Kui oktoobris ilmunud hoolekandekeskuse artiklis tutvustasime eakate päevahoiu teenust, mida keskus Haabneemes pakub, siis seekord räägime puudega laste ja täisealiste tugiisikuteenusest, mida pakutakse üle terve Viimsi.
Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus laps või täisealine vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning inimese suurema iseseisvuse arendamises. Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka. Tugiisik töötab inimese igapäevases elukeskkonnas, täites perega kokku lepitud ülesandeid, peamiselt kodus või koolis.
Tugiisikud Viimsi vallas
Kui seni töötasid Viimsis puudega laste tugiisikud vallaga sõlmitud käsunduslepingute alusel, siis nüüdseks on kõik tugiisikud võetud kas käsunduslepingu või töölepingu alusel tööle Viimsi hoolekandekeskusesse. Võimalus töötada soovi korral töölepingu alusel annab tugiisikutele täiendavad sotsiaalsed garantiid nagu haigushüvitist teisest päevast, 28 päeva puhkust kalendriaastas jne. Hoolekandekeskus soovib pakkuda tugiisikutele ka tööalast täiendkoolitust, tuua tugiisikud kokku, et vahetada kogemusi ja toetada üksteist ning pakkuda ka peredele tuge ja informatsiooni.
Viimsi vallas on tugiisikud määratud eelkõige puudega lastele. Kokku on tugiisik ligi 30 puudega lapsel ja täisealisel. Tugiisikud toetavad erivajadustega lapsi ja täisealisi lähtuvalt nende vajadusest kas kodus, õppeasutuses või muus avalikus ruumis erinevate teenuste kasutamisel või vaba aja veetmisel. Lapsed, kes abi vajavad, on väga erinevad. On lapsi, kes vajavad kõrvalabi nt aktiivsus- ja tähelepanuhäirest tingituna, aga ka neid, kes vajavad tuge liikumisel, söömisel, hingamisel ja teistega suhtlemisel. Paraku ei kao paljude puhul kõrvalabi vajadus ka pärast kaheksateistkümnendat sünnipäeva, mis tähendab, et täisealiste teenusmaht on kindlasti kasvutrendis.
Igapäevaelu on kergem
Tugiisikuteenus aitab peredel igapäevaelu paremini korraldada. Üks Viimsi pere, kus sirgub kaheaastane laps, on teenust kasutanud umbes pool aastat. „Meie lapsel on kaasasündinud sündroom, mistõttu ta pole valmis lasteaeda minema. Tugiisikuteenuse kasutamine annab meile võimaluse rahulikumalt tööl käia,“ selgitab pereema. „Kuna lapsega tuleb mitu korda nädalas käia rehabilitatsioonis ja eripedagooogi juures, oleks selle kõrvalt täiskohaga töötamine võimatu. See ongi kõige suurem abi, et tugiisik saab ise neid käike koos lapsega teha,“ lisab ta.
„Meie peres on nüüd juba teine tugiisik. Alguses töötas tugiisikuna inimene meie enda pereliikmete hulgast, aga ta pidi loobuma. Sel hetkel oli korraks keeruline aeg, aga õnneks saime valla kaudu uue tugiisiku, kellega oleme väga rahul,“ sõnab pereema. Tema sõnul pole alati kerge tugiisikut leida, aga kindlasti tasub otsimisega vaeva näha, sest abikäed on väga suureks toeks.
Murekoorem kahaneb
Teise pere kogemus, kes on tugiisikuteenust kasutanud üle seitsme aasta, on samuti positiivne. „Meie laps on veidi erilisem ning vajab seega pidevat järelevalvet, mida tugiisik pakub,“ selgitab pereisa. „Info teenuse kohta jõudis meieni kunagi valla sotsiaaltöötaja kaudu. Teenus ja selle pakkumise maht on ajaga kõvasti muutunud ning seda kindlasti paremuse poole. Eelkõige tänu sellele, et tugiisikute tingimused on paranenud, mis omakorda tähendab, et nad on loodetavasti motiveeritumad töötama,“ lisab ta.
„Meil võimaldab teenus elada oma elu üpriski normaalselt ja käia tööl, ilma liigselt muretsemata, kas laps on terve või ega temaga midagi juhtunud ei ole. Soovitaksime seda kindlasti taotleda peredel, kellel selleks vajadus on. Olenevalt lapse seisundist võib muidu iseenda jaoks aja leidmine olla äärmiselt keeruline. See võib omakorda tuua kaasa närvilisemad vanemad, mida lapsel vaja ei ole,“ võtab ta kokku.
Rõõm igast edusammust
Tugiisiku töö on raske, aga samas pakub ka mitmesuguseid rõõme, kinnitab pisut rohkem kui aasta jagu seda tööd teinud naine. „Kuna mul on autistist poeg, siis olin selle ringkonnaga juba tuttav. Poja klassivend oli samuti erivajadustega, kelle tugiisik pidi tervislikel põhjustel loobuma ning siis küsiti, kas oleksin nõus asendama. Kuna mul sel hetkel muud tööd ei olnud, otsustasin proovida. Töötasin tema juures möödunud aasta lõpuni, aga kuna see poiss ei rääkinud, siis arvasin, et ehk tal oleks kedagi vaja, kes oskab selle probleemiga professionaalsemalt tegeleda, ning vahetasin perekonda. Nüüd olen palju noorema lapse tugiisik,“ räägib ta.
„Sattusin sellele tööle kogemata, aga nüüd mulle väga meeldib oma amet. Mul on muidugi kogemus enda poja kasvatamisest, aga tegelikult on kõik erivajadusega lapsed erinevat nägu ning kunagi ei tea, kui palju ja kui kiiresti nad arenevad. Kõik on teistmoodi, kui nii-öelda tavaelus harjunud oleme. Eelkõige peab tugiisikuna olema väga kannatlik ja rahulik. Nende lastega ei saa kärsitult käituda. Minul on vanust 45 aastat ning olen pärit suurest perest, mis on kindlasti ka mulle eeliseks,“ leiab ta ning lisab, et töös leidub paljutki, mis rõõmu teeb. „Saame igast lapse edusammust rõõmu tunda. Praeguse hoolealuse puhul ootame, et kõne areneks ning iga väike sõna või häälitsus on suur asi. Meie päevadel on kindel režiim: söömine, teraapiad, lõunauni jne. See on täiskohaga töö, sest erivajadustega lastega on vaja väga palju ja pidevalt tegeleda. Vanematel, kes peavad tööl käima, oleks see ilma abita päris keeruline,“ räägib tugiisik. Ta ütleb, et töö võib olla kohati küll väsitav, aga temale sobib. „Mulle meeldib lastega töötada, sest minu jaoks on kõik lapsed armsad. Lisaks on töökoht kodu lähedal, kuna elan ise Meriväljal. Tööpäev lõpeb kell neli, nii et pärast seda jääb aega ka oma perega tegeleda.“
Hoolealusega samal lainel
Teine tugiisik, kes meiega oma kogemust jagas, on seda tööd teinud varsti juba neli aastat. „Mulle meeldivad väljakutsed. Tahtsin endale tõestada, et saan ka eriliste lastega hakkama. Lastega hakkasin töötama kohe pärast keskkooli lõpetamist ning õppisin kaugõppes lasteaiaõpetajaks. Lastega on alati meeldiv töötada, sest nad on vahetud ja ausad. Nad näitavad kohe oma tundeid, kui midagi ei ole nii nagu peab,“ räägib naine, miks ta just selle ameti kasuks otsustas.
Muidugi on ka väljakutseid ning suurimaks neist see, kas suudad lapsega ühele lainele saada. „Kui suudad, on kõik hästi. Tunded on suur väljakutse. Kui tundelained lapsel üle pea löövad, pead sa olema hea surfar, et selle laine all sõita ja koos lapsega välja tulla. Pead oma hoolealusele tunnete meres abikäe ulatama. Hea tunne on, kui laps ulatab sulle käe ja sa saad teda aidata,“ lausub ta, lisades, et suur rõõm on aga näha lapse arengut koolis, siis saad aru, et sinust on abi.
„Tugiisik peaks armastama lapsi, olema empaatiavõimeline, hea psühholoog, peab oskama mängida igasuguseid rollimänge. Olema alati heas tujus. Isiklikud mured unustama. Oskama kiirelt reageerida, leidma käigupealt lahendusi. Hea on omada juhilube ehk peaks ka oskama autot juhtida,“ loetleb ta selleks tööks vajalikke omadusi.
Asendamatud abikäed
Kokkuvõttes saame öelda, et tugiisikud on peredele abiks ja toeks, tehes seda tööd suure südamega. Hoolekandekeskus soovib neid siinkohal toetada üha enam erialaste teadmistega. Kuna tugiisikuid on pidevalt juurde vaja ja tihtipeale on tarvis ka asendajaid, näiteks juhul, kui tugiisikud haigestuvad või soovivad puhkust võtta, siis otsime huvilisi vallaelanike seast, kes oleks valmis osalise või täiskoormusega appi tulema. Soovijatel palume võtta ühendust hoolekandekeskusega, kontaktid on leitavad koduelehelt: www.viimsihoolekandekeskus.ee.
Tugiisikuteenuse saamise protsess
Tugiisikuteenuseks tuleb perekonnal pöörduda valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (STO) poole, kes hindab teenusevajadust (kohtudes selleks lapse ja tema perega) ning vormistab vastava haldusotsuse. Haldusotsusesse märgitakse, millises keskkonnas ja millises mahus on lapsel abi vaja ning millises mahus kaetakse teenuse kulu. Kui otsus on tehtud, edastatakse see hoolekandekeskusele, kes koostöös STO ja perega või ka iseseivalt otsib sobiva tugiisiku. Leitud inimesega sõlmitakse kas käsundus- või tööleping lähtuvalt inimese soovist. Igapäevased ülesanded ja täpne nädalakava lepitakse kokku pere ja tugiisiku vahel.
Teksti panid kokku Viimsi hoolekandekeskuse juht Lemme Palmet ja Viimsi Teataja toimetaja Merilin Piirsalu
Avafoto: Canva
