Koroonaohu tõttu on märkimisväärselt suurenenud toiduainete varumine ning paljudel poelettidel haigutab tühjus. Varumisel tuleb arvestada toidu säilivust ning adekvaatselt hinnata, kas seda jõutakse ka ära tarbida.

Kui plaanid toiduvarusid suurendada, siis varu, mida sööd, ja söö, mida varud. Piltlikult öeldes asendad riiuli ühest servast kasutusele võetud toiduained järgmine kord poes käies uutega. Pole mõtet varuda toitu, mida keegi peres ei söö. Ning tähtis on põhimõte, et varutavate toiduainete säilivusaeg oleks võimalikult pikk ning neid järjest kasutatakse. Läbi tuleb mõelda, kas enne säilivusaja lõppu toit ka reaalset ära tarbitakse. Kuigi piisavate varude hoidmine on riigikaitselisest seisukohast tervitatav, tuleb varud hoida mõistlikud. Seda enam, et valitsuse kinnitusel on meil riigis piisavad toiduvarud. Liigne varumine põhjustab toidu raiskamist –varuda tuleb aruga.

Toidu tootmine ja raiskamine on suure keskkonnamõjuga ning kindlasti suurendab seda mõju teatud määral ka käesolev olukord. Teada on, et kogu maailma aastaseks toidu raiskamise koguseks peetakse umbes ligikaudu 1,3 miljardit tonni, mis moodustab 1/3 kogu maailma toidutoodangust. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka ressursse – maad, vett ja energiat, põhjustades sellega negatiivset mõju keskkonnale.

Peale otsese ressursside raiskamise ja negatiivse keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed otsesed majanduslikud kulud. Toidujäätmeid tekib toidutarneahela igal etapil, alates esmatootmisest (põllumajandusest) kuni tarbimiseni, kuid toidujäätmeid tekib koguseliselt kõige enam toidu lõpptarbimise etapil just kodumajapidamistes. Ühe leibkonna kohta raisatakse toitu keskmiselt 47 kg aastas, mis on rahaliselt ligikaudu 120 eurot (lastega leibkonna puhul isegi ligi 200 eurot aastas). Nii võib üldistusena välja tuua, et Eesti kodumajapidamised viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu. Vähem raisatud toitu = rohkem säästetud raha. Tarbijatena on esimene samm toiduraiskamise vältimiseks toidutarbimise parem planeerimine ning prügikasti maanduva toidukoguse minimaliseerimise eesmärgiks seadmine. See tähendab, et võimalus olukorda parandada on meie kõigi endi kodus.

Toidutootmise ja -raiskamise mõju keskkonnale
Kuna rahvastik ja tarbimine elaniku kohta kasvab ning kolmandik toodetud toidust läheb raisku, siis suureneb nõudlus ka toiduainete järele. Toiduainete tootmiseks kulub palju magevett, haritavat maad ja energiat.

Vesi on toidutootmise oluline ressurss. Iga toiduaine vajab mingis koguses vett, et seda saaks kasvatada, tooteks muuta ja kodus toiduks valmistada. Samuti on toidu tootmiseks vaja suurt hulka viljakandvat maad. Selleks, et rahuldada suurenevat nõudlust toidu järele, raiutakse metsi, et vabastada maad põllumajanduse jaoks, ning sellega vähendatakse elurikkust. Elurikkust vähendatakse toidutoomise protsesside käigus ka teistel viisidel. Üks neist on taimekaitsevahendite kasutamine. Kui neid kasutatakse toidutootmises, võib sel olla kahjulik mõju, mis võib põhjustada isegi tervete liikide – imetajate, lindude, kahepaiksete ja putukate (sh mesilaste) – väljasuremise.
Lisaks on toidu tootmine, töötlemine, säilitamine ja tarnimine väga energiakulukas tegevus.

Tänapäeval toodetakse enamus energiast taastumatutest loodusvaradest, ammendades ressursse ning muutes looduslikku maastikupilti. Suur energiatarve põhjustab hulga keskkonnaprobleeme nagu õhusaaste ja kliimamuutus. Väga suure keskkonnamõjuga on lihatootmine. Näiteks ühe kilogrammi veiseliha tootmine kulutab ligikaudu 70 korda rohkem energiat kui sama koguse köögi-, tera- või puuviljade tootmine. Kuid kõige enam visatakse kodustes majapidamistes ära piimatooteid ja mune, mis kiiresti roiskuvad. Keskkonna aspektist on tegu vägagi ressursinõudlike toiduainetega, mille tootmine ja raiskamine loodust kurnavad.

Ülemaailmsed toidujäätmed tekitavad igal aastal 4,4 gigatonni kasvuhoonegaase. See tähendab, et toidujäätmete poolt põhjustatud heitkogused mõjutavad globaalset soojenemist peaaegu samaväärselt maanteetranspordi heitkogustega. (http://www.fao.org/3/a-bb144e.pdf)
Suurt mõju keskkonnale avaldab ka toidu päritolu. Tänapäeval on toit globaalne kaup ning seda transporditakse meie kaubalettidele igast maailma nurgast. Enne meie toidulauale jõudmist läbib toit pika teekonna. Näiteks õunad Poolast (1000 km), mandariinid Hispaaniast (2000 km), ananass Costa Ricast (10 000 km), viinamarjad Lõuna-Aafrikast (10 000 km), laim Brasiiliast (11 000 km), avokaadod Peruust (12 000 km) ja paljud teised toiduained on pärit maailma teisest otsast.

Toidutootmisel on suur CO2 jalajälg ja protsessid põhjustavad tihti palju metaani – kasvuhoonegaasi, millel on kliimamuutuses märkimisväärne osa. Kui toit lastakse raisku, jõuab CO2 ja metaan atmosfääri ka ilmaasjata. Ligikaudu 1/3 ülemaailmse toidusüsteemi energiatarbest läheb söömata jääva toidu tootmiseks. Selle energia säästmisel hoiame keskkonda.

Toidu raiskamise vältimine kahandab toodetava toidu koguseid ja nii väheneb vajadus metsa kui ökosüsteemi ja elurikkuse hävitamise järele. Kui vähendame toidujäätmeid, aitame maailma tõhusamalt toita ning vähendame seeläbi vajadust taimekaitsevahendite ja täiendava põllumajandusmaa järele, nii et looduslikele ökosüsteemidele jääb rohkem ruumi. Seetõttu on äärmiselt tähtis kohandada enda toidu tarbimist vastavalt sellele, mida suudetakse ka päriselt ära realiseerida. Raisatud toit on kahjulik rahakotile ja keskkonnale ning teeb karuteene ka sotsiaalsele võrdsusele maailmas. Keskkonnasõbraliku inimesena tarbi võimalikult suurel osakaalul oma toidukorvist kohalikku toitu, sellega vähendad toidutootmise keskkonnamõju ning toetad meie kohalikke toidutootjaid.

Olukorra parandamine on meie kõigi endi võimuses. Mõned head näpunäited toiduraiskamise vähendamiseks:

  • Planeerige oma toiduostude tegemist: koostage nädalamenüü ning ostunimekiri. Enne toiduainete ostmist kontrollige, millised toiduaineid on teie külmikus ja köögikappides juba olemas.
  • Riknenud toidu äraviskamise vältimiseks ärge ostke korraga liiga palju puu- ja köögivilju ning muid toiduaineid. Eelpakendatud ja suures koguses pakutava odava toiduaine (nt leib/sai, puuviljad) ostmisel mõelge, kas tarbite kogu toidu ära, enne kui see halvaks läheb.
  • Ärge säilitage kodus puu- ja köögivilju kilekotis. Nii riknevad need kergemini.
  • Tarbige enne varem ostetud või varasema säilivustähtajaga toiduained. Kui ostate poest uusi toiduaineid, asetage kõik vanemad tooted oma kappides ja külmikus ettepoole ning uued toiduained pange tahapoole.
  • Ärge avage uut toidupakendit enne, kui vana toit on ära tarbitud.
  • Organiseeri oma külmkappi – aseta kiiremini riknevad toidukaubad ettepoole, et kasutada neid esimesena. Võimalusel vältige ka liigseid pakendeid, et märkaksite visuaalselt esimesi toidu riknemise tunnuseid.
  • Olge teadlik toiduainete pakendil olevate kuupäevade tähendusest: „kõlblik kuni” tähendab, et toiduaine on tarbimiseks ohutu kuni märgitud kuupäevani (nt liha ja kala puhul); „parim enne” tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka pärast „parim enne” kuupäeva möödumist.
  • Säilitage toiduaineid vastavalt pakendil toodud juhistele (temperatuuri, valguse jm tingimuste osas).
  • Kasutage ära ülejäägid: kasuta toiduülejäägid järgmisel päeval lõuna- või õhtusöögi valmistamisel või pane need sügavkülma, et tarbida mõnel muul päeval. Külmutada võib näiteks ka leiba ja saia. Nii saab enne söömist sügavkülmast paar viilu välja võtta ning ära röstida. Sügavkülma pandud leib on rösterist läbikäinuna värske ja mõnus. Isegi tavalises külmkapis säilib leib paremini, eriti suvisel ajal.
  • Võimalusel vaakumpakendage toit – see pikendab oluliselt säilivusaega.
  • Hoidiste tegemine – aeg on vanad kokaraamatud välja otsida, leidmaks võimalusi erinevate toiduainete pikemaajaliseks säilitamiseks. Hoidistamine sobib ideaalselt erinevate aiasaaduste raiskuminemise vältimiseks.
  • Tõstke taldrikule pigem vähem kui rohkem, vajadusel saab alati juurde tõsta.

Anna panus ka jäätmekäitlusele.

Kui toidujäätmed siiski tekivad, siis võimalusel komposti need. Suure osa kodustest segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (ligikaudu 40%) – puu- ja köögiviljajäänused, toiduülejäägid, kohvipaks jms. Kui elad eramajade piirkonnas, siis kindlasti kasuta seda võimalust, kuid kompostida on võimalik ka korteris. Kompostimine on hea viis oma toidujäätmeid kasulikuks teha. Siinkohal tuletame meelde, et toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Kui sul ei ole võimalust kompostida, kogu toidujäätmed koos muude biojäätmetega segaolmejäätmetest eraldi.

Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt! Iga suurem muutus saab alguse just Sinust endast!