Talv on oma haripunkti minetanud ning päeva pikenemist võib juba tasapisi märgata. Tõelist kevadet annab aga veel oodata. Pole õige talvgi, praksuva pakase ja valge lumevaibaga, meieni jõudnud! Kuid nagu vanasõnagi ütleb – ega tali taeva jää.

Millist rolli mängib lumikate või selle puudumine looduse jaoks? Talveks meile jäänud loomadel-lindudel on kas kohastumused toimetulekuks või möödub talv nende jaoks ühe pika unenäona. Tänavune soe ja märg talv pole aga soosinud talveunne jäämist ning nii võib praegusele ajale erandlikult kohata nahkhiiri, pisinärilisi, siile, madusid, konni ja putukaid. Külmemate ilmade saabudes suikuvad nad taas talveunne, kui praegune ärkvelolek just saatuslikuks ei saa sobiva toidulaua puudulikkuse ja liigse talveuneks kogutud rasvavaru kulutamise tõttu. Häiritud on veel karude, kährikute ja mäkrade talveuinak, kuid nemad tulevad hästi toime ka sellistes ilmaoludes.

Lume puudumisel on loomade jaoks siiski ka häid külgi. Sest kuigi toitu napib talvele omaselt, on see-eest ligipääs sellele kergem ja vähem energiat nõudev. Samuti on soosingus nõrgemate elukate ellujäämine ja paljunemine. Niisiis liiguvad metskitsed ja põdrad sel talvel rõõmsalt ringi, toitudes rohttaimedest, puukoorest ja pungadest, sattudes vahel ka söödakohtades parema kraami otsa.

Puud ja põõsad on sügavas puhkeseisundis. Nende ainsaks murekohaks on tugevad tormid ning okstele langev lumekord ja jäide. Tormide eest kaitsevad puud üksteist oma võradega, mis tuule käes üheskoos õõtsuvad ja tuule liigset sasimist pehmendavad. Lehtpuud kannatavad lumeraskuse all vähem tänu heidetud lehtedele. Igihaljastest puudest on just kuusk see, kes on rõhku pannud liigsest lumekogusest lahtisaamisele. Eemalt vaadates püramiidja kujuga ülaltpoolt altpoole laienev oksade paigutus laseb lumel kergemini mööda oksi alla vajuda. Ja tegu on kavala kohastumisega, sest lumerohketel talvedel võib ühe puu peale langeda lund mitme tonni jagu. Sellised lume kogused murravad suure võrapinnaga puude oksi ja painutavad looka noori puid. Taimede pungad on talvel maapinnal või koguni mullas, olles valmis kevadel üksteise võidu kasvama hakkama. Nii koduaias kui ka looduses võib märgata, et lume puudumine on mõnes taimes käivitanud enneaegse lehtede kasvu ja õitsemise. Otseselt see taime ei kahjusta, küll aga jäävad neil tõenäoliselt tuleval sügisel viljad ja seemned valmimata või vähese saagikusega.

Loodan, et alanud aasta võimaldab Sul kogeda loodust enda ümber veelgi eredamalt. Et jaguks silmi nägemaks tema lihtsakoelist ilu, kõrvu kuulmaks tema salajasi sosinaid ning südant armastamaks ja hoidmaks seda ühtaegu metsikut ja samas nii kodust kohta. Nii et mine metsa ja kosuta meelt rohelisel samblamaastikul kuuskede-mändide vahel jalutades.