“Viimsi gümnaasium on ainulaadne,” on öeldud kogu viimase aasta jooksul, aga mis teeb selle kooli nii eriliseks?

Peale uue uhke maja, tugeva juhi ja kollektiivi, 75-minutiliste tundide ning kõiksugu 21. sajandi kooli iseloomustavate põhimõtete on mitu õppekorralduslikku uuendust, mis kooli põhieesmärke toetavad ja igat õpilast mõjutavad. Olulisimad neist on mentorsüsteem ja moodulõpe. 

Aeg õpilase märkamiseks
Mentorsüsteem toimib nagu tavapärane klassijuhataja süsteem, mida on efektiivsuse tõstmiseks veidi parandatud. Nimelt on ühel mentoril umbes 15 õpilast ehk menteed, kellest moodustub mentorgrupp. Sama seltskond püsib oma mentori hoole all koos kõik kolm gümnaasiumiaastat. Kokku saadakse vähemalt kord nädalas mentortunnis, kus peale korraldusliku info jagamise tehakse ka rühmatöid, arutatakse aktuaalsete teemade üle ning  jagatakse rõõmu või murekohti. 

Üle 30 õpilasega klassi ees on mentorgrupil suur eelis, sest õpetaja jõuab kõigiga individuaalselt suhelda, tekib tugevam side ja rohkem usaldust. Pikaaegse klassijuhataja staažiga õpetaja Hille Eek sõnab pärast esimest aastat mentorina: “Aega õpilase märkamiseks on rohkem.”
Veel lisab ta, et klassijuhatajana oli küll rohkem iseseisvust ja vähem ettekirjutusi, aga see, et mentorid saavad tundide läbiviimisel koolilt palju tuge, on pigem ikkagi positiivne.  

Süsteem paraneb läbi kogemuste
Eliis Daisi Kažjava, G2 õpilane, on mentorsüsteemiga väga rahul. “Mu mentor on nii mõistev ja oskab gruppi ühtsena hoida.” Kui võrrelda klassijuhataja- ja mentorsüsteemi, kiidab neiu viimase kindlameelselt heaks: “Mulle meeldib mentorgrupp rohkem, kuna saad samas grupis olevaid inimesi paremini tundma. Üldse enamik aega, kui kokku saime, oli üksteise seltsis hea olla.” 

Pärast esimest õppeaastat on selgunud ka mentorsüsteemi varjukülg. Tuli tõdeda, et mentorgrupid, kes kohtusid ainult üks kord nädalas, jäid teineteisega kaugeks ja kuigi kõik plaanipärased ülesanded said täidetud, ei tekkinud sidet ja n-ö tugigruppi. “Minu enda vaatenurgast mentorsüsteem toimib, lihtsalt selle nimel peab pingutama, aga kahju on nendest gruppidest, mis ei ole nii lähedased,” teadis Kažjava öelda. 

Samuti oli töö võõras õpetajatele ja mõni mentor panustas eelmisel aastal aja või kogemuste puudumise tõttu vähem kui teised. Ka Eek kinnitas, et pigem võis probleemiks olla mentorite nõrkus. “Õpetajad pole seda varem kunagi pidanud tegema,” selgitas ta. “Aga idee müüb ja ühel hetkel see õnnestub ka,” jääb õpetaja positiivseks.

Moodulid annavad paindlikkust
Teine uudne liitsõna – moodulõpe – tähendab ainsana Eestis kasutusel olevat õppekorraldust, kus gümnaasiumi õppesuuna asemel saab iga õpilane valida mooduli ehk kolme valdkonnaainet koondava terviku.
Näiteks valides IT mooduli, läbitakse kursused “Sissejuhatus IT-sse”, “IT arendusprojekt” ning “IT sotsiaalsed ja eetilised aspektid”. Moodulite võlu on selles, et valik on lai ja igaühel on võimalus leida midagi endale huvipakkuvat. Kõikidele klassiastmele on olemas majanduse, reaalainete, loodus-, humanitaarteaduste valdkonnad.

Lisaks on ka veidi ebatraditsioonilisemad valikud, näiteks “21. sajandi meediaruum”, “Rekreatsioon” või “Õigusruum ja politoloogia”.
Kuna üks moodul on üheks õppeaastaks, saab järgneval aastal valida midagi sarnast, näiteks “Inimene ja keemia” jätkuks sobib väga hästi “Inimene ja tervis”, aga valik on vaba ja võib proovida ka midagi täiesti uut, et aru saada, mis õpilasele paremini sobib.

G2 õpilasele Emili Kellele moodulsüsteem meeldib: “Olen õnnelik, et VGM-is ei ole traditsioonilisi suundi, kuna kolme aasta jooksul võivad inimese huvid muutuda.” Kui eelmisel aastal valis neiu teatrimooduli, mis oli tema jaoks loogiline valik, siis sel aastal proovib ta kätt filminduses. “Moodulid lasevad katsetada erinevate erialadega. Näiteks, kui mooduleid ei saaks igal aastal muuta, ei oleks ma filmindust valinud,” ütleb Kelle.

“Aga idee müüb ja ühel hetkel see õnnestub ka,” jääb õpetaja positiivseks.

Õpilase arengut toetav kool
Viimsi gümnaasiumi eesmärk koolina on toetada õpilase arengut ning keskendudes nn 21. sajandi ja tulevikuoskustele on loogiline, et ka õppekorraldus vastab sellele. Loomulikult ei loksu peale suuri muudatusi kõik paika üle öö ja veel on vara hinnata, kas need saavutavad maksimaalse positiivse tulemuse.

Hetkel võib aga öelda, et esimene tööaasta oli küllaltki edukas. Õpilaste tagasisidele ja õpetajate analüüsile toetudes on juba tehtud mõned parandused, et sel õppeaastal kool veelgi paremini toimima saada.
Kokkuvõttes ollakse õigel teel, vigadest õpitakse ja seda kõike ikka õppija huvides.