Viimsis tegutsev mittetulundusühing Estonian Women Programmers usub, et enamik naisi saaksid tarkvaratööturul hakkama, kuid naiste teadlikkus, mida see ala hõlmab, on puudulik.

Eestis on tarkvara valdkonnas karjuv tööjõupuudus, aga viimase kümne aasta jooksul seisab naiste osakaal arendajate hulgas üksnes 11 protsendi juures. Estonian Women Programmers lõi Viimsi naistele kogukonna, et õpetada ja innustada tarkvarakarjääris esimesi samme tegema.

Mittetulundusühingu asutajad on mõlemad Tartu Ülikooli juuraharidusega, kes on õigusalase töö kõrvalt õppinud levinumaid programmeerimiskeeli. Üks neist teinud karjääris kannapöörde ja astunud tarkvaraalale elukutseliselt. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses kvaliteedi insenerina töötav Triinu Maran räägib: „Avastasin, et õiguskaasustes teiste musta pesu pesemine ei paku õhtuks rahulolutunnet, ja tahtsin lahendada inimeste probleeme, luues midagi positiivset. Unistasin vabast graafikust, kodus töötamisest ja suuremast palgast ning kui lapsega koju jäin, nägin võimalust õppida ümber. Imik ühes käes ja arvuti teises õppisin ise PHP-d ja üsna pea sain ka esimesed kliendid. Nagu tihti alustavale ettevõtjale kohane lubasin kliendile pudrumägesid ja siis alles mõtlesin, kuidas see lubatu kõik ära teha, aga katse-eksitusmeetodil õnnestus.” Triinu räägib, et tarkvaraarendus ja õiguskaasuste lahendamine on väga sarnased – mõlemas peab kaardistama inimeste mured ja tegema põhjalikku uurimustööd enne, kui lahendusega välja tulla.

Teine asutaja, Maarika Pähklemäe sattus alaga kokku juhuslikult, kui sõbrad kutsusid TÜ kursusele „Maalähedane programmeerimine“, kus õppis Pythoni programmeerimiskeelt. „Alguses kartsin, aga kuna suurema grupiga koos läksime, siis julgesin ikka uksest sisse minna. Esimeses tunnis sain aru, et asi on hull, aga siis oli juba hilja.“

Maarika kirjeldab, et õppis öösel kontoris juuratöö kõrvalt ning nüüd tahaks programmeerida mingi teenuse, mis lahendaks sotsiaalküsimusi ja teeks menetluse lihtsamaks.

Kui teada, mida õppida, saaks kiiremini
Triinul võttis 3 aastat katsetamist, põrumist ja õnnestumist, et end tarkvara karjääriga ära elatada. „Seda eelkõige seetõttu, et ma ei teadnud, kuidas õppida, kuidas klientidega tööskoop paika panna, mida ma üldse teha tahan.“ Nimelt hõlmab tarkvaraarendus disainist teostuseni erinevaid rolle, mis sisaldavad endas peale koodi kirjutamise veel analüüsi ja tootejuhtimist, disaini, testimist ja kvaliteediinseneri tööd, projektijuhtimist. „Nüüdseks olen leidnud enda ala ja koolitan ka teisi kvaliteediinsenere. Minu asutuses praktika näitab, et kui õiget programmeerimiskeelt õppida, siis juba paari nädalaga loob kasulikku koodi.”

Mida me teeme
Seni oleme koolitanud Viimsi naisettevõtjaid kodulehti tegema, puudega naiste ühenduse liikmeid algteadmiste osas, korraldanud kodukohviku, kus õpetanud vahvlite kõrvale programmeerimismänge, ja muid üritusi. Nüüd tahame asjale süsteemsemalt lähenda ja meie eesmärk saab olema aidata tarkvaraettevõtete ukse vahelt sisse neid, kel pole võimalust ülikoolis õppida, kuid on aega ja tahtmist ning selleks loome Facebooki grupi. Seal räägime sellest, milliseid erinevaid rolle on tarkvaraarenduses ja kuidas saada esimesi projekte, kuidas kirjutada CV-d, kuidas tööskoop paika panna ja kuidas töötingimusi kaubelda. Grupiga liitumine/regulaarsed kohtumised on tasuta. Sümboolse tasu eest kavatseme teha ka põhjalikemaid koolitusi, kus koos kogenud naisprogrammeerijatega teeme projektipõhist õpet, kus loome esimesi projekte portfooliosse, millega siis tarkvaraettevõtetesse kandideerida.“