestatud vee kasutamist tehnoloogilisel või muul eesmärgil, näiteks rohke kastmisveena. Siinkohal on oluline teha teavitustööd, et joogiveega murude ja hekkide kastmised lõppeksid. Ka ei anna päevane suurtes kogustes veega kastmine vajalikku tulemust, kuna päikese ja suure soojaga aurustub vesi koheselt ning pigem kõrvetab taimi. Pigem tuleks taimi kasta hilisõhtul või varahommikul ning võimalusel teha seda kogutud sademeveega.

Sademevee kogumiseks võib kasutada mahuteid, kaevu, tiiki vms lahendust. Vihmavee kasutamine on ka taimedele hea, sest see sisaldab erinevaid toitaineid. Vihmavesi on märkimisväärselt pehmem veetrassi veest. Sademevee teeb eriliseks ka erakordselt kõrge lahustunud hapniku sisaldus. Need omadused teevad vihmavee väga väärtuslikuks taimedele ja põhjendavad tema kogumist.

Fotod: Canva