Käes on periood, mil päästjad saavad palju väljakutseid, mis seotud hoonetulekahjudega. Selliseid õnnetusi on aga tegelikult äärmiselt lihtne ära hoida ning kindlasti tasub tuleohutusalased teadmised edasi anda igas vanuses pereliikmetele. Samuti jälgida, et ühistutes üksinda elavad vanemad inimesed oleksid hoitud.
Peamised põhjused, millest tulekahjud alguse saavad, on hooletu suitsetamine, toidu kõrbemine, valesti paigaldatud või hooldamata jäetud elektriseadmed- ja paigaldised ning loomulikult küttekolded, milles kasutatakse tahket kütust ning mille omanikud unustavad sageli, et iga küttehooaja alguses peab korstna puhastama korstnapühkija.
Suitsetamine siseruumides, rõdudel ja akendel on samuti kodunõustamisi tehes murekohana välja tulnud. Inimesed on rahulolematud naabritega, kes seda teevad nähes selles ohtu, kuna rõdul asuvad asjad (lillekastid, toolid jms) on kergesti tuld võtvad, kui suitsukoni või põlev tuhk neisse lendab. Tuule abil võib see päris hästi lennata, ka diagonaalis, mitte ainult allapoole. Toas suitsetamise tagajärjel on sel aastal tulekahju alguse saanud üle pooltel juhtudel kõikidest hoonetulekahjudest.
Kõrbenud toit ja suitsuandur
Toidukõrbemine on väljakutsete põhjal suisa igapäevane teema. Vähe sellest, et minnakse teise tuppa ja unustatakse valmiv toit, mõnikord minnakse koguni kodust ära ja unustatakse toit pliidile. Selliste juhtumite sagenemine teeb tõelist muret, sest kui põlema süttinud toidu vahetus läheduses on kergesti süttivaid esemeid, on õnnetus kohal ning kui inimest kodus ei ole või ta teises toas magusat und näeb, võib teda heal juhul äratada vaid töökorras suitsuandur.
Et suitsuandur saaks oma ülesannet täita, tuleb seda aga igakuiselt testida testnupule vajutamisega. Meeles peab pidama, et kui suitsuandur regulaarseid vaikseid piiksatusi hakkab tegema, on see märk, et on aeg patareid vahetada või toode uue vastu välja vahetada, sest mitte ainult patareidel, vaid ka anduril endal on soovituslik tööiga. See on reeglina 3-10 aastat ning seda saab kontrollida anduri tagaküljel olevat kuupäeva vaadates. Isegi, kui testnupule vajutades näib andur töötavat, tuleb kuupäeva möödudes see uue vastu vahetada. Arvestades, et suitsuandur on kohustuslik juba aastast 2009, on paljudes kodudes kindlasti aeg andur välja vahetada.
Hiljuti kirjutas Päästeametile eakas naine, kelle andur oli juba üle 10 aasta vana ning ta ei saanud tasakaaluhäirete tõttu uut ise paigaldada. Igaüks võib endale lähima päästekomandoga otse ühendust võtta ning päästjad tulevad ja aitavad hea meelega nii andurite paigaldamisega kui ka tuleohutusalase nõu jagamisega.
Enda turvalisuse huvides olge hoolikad – kontrollige oma suitsuanduri töökorras olekut ning puhastage seda tolmust täpselt sama regulaarselt, kui koristate tube. Jälgige, et iga toit, mida küpsetate, valmiks söögitegija valvsa pilgu all.
Kindlasti tasub kortermajas elades jälgida naabreid – kui tundub, et mõnes korteris on saatuse tahtel ning elu vingerpusside kiuste mõni eakas inimene üksi, siis külastage teda ning aidake suitsuanduri soetamisega. Kui tegu on aga naabriga, kes abi ei soovi, kuid tema elustiil viitab ilmselgele ohule (näiteks alkoholisõbrad), siis andke sellisest naabrist esimesel võimalusel teada kohaliku linnaosavalitsuse sotsiaalosakonda.
Elektriga peab olema ettevaatlik
Turvalisuse huvides tasuks üle vaadata kogu pere nutiseadmete laadimise harjumused – neid ei laeta öösel, sülearvutit ei tohi pärast väsitavat kodukontoripäeva unustada diivanipatjade vahele ning ka suuri kodumasinaid ei panda ööseks tööle, hoolimata sellest, et elektrikulu on veidike odavam. Üle ei tohi koormata pikendusjuhtmeid ega moodustada neist iseseisvat elektrisüsteemi. Kui kodu elektrijuhtmestik on vananenud, tuleb mingil hetkel seegi välja vahetada.
Elekter on meie igapäevane vältimatu abimees ja elu elementaarne osa, aga see on ohtlik, kui seadmed või juhtmed korras pole või neid õigesti kasutada ei osata. Kindlasti tasub kohale kutsuda elektrik, kui tundub, et midagi kusagil korras ei ole või juba säriseb.
Vingugaasiandur on kohustuslik!
Küttekoldeid on samuti oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju. Kütteperioodi eel ja ajal peab meeles pidama, et iga elaniku kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad. Tahkeküttega elamistes peab aga lisaks suitsuandurile kindlasti olemas olema ka vingugaasiandur.
Kui suitsuandur tööle rakendub, siis on ruumis järelikult liiga palju suitsu ning seda tunneb tavaliselt ka juhul, kui suitsuandur kodus puudub või töökorras ei ole. Vingugaasi puhul on aga lood teised, sest seda ei ole võimalik nuusutada, maitsta, näha ega tuvastada ilma vingugaasiandurita!
Vingugaas (CO) või süsinikmonooksiid – on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab vingumürgitust ning võib suuremas koguses lõppeda inimelule fataalselt. Vingugaas on normaaltingimustes õhust natuke kergem või suhteliselt sarnane. Vingugaas tekib söestuvate materjalide või gaasi mittetäielikul põlemisel. Vingugaasiandur võib päästa elu ning on kohustuslik alates käesoleva aasta 1. jaanuarist.
Valdav enamus on kodu turvalisuse osas üsna enesekindlad ja rahulolevad. Elu aga näitab, et õnnetused juhtuvad tõepoolest väga ootamatult ning vingugaasi puhul ei ole võimalik seda ruumist tuvastada ilma spetsiaalse seadmeta – vingugaasiandurita! Uuest aastast on see kohustuslikuks igas kodus, kus paikneb ahi, puuküttepliit või kamin.
Hea teada
Kui tunned, et vajad tuleohutustalast nõu, kutsu koju päästjad. Aitame kindlasti ka anduri paigaldamisega, kui sellega hätta jääd.
Kodunõustamise saad tellida päästeala infotelefoni 1247 kaudu. Nõustamine on tasuta. Rohkem koduse tuleohutuse kohta kodutuleohutuks.ee/
Palu seda kindlasti vaadata ka lastel!
Liina Valner, Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht
