Möödunud kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustasid Viimsis koalitsiooni valimised võitnud Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja valimisliit Rannarahvas.

Toona sõnastatud ambitsioonikas ning tulevikku vaatav koalitsioonileping ja juba käima lükatud arengusammud tõid kaasa laienemise, ning 2019 aasta alguses liitus meeskonnaga erakond Isamaa. Poliitiliste muudatuste tulemusel tervitame uue koalitsioonipartnerina Keskerakonda.

Tänaseks on 21-liikmelisest vallavolikogust liitunud koalitsiooniga 17 saadikut. Väga paljud on öelnud, et nad soovivad Viimsis midagi head päriselt ära teha ja mitte olla pidevalt halvustava ärapanija rollis. Koalitsiooni laienemine tähendab ka seda, et ligi 70-le protsendile kohalikel valimistel osalenud ja hääletanud viimsilastele on talle oluline lubadus kas juba ellu viidud või viimisel.

Kindlasti ei saa eirata koroonaviiruse epideemiaga kaasnevat jälge. Ühelt poolt eriolukorra piirangutest tulenev majanduslangus, aga teisalt uus olukord, mis loob meile eraisikutena aga ennekõike loodetavasti avalikule sektorile võimaluse nii mõnedki senised tõekspidamised ümber hinnata ja vaadata avatud pilguga uutele arenguvõimalustele. Kindlasti võiksime vallaelanikena diskuteerida aktiivsemalt teemadel, milliseid teenuseid või infrastruktuuri me tegelikult vajame? Mis on meile päriselt oluline?

Targalt ja efektiivselt juhitud vald

Viimsi vallavolikogu tänane kooseis on üsnagi unikaalne, kuna volinikest enamik on ettevõtjad, rahandus- ja majandustaustaga inimesed. Seepärast on ka avaliku sektori efektiivsuse ja strateegilise planeerimise küsimused aruteludes ja otsustamisel esikohal. Ei saa salata, et on olnud ka tuliseid vaidlusi. Üheks näiteks vallavalitsuse ettepanek kolida Viimsi raamatukogu uuele ja avaramale pinnale Viimsi keskusesse. Kas rentida või ehitada oma maja, oli toona küsimus. Viimsilased on uue raamatukogu väga hästi vastu võtnud. Numbrid ütlevad, et registreeritud lugejate arv on kasvanud 12 tuhandeni.

Mitmed olulised ja pikaaegsed koalitsioonilepingu järgsed valdkondlikud arengukavad ja plaanid on aga tänaseks kinnitatud või kohe kinnitamisel. Alles lõppes edukas hange, kus lasteaiakohtade puudujäägi likvideerimiseks ostab vald teenust erinevatelt eralasteaedadelt. Vallakodanike paremaks teenindamiseks on digitaalset asjaajamist oluliselt parendatud. Volikogu poolt heaks kiidetud Viimsi valla 2020–2024 arengukava koostamisele andsid muuhulgas sisendi rohkem kui 1000 rahuloluküsitluses osalenud vallaelanikku. Esimest korda saab igaüks seirata ja hinnata arengukava täitmist seatud mõõdikute alusel.

Haridus on prioriteet

Koalitsioonilepingus oleme seadnud eesmärgiks, et Viimsi haridusvõrk kuuluks riigi parimate hulka. See, et haridusteemad on viimsilastele tähtsad, näitas aktiivse diskussiooni käivitanud koolide juhtimisküsimustega seonduv.Meie haridusvaldkonna pika plaani paneb paika ettevalmistamisel olev kümneaastane arengukava, kuhu on kaasatud kõik siinsed valdkonna tippeksperdid. Samas, statistika näitab, et viimsilased juba hindavad siin pakutava hariduse kvaliteeti.  Nii näiteks alustavad sügisel koduvallas kooliteed 84% siia registreeritud lastest ja see number on viimastel aasatel olnud väikeses kasvutrendis. Uutmoodi metoodikaga õppimisvõimalusi pakkuva Viimsi riigigümnaasiumi avamine 2018. aastal tõi kaasa märkimisväärse hüppe – pea 300 Viimsi valla noort valis õpinguteks just siinse kooli. Et haridusvaldkonnas töötaks motiveeritud ja hästitasustatud personal on koalitsioonipartnerid suunanud vallaeelarve vahendeid õpetajate palgatõusuks, et siin makstav palk oleks riiklikust miinimumist kõrgem. Äsja sai volikogu ükshäälse heakskiidu aluste loomine koolijuhtide palgatõusuks.

Kõige suurem haridusvaldkonna otsus puudutab hoopis huviharidust. Algse tööpealkirjaga Noorte Talentide Kool, tänaseks haridus- ja kultuurikeskus Artiumist saab kindlasti Viimsi valla selle kümnendi silmapaistvaim suurprojekt. Unikaalne keskus terves Eestis. Hoone, kus hakkavad tegutsema muusika-, kunsti- ja teaduskool ning tipptasemel kontserdisaal kõigile kultuurihuvilistele. Huviharidust hinnatakse üldse järjest rohkem ja see kajastub ka numbrites. Kui 2017. aastal oli Viimsi valla 7–19 aastastest koolinoortest leidnud endale meelepärase huvitegevuse 64%, siis käesoleval õppeaastal on hõivatuid juba 89%. Väga suur osa noortest tegeleb spordiga ja tõusule on kindlasti kaasa aidanud uute infrastruktuuriobjektide sh Karulaugu Spordikeskuse valmimine.

Tähelepanu kommunaalvaldkonnale

Väga mahukas osa koalitsioonilepingu punktidest on seotud kommunaalvaldkonnaga ja siinkohal sooviks vallavalitsust tunnustada, et mitmed olulised projektid on edukalt ellu viidud. Tänaseks on välja ehitatud Vehema tee ja rekonstrueeritud kauaoodatud Reinu tee. Uute maakonnaliinide tulekuga ja valla siseliinide sõidugraafiku tihendamisega on vähenenud pretensioonide hulk  transpordikorralduse osas. Korrastatud rohealad ja uue stilistikaga ühiskondlike rajatiste püstitamise tulemuseks on ühtne, Viimsile omane disain välialadel.

Millist elukeskkonda me tahame?

Koalitsioonilepingu sõlmimisel sai partnerite vahel üksmeelselt sõnastatud visioon, et Viimsist peaks kujunema tasakaalustatud elukeskkonnaga vald, kus viimsilasel on kvaliteetne elukoht, kaasaaegne töökoht ja mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused. Me kõik tahame ideaalset elukeskkonda, aga milline see peaks olema? Valla arengu alusdokumendi ehk arengukava koostamise käigus läbi viidud rahvaküsitlus kinnitas soovi, et Viimsi peaks jääma aedlinliku miljööga piirkonnaks, tõmbekeskusega Haabneemes, kus pakutakse mitmekülgseid teenuseid ja ajaveetmise võimalusi.

Haabneeme üldplaneeringu koostamine on valla keskuse arengu põhisuundade ja tingimuste määramisel võtmetähtsusega. Pea poolteist aastat on maa- ja planeerimiskomisjonis ning hiljem loodud üldplaneeringu koostamise töörühmas arutatud selle üldplaneeringu põhiprintsiipide üle. On põhimõtteline kokkulepe, et Viimsis ei ehitata 15 meetrist kõrgemaid hooneid ja ka muude parameetrite osas hoidutakse gigantsetest, esteetiliselt väheväärtuslikest ning avalikku ruumi mitte rikastavatest planeeringutest. Kõik maa- ja planeerimiskomisjoni liikmed on Viimsi elanikud ja planeeringuid vaadatakse siin elava isiku pilguga.