Maie Roos, MLA Viimsi Lasteaiad direktor leiab, et rääkida tuleb teemadel, mis on endale olulised. Nii saigi Paide Arvamusfestivalil kutsutud ellu arutelu teemal “Tuleviku lasteaed – mõtteviisist algab muutus”
Maie Roos ütleb, et elu ise toob teemad kätte. Näiteks oli sel aastal Paide Arvamusfestivali üldine teema “Tulevik”, mis haakus ideaalselt Maie Roosi poolt pakutuga. Teema oli niivõrd aktuaalne ja huvitav, et haridusminister Mailis Reps ise soovis arutelus osaleda. Lisaks temale osalesid veel Katrin Helendi, Jaana Koger, Anneli Laamann ja Eda-Mai Tammiste.
Tulevikku vaadates kerkisid esile teemad nagu teise emakeelega lapsed, õpetajate haridus, õpetajate palgad, koostöö õpetajate vahel ning suhtumine – kas lasteaias on igal õpetajal n-ö omad lapsed või kõik ühe lasteaia lapsed on ikka “meie lapsed”.
Selleks, et lastest kasvaksid andekad ja loovad inimesed, kes viiksid ühiskonda edasi, tuleb säilitada nende individuaalsus. Kust aga lõpeb lapse individuaalsus ja algab erivajadus – see piir on hästi õhuke. Ka see on oluline teema mida arutada, kui räägitakse tuleviku lasteaiast.
Maie Roos leiab, et kui kõneldakse, mida tuleviku lasteaialt oodatakse, siis kujunevad välja ka eesmärgid tulevikuks. Tähtis on, et tekiks diskussioon ja arvamusfestival annab selleks suurepärase võimaluse.
Lasteaednike kui Lasteaednike Liidu poolne tagasiside arutelule on olnud äärmiselt positiivne ja julgustav. Seda, kas Maie Roos ka järgmisel aastal Paide Arvamusfestivalil mõne aruteluteema välja pakub, ta veel kindlalt ei tea. Esialgu tuleb teha toimunud arutelust kokkuvõtted ja seda analüüsida, siis saab mõelda tuleviku peale.
Tulevik Viimsi lasteaedades
Maie Roos vaatab ka Viimsis tulevikku. Jõudsalt liigutakse selles suunas, et lasteaia rühmades oleks erivanuselised lapsed, st 3–6-aastased, koos. Tähtis on, et lasteaia personalil oleks valmisolek töötada lastega, kes tulevad teisest kultuuriruumist ja kelle emakeel ei ole eesti keel. Ning kindlasti on tuleviku võtmesõna digimaailm. Digiseadme kasutamine pole vaid meelelahutuslikuks eesmärgiks, vaid digiõppe eesmärk on saada uusi teadmisi.
“Tähtis on, et tekiks diskussioon ja arvamusfestival annab selleks suurepärase võimaluse.”
Viimsi lasteaiaõpetajaid Maie Roos kiidab. Selleks, et erisuste ja uuendustega toime tulla, on tarvis väga head koostööd ning õpetaja tahet seda teha. Kui õpetajal on valmisolek ja õige suhtumine: “Tere tulemast! Just sind ma ootasin!” on algus juba väga hea (vs “Ma ei oska, ma ei räägi lapse emakeelt, ma ei saa hakkama.”). Eesmärk on pakkuda lastele parimat. Ja seda Viimsi lasteaiaõpetajad ka suudavad ja tahavad, sest just Viimsis käiakse teistest lasteaedadest külas õpetajate kogemustest õppimas ja uusi ideid saamas.
Maie Roos leiab, et tuleviku lasteaias võiks olla ka lapsevanematele suunatud koolitusi. Veel pole sinnani jõutud, kuid nii nagu on oluline lapsevanema osalus ja õpetajaga vastastikune usaldus, on sama oluline ka see, et õpetajad ja lapsevanemad teeksid koostööd. Kui on probleem, tuleb otsida ja leida lahendus.
Õpetajaskond on Viimsi lasteaedades valdavalt püsiv. Liikumist on rohkem just abiõpetaja ametikohtadel. Tihti tullakse antud ametikohale tööle otse pärast gümnaasiumi lõpetamist ning ei kujutada ette lasteaia töö intensiivsust või tuleb teadmine, et ei tulda tööga toime. Samuti pole harvad ka juhud, kus abiõpetaja läheb Tallinna Ülikooli ning kooli lõpetades asub tööle juba õpetajana. Mõnevõrra dikteerib personali liikumist ka Tallinn.
Kui eelnevatel aastatel on liikumise protsent kahekümne kanti, siis eelmine õppeaasta oli õpetajate liikumise protsent vaid 12. Maie Roos on tänulik Viimsi valla väga heale toetusele ja koostööle.
