Poolsaare ja saarte rannajoonel paikneb sadu lautreid – on vanu kaluritalude lautreid, kaasaegsemaid paadihoiukohti, ajaloolisi rundukeid (tõstetud lauter) ja hävinud paadisadamaid. Et aga lautreid korrastada või uuendada on vajalik teada, mida tohib teha ilma loata ja milline tegevus nõuab luba.

Mis on lauter?
Lauter on kõige laiemas tähenduses ühe või mitme paadi randumiseks või seismiseks ette nähtud koht rannas, mis on inimtegevuse poolt kohandatud, või ka sobiv randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel kuivale tõmmata. Sõltuvalt kaldast ja mere oludest erinevad lautrid oma ehituse poolest. Nii võib lauter olla nii kividest puhastatud rannaala või kalda sisse rajatud kividega ääristatud süvend kui ka kividest laotud kõrgem runduk madalas rannikuvees, kuhu paat tormide eest tõmmatakse. Lautri ehitusest ja ranniku iseloomust tulenevalt võivadki lautri koosseisu kuuluda erinevad elemendid – kiviääred/kivivallid, kivivalgma või kivitatud paaditee, muulid või paadikai puidust või kividest sild), ümarpuud (telad, paadiredel) ning paatide ja püügivahendite hoidmise ala.

Lautrid ei kuulu sadamate registrisse kandmisele. Kõik rajatised, mis ülaltoodud mõiste alla ei kuulu, on klassifitseeritavad sadamatena, sealhulgas suuremad paadisadamad, millel on eraldi akvatoorium ja paaditee ja mis on süvendatud kaldasse või rajatud rannikuvette.

Lauter ehitisregistrisse
Lauter on samasugune ehitis nagu abihoone või katusealune, mis elamu juures asub. Nii on oluline ehitisregistrisse ka kõik lautrid kanda. Kui lauter/paadisadam on kantud riiklikku ehitisregistrisse www.ehr.ee, on võimalik hiljem taotleda lubasid laiendamiseks või ümberehitamiseks. Samuti võimaldab lautri ametlik registreerimine saada lautri jaoks toetusi, kui see abikõlbulik on (kalandusega tegelejad). Igal juhul peaks lauter olema ehitisregistrisse kantud, kuna tegemist on ehitisega.

Millest alustada, kui olemasolev lauter on ehitisregistrisse kandmata? Esmalt on vajalik lautriala üles mõõdistada ja koostada asendiskeem koos lautri oluliste osade tabeliga (nagu hoone puhul on tubade ja nende pindade loetelu). Seda tööd teevad projekteerijad koostöös mõõdistajaga. Koostatakse olemasoleva olukorra põhjal joonis. Kui lautri koosseisus on mitu muuli, on vaja iga muuli pindala esitada. Kui lautri koosseisu kuulub paadisild, on vajalik esitada eraldi silla pindala. Eraldi on vajalik välja tuua valgma ala (paaditee või paadiredel või teladega kaetud sillutatud ala) suurus – ala, mida mööda paati veestatakse. Vajadusel esitatakse ka paadihoiuala, võrkude kuivatamise ala jmt lautri juurde kuuluv (paadivinn, kinnituspostid jms). Kuna pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, siis olemasoleva lautri ehitisregistrisse kandmiseks esitatavale teatisele ja mõõdistusele tuleb lisada ka fotod olemasolevast lautrist ja seda teenindavatest rajatistest.

Veendu, kas on vaja veeluba
Sadamate haldamisel on sageli vaja teha töid, mis on seotud vee erikasutusega, samuti võib tekitada küsimusi uue lautrikoha rajamine või vana taastamine. Sageli on paadisilla ehitamiseks vaja süvendada veekogu põhja, rajada kaldakindlustus jne. Tihti kipuvad lautrid olema oma olemuselt väikesed paadisadamad (on rajatud paadikaid, kinnistu sisse on kaevatud akvatoorium ja süvendatud on väike faarvaater merelahes). Enne töödega alustamist tuleks sellisel juhul uurida veeseadust, kus on toodu kriteeriumid, mille alusel on võimalik teha kindlaks, kas tegemist on loakohustusliku tegevusega. Vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis annab õiguse seaduses nimetatud tegevusteks. Luba nõuab tegevus, kui süvendatakse veekogu (näiteks kinnistu merepiirist välja ulatuva lautrikoha kaevamine, paaditee rajamine madalates vetes) või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 m3 või paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m3 (sh muuli või kai ehitamine, lainemurdja rajamine jms tegevused). Veekogu süvendamiseks ei loeta orgaanilise sette eemaldamist nagu näiteks lautrikohale kasvanud taimestik, adruvallid, tormiga uhutud liiva jms merest tulnu, mida tuleb olemasolevast lautrist eemaldada hooldustööde käigus.

Veeloa saamiseks esitatakse taotlus keskkonnaametile ja kui kõik on korras, siis väljastatakse taotlejale tähtajaline luba, mille jooksul tuleb tööd teostada.

Ehitusluba või ehitusteatis?
Ehitamiseks vajaliku loa seisukohalt on vajalik eristada esmalt, kas tegemist on olemasoleva ehitisega või uue ehitisega ja mis on tegevuse eesmärk. Kui tegu on olemasoleva lautriga ja soov on seda vaid hooldada, siis ei vaja see mingit luba. Hooldamine on tegevus, mille käigus tagatakse ehitise kasutusotstarbe kohane ohutu seisund ja korrashoid, tehes selleks ehitise toimimiseks ja funktsioneerimiseks tavapäraseid vajalikke töid ja toiminguid, nt sette eemaldamine, valgma põhja puhastamine, laudade vahetus paadisillal (paadikail), mädanenud ümarpuu vahetus paadiredelil vms.

Ehk tegevuse eesmärk on hoida rajatist korras ja tagada olemasoleva rajatise tavapärane ja ohutu kasutamine.

Kui soov on olemasolevale lautrile ehitada paadikai (teha laiendus), siis tuleb vastavalt ehitusseadustikule selleks ehitusteatis esitada, kui see on alla 10 m2 ehitusealuse pinnaga ja kui on üle, siis vajab see projekti ja ehitusluba. Milline tegevust millist luba vajab, on toodud kõrvalolevas tabelis. Kindlasti muutub teatud tegevuste läbiviimisel oluliseks asjaolu, kas lauter on ehitisregistris. Näiteks eeldab olemasoleva ehitise laiendamine või ümberehitamine, et ehitis oleks kantud ehitisregistrisse. Ehitise ehitisregistri kande olemasolul välditakse praktikas tihti tõusetuvat küsimust, kas tegemist on olemasoleva ehitise rekonstrueerimise või laiendamisega või on tegemist uue ehitise rajamisega, mille varasem olemasolu on küsitav. Seetõttu on sagedasti olemasoleva ehitise puhul oluline registrisse kandmine esmase toiminguna.

Suurema lautri või väiksema paadisadama rajamisel tuleb alustada kas detailplaneeringust või projekteerimistingimustest – hea on kavandatava tegevuse osas ennem vallavalitsuse poole pöörduda, kuna vastavalt kavandatavale tegevusele võivad lahenduseks vajalikud menetlused erineda. Oluline on alati silmas pidada, et lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.

Sadamaehitise loavajadus

Ehitis ja tegevus

Püstitamine, rajamine, paigaldamineÜmberehitamineLaiendamine
Sadamakai ehitisealuse pinnaga 0–60 m2Ehitusteatis ja ehitusprojektEhitusteatis ja ehitusprojektEhitusteatis ja ehitusprojekt
Sadamakai ehitisealuse pinnaga üle 60 m2Ehitusluba ja ehitusprojektEhitusluba ja ehitusprojektEhitusluba ja ehitusprojekt
Lainemurdja, muul ehitisealuse pinnaga 0–60 m2Ehitusteatis ja ehitusprojektEhitusteatis ja ehitusprojektEhitusteatis ja ehitusprojekt
Lainemurdja, muul ehitisealuse pinnaga üle 60 m2Ehitusluba ja ehitusprojektEhitusluba ja ehitusprojektEhitusluba ja ehitusprojekt
Sadama ohutus-, turva-, side-, valgustus- ja energia- või tehnorajatisEhitusteatis ja ehitusprojektEhitusteatisEhitusteatis
UjuvkaiEhitusteatisEhitusteatisEhitusteatis
Muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitis ehitisealuse pinnaga kuni 10 mEhitusteatisPuudubEhitusteatis
Muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitis ehitisealuse pinnaga üle 10 m2Ehitusluba ja ehitusprojektEhitusteatisEhitusluba ja ehitusprojekt

Tabelis on toodud, milline sadamaehitis ning avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitis millist luba vajab.

Loe lisaks:
Merevee erikasutuslubadest
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/meri
Ehitusseadustik ning selle Lisa 1 ja 2
https://www.riigiteataja.ee/ > ehitusseadustik
Ehitiste ehitisregistrisse kandmisest
https://www.viimsivald.ee/teenused/ehitamine/ehitamine

Üleskutse!
Head projekteerijad, kes te olete koostanud ja koostate lautrite ja väikesadamate projekte – palun saatke vallavalitsusele oma kontaktandmed! Koostame valla kodulehele juhise lautritega seotud menetluste jaoks ja sinna juurde on soov panna loetelu lautrite/paadisadamate projekteerijatest.