Lilian on Viimsi vallavalitsuse tugiisik, kes viiel päeval nädalas esmaspäevast reedeni hoolitseb 8-aastase tüdruku eest. Tema hoolelausel on liikumispuue ning ta vajab suurema osa päevast hingamisaparaadi abi.
Lilian, kuidas Teist sai tugiisik?
Olen õppinud lasteaiakasvatajaks, tänapäevaselt õpetajaks. Juba õppimise ajal ning ka mõned aastad pärast kooli lõpetamist töötasin Randveres lasteaiakasvatajana. Vahepeal jõudsin natuke sekretärina ametis olla, kuni läksin tööle Õismäe lasteaeda. Lastega olen kokku puutunud üle 20 aasta, sest olen ka tuttavatel aidanud lapsi hoida. Enne Viimsisse jõudmist oli mul kogemus ka puudega lastega oma pere näol, kuna minu tütrepoeg sündis enneaegsena. Viimsisse jõudsingi tänu tütrele, kes avastas Viimsi pere tugiisiku kuulutuse internetis. Kuna soov tegeleda selliste lastega oli juba olemas, sattusingi siia.
Millal praeguse hoolealuse tugiisikuna alustasite ning milline on Teie igapäevatöö?
Alustasin umbes kolm aastat tagasi. Pean kohe alguses ütlema, et minu hoolealune on ääretult rõõmsameelne. Kui käisin temaga tutvumas, juhtis ta juba iseseisvalt elektrilist ratastooli.
Kui lapse tugiisikuks hakkasin, siis alguses käisime kaks aastat lasteaias ning nüüd esimest aastat koolis. Igapäevaselt, esmaspäevast reedeni oleme koos ligi kaheksa tundi. Päev algab varakult. Kella kaheksaks olen kohal, et koos kooli sõita. Klassis istun Reili selja taga, et saaksin teda vajadusel abistada, näiteks kui on vaja pliiatsit kätte sättida, kääridega lõigata jne. Eriti vajabki ta abi käelistes tegevustes.
Millega tegelete pärast koolitunde?
Nädala sees käime nii logopeedi kui ka massööri, eripedagoogi, füsioterapeudi kui ka tegevusterapeudi juures. Kodus, nagu teisedki lapsed, mängime, loeme, vajadusel teeme koolitükke, lahendame erinevaid ülesandeid vms. Samuti teeme võimlemist. Soojal ajal veedame palju aega õues – käime jalutamas, mängime õuemänge, sõidame tüdruku vajadustele vastavaks kohandatud kolmerattalisega. Võimlemise ja rattasõidu ajal tegeleme ka loomingulise poolega, näiteks lahendame mõistatusi, kirjeldame loodust.
Milline on koostöö kooliga?
Tahan südamest kiita väikese Randvere kooli õpetajaid, kes on sõbralikud ja kellega on suurepärane koostöö. Klassijuhatajaga on kokkulepe, et mõnes tunnis, kus tegeletakse vaid lugemisega, lähen klassist välja, et õpetaja saaks lapsega individuaalsemalt tegeleda. Igapäevaselt on kavas neli tundi, mis kestavad umbes lõunani. Koolis arvestatakse kõikide laste erivajaduste ja protseduuridega ning eraldatakse sellisteks tegevusteks ruumid.
Randvere kool on sellepärast tore, et on mõeldud kõikidele lastele ning üritustest võetakse koos osa. Käiakse kinos, muuseumis, metsamatkadel. Ka metsas saab ju ratastooliga liikuda. Tuleb lihtsalt enne veidi eeltööd teha ja sobiv koht leida.
Kas tuleb ka ette keerulisi hetki ning kuidas nendega toime tulete?
Kuna laps on nii rõõmsameelne ja taibukas, siis on kogu aeg väga lahe olla. Mõtleme pidevalt uusi mänge välja, näiteks autosõidu ajal erinevaid sõnamänge, mis arendavad kõnet. Algul ma ei saanud kohati Reili jutust aru, aga täna võin öelda, et ta räägib juba päris selgelt.
Lapse kasvades suureneb ka kaal ning tema tõstmine läheb ajapikku raskemaks. Lasteaias, kus ratastooli ei kasutanud, pidin teda rohkem tõstma. Tänasel päeval vaid siis, kui vaja ratastooli või sealt ära tõsta, näiteks suundudes võimlemismatile harjutusi tegema, põrandale mängima või teatud spetsiifilisi protseduure tegema.
Alguses oli kõige keerukam ehk lapsega trepist üles ja alla minek, sest väga tähtis oli last õigesti hoida, et keha ära ei vajuks ja hingamisšlang oleks tassimise ajal hästi. Tänasel päeval saab laps sellega ise hakkama, sest nii kodus kui ka koolis on lift, mis mahutab ratastooli ära. Teatud situatsioonides, kui tuleb teda tõsta, pean kehaliselt väga mõtestatult tegutsema, et ei tõmbaks oma selga ära. Seda olen õppinud kursustel.
Suur vastutus on jälgida, et lapse hingamine oleks alaliselt komfortne, hingamisaparaat töötaks korrektselt ning millal vajadusel aspireerida.
Toime pean tulema ka suure auto juhtimisega, mille kogemust mul enne polnud.
Üks keerulisemaid asju on vahest ka rattaga sõitma minek, sest turvalisuse pärast on rattal spetsiaalne iste ning mitmed erinevad ohutusrihmad, mis omakorda teeb lapse rattale paneku päris keeruliseks.
Kui mõnikord on tal tuju kehv, siis keeran selle naljaks või juhin tähelepanu mõne teise naljaka asjaga kõrvale. Mulle tundub, et oleme tänaseks saanud omavahel sõbrannadeks.
Igal õhtul lähen hea tujuga koju ning kuna autosõit on parajalt pikk, siis olen koju jõudes juba välja puhanud. Hommikuti tööle sõites mõtlen päevaplaani samuti autos läbi.
Mida olete selle tööga seoses juurde õppinud ja milliseid omadusi edasi arendanud?
Viimsi sotsiaalosakonnas töötavad ääretult tublid inimesed ning tänu neile sain osaleda Viimsis toimunud tugiisikute kursustel Tallinna Ülikooli õppejõudude osavõtul. Vald toetab kogu tugiisikute projekti rahaliselt, sest tugiisikut vajavatel peredel on endal märkimisväärne kulurida. Õppisin ära hingamis- ja toiduaparaadi käsitlemise. Lisaks mitmeid erinevaid spetsiifilisi meditsiinilisi võtteid.
Pidin ümber õppima autoga sõitmise, sest seni olin sõitnud vaid manuaalse käigukastiga. Praegune väikebuss on kohandatud selliselt, et kaasa mahuks piltlikult öeldes terve elu koos ratastooliga.
Olen õppinud leidma lahendusi ja olema loominguline, kunagine lasteaias töötamise kogemus on väga suureks abiks. Tänu tööle olen muutunud vaimselt palju tugevamaks.
Tänu erinevatele laagritele, kus osalevad ka näiteks Downi sündroomiga ja hüperaktiivsed lapsed, olen õppinud suhtlema väga erinevate probleemide ja muredega lastega. Nendega tuleb suhelda väga rahulikult, närvi ei tohi minna. Hüperaktiivsed lapsed on õpetanud mind probleemi enne ära tabama, kui see päevakorda tuleb.
Millised on selles töös suurimad väljakutsed?
Suurim väljakutse on kokkuvõtvalt see, kuidas tööga nii füüsiliselt kui ka vaimselt hakkama saada. Nagu meil kõigil, täiskasvanutel ja lastel, tuleb ikka ette päevi, kui tuju on kehv. Väljakutse on leida konkreetne lahendus konkreetsele lapsele, et ta unustaks ära põhjuse, mis mingit halba emotsiooni tekitas. Kõige parem on proovida muidugi seda üldse ära hoida. Olen õppinud olema loominguline ja pakkuma välja lahendusi. See aitab. Üle ei tohi mõelda.
Pere ja minu moto on, et midagi ei tohiks jätta tegemata, kui vähegi võimalik. Kogu igapäevane töö lapsega käib ühe eesmärgi nimel – täiskasvanuikka jõudes peab laps iseseisvalt hakkama saama.
Milliste omadustega inimesele tugiisiku töö sobib?
Inimene, kes seda tööd soovib teha, peab jääma igas olukorras väga rahulikuks. Ükskõik, mis ka ei juhtuks. Peab olema rõõmsameelne, positiivne ja loominguline. Aju peab kogu aeg töötama, et kui ühtemoodi ei saa, siis teistmoodi ikka saab. Ei tohi põnnama lüüa ning peab olema tahtmine töötada erivajadustega lastega, see on elu osa! Kõik inimesed on erilised ning igaühele tuleb läheneda individuaalselt, arvestades tema füüsilist ja vaimset tervist. Aitama peab nii vähe, kui võimalik, ja nii palju, kui vajalik.
MIS ON TUGIISIKU TEENUS?
Tugiisikuteenus on mõeldud raske ja sügava puudega lastele vanuses 0–18, kes vajavad puudest tulenevate sotsiaalsete, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu juhendamist, julgustamist, järelevalvet ja motiveerimist. Tugiisikuteenuse eesmärgiks on toetada lapsevanema toimetulekut või töötamist ning lapse ea- või võimetekohast arengut ja vajadusel hooldustoimingute sooritamist. Tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Tugiisiku töö sisu, ülesanded ja korraldus on lapse vajadustest sõltuvalt erinev. Hetkel pakub Viimsi vallas teenust 29 tugiisikut.
TUGIISIKU ÜLESANDED
- Lapse juhendamine, abistamine ja jõustamine last arendavates tegevustes, kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel ja/või keerulise olukorraga toimetulekul haridusasutuses, kodukeskkonnas ning avalikes kohtades.
- Aidata kaasa sotsiaalsete suhete ning kontaktide loomisele ja arendamisele.
- Toetada lapse iseseisvat toimetulekut.
TUGIISIKUKS SAAMINE
Tugiisikult ootame sõbralikkust, kohusetundlikkust ja aktiivsust. Kasuks tuleb varasem kogemus erivajadustega lastega tegelemisel. Hetkel vald kellelegi konkreetselt tugiisikut ei otsi, kuid vajadus võib igal hetkel tekkida, seega kutsume huvilisi endast märku andma. Kandidaatidel palume saata elulookirjeldus aadressile Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa või e-posti aadressile liisa.lents@viimsivv.ee. Lisainformatsioon telefonil +372 5657 0208.
