Juba kaheksa aastat on Tõnu Troon olnud seotud sotsiaaltöövaldkonnaga. Viimane aasta aega on Tõnu olnud Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja. Vastutusrikas ametikoht on pakkunud mitmeid väljakutseid, suurim neist kindlasti COVID-19 ja sellega kaasnev eriolukord riigis.

Oled Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja. Kuidas Sinust sai sotsiaaltöötaja?

Alguse sai see nagu paljudel teistel noortel, kes keskkooli lõpus on mõlgutamas mõtteid, mis oma edasise eluga peale hakata ja mis üldse sobida võiks. Ütlen ausalt, et selles eas mingeid kindlaid otsuseid teha on keeruline.

Olen olnud väikesest saati tihedalt seotud muusikaga ja see oleks olnud ka üsna kindel valik, kuid siiski leidsin, et peaksin proovima ka midagi muud. 

Ühel karjäärimessil tegin isikuomaduste testi, mis minu tulemuste alusel pakkus mulle kahte varianti: kirikuõpetaja või sotsiaaltöötaja. Esialgu pani see mind pigem kukalt kratsima, kuid kui juba pärast keskkooli lõpueksameid kõrgkooli hakkasin valima, siis jäi mulle silma Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse õppesuund. 

Ega ma sel hetkel väga aru ei saanud, millega ennast seon, ja ausalt tunnistades ei saanud ma ka päris täpselt aru isegi esimese ülikooliaasta lõpuks. Kuid juba teisel ja kolmandal kursusel tundus kõik kuidagi õige.

Alustasin töötamist sotsiaalvaldkonnas 2012. aastal, kui aasta enne Pärnu kolledži lõpetamist avanes võimalus kandideerida oma sünnikodu lähedal Valgamaal asuvasse Tõlliste vallavalitsusse (tänaseks juba ühinenud Valga vald) sotsiaaltöö spetsialisti ametikohale. Tegemist oli väikese omavalitsusega, kus olin ainukeseks sotsiaaltöötajaks.

Sotsiaaltöö maal on paljudes aspektides erinev linnakesksest sotsiaaltööst. Töövaldkond hõlmas kokkupuudet kogu inimese elukaarega ehk alates sünnihetkest kuni lahkumiseni ja sotsiaaltöötajana pidin tihti olema mitmes rollis, küll nõustaja, tugiisik, koduhooldaja, isiklik abistaja või esindaja kohtus.

Tagasi vaadates olen ülimalt tänulik, sest just selline lai valdkondlik kokkupuude annab aimu kogu valdkonna tervikpildist ja maasotsiaaltööd kõrvalt näha kasvõi praktikakohana oleks kasulik igale sotsiaaltööd õppivale tudengile. 

Kuidas elutee Sind Viimsisse tõi?

Oma sünnikodu läheduses oli küll mugav töötada, kuid enesetäiendamisest ja arenemisvõimalustest tulenevalt tegin otsuse, et oleks aeg liikuda edasi ning 2014. aastal kandideerisin Viimsi vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialisti ametikohale – läks õnneks ja augustikuus sain alustada töötamist siin vallas.

Minu peamisteks tööülesanneteks olid nii riiklike kui ka kohaliku omavalitsuse eelarveliste sotsiaaltoetuste ning teenuste menetlemine ja määramine toimetulekuraskustes inimestele. Varasema töökogemusega võrreldes oli siin tegemist pigem linnakeskse sotsiaaltööga, kus igal teenistujal on oma roll ja töölõik, mida täita. 

Viimsist sai minu uus koduvald aastal 2015, kui rajasin üheskoos oma armsamaga siia meie esimese ühise kodu. Oleme oma elukeskkonnaga väga rahul, mis omakorda annab kindlustunnet oma tuleviku sidumisel Viimsiga.

2016. aastal avanes võimalus kandideerida sotsiaaltöö peaspetsialisti ametikohale ning tundsin jällegi, et võiksin teha järgmise sammu. Osutusin valituks ja uueks töölõiguks sai sotsiaalhoolekande valdkonna teenuste ning toetuste mudeli kaasajastamine ja arendamine ning koostöö teenuseosutajatega.

Sel perioodil kirjutasime mitu projekti Euroopa Sotsiaalfondi meetmesse, mis ka positiivse rahastusotsuse said. Projekti tegevuste sisuline läbiviimine ning koordineerimine oli samuti minu vastutusala.

Möödunud aastal lõpetas endine osakonna juhataja oma töösuhte ning tema asendamise roll jäi minu kanda. Asendusperioodi möödudes otsustasin kandideerida ka juhataja ametikohale ning osutusin valituks.

Olen tööalaselt kasvanud organisatsiooni sees ning näinud sotsiaalhoolekande toimimist mitmest vaatenurgast. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja ametikoht on minu jaoks uus ja vastutusrikas väljakutse. 

Mis Sulle selle töö juures meeldib, miks Sa seda tööd teed?

Olen aus, seda tööd tehes oleme nii-öelda pidevas mureruumis, sest inimesed leiavad meie juurde tee väga keeruliste elu keerdkäikude tulemusel. Mulle läheb hinge see, kui üheskoos keerulisse seisu jäänud inimesega proovime leida uusi võimalusi, mis aitavad neil tagasi jalule saada.

Seda tunnet ma ei oska täpselt kirjeldada, kuid kui näen, et abitus olukorras inimeses tärkab uus jõud või võitlustahe, siis annab see ka mulle jaksu ja motivatsiooni oma eesmärkide täitumise näol võidelda. 

Töö sotsiaalvaldkonnas õpetab otseses mõttes elu, andes mulle aimu, millistest väärtustest peaksin oma elukorralduses lähtuma.

Kas eriolukord on Sinu töökoormust suurendanud? 

Jah, alates eriolukorra algusest on kogu hoolekandevaldkond pidevas muutumises ja ümberkorraldused on minu harjumuspärase töökeskkonna pahupidi pööranud.

Hetkel on tahaplaanile jäänud pikemaajalised valdkondlikud arendustegevused ning olen tulnud oma osakonna spetsialistide kõrvale operatiivselt juhtumeid lahendama.

Pöörduvaid abivajajaid tuleb pidevalt juurde ja eriolukorra mõju inimeste toimetulekule jätkub ka peale olukorra lõppu. Võrreldes eelmise aasta märtsi või aprilliga on meie poole pöördunud abivajajate ja toimetulekuraskustes perede hulk kolmekordistunud ja kaldun arvama, et see kasvab veelgi.

Milliseid väljakutseid on eriolukord pakkunud?

Meist keegi pole varem sellise olukorraga kokku puutunud, kus üheaegselt on ohus nii inimeste tervis kui ka majanduslik hakkamasaamine. Eriolukorrast tulenevate piirangute, kohalikule omavalitsusele määratud uute ülesannete ning käitumisjuhiste täitmine on olnud väljakutse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus on luua sotsiaalteenuste ja -toetuste süsteem, mille alusel osutatav abi peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi, parandama elukvaliteeti ja tagama võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Siinkohal peame eelistama abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja inimese suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. 

Täna on inimeste iseseisva toimetuleku võimaluste leidmine oluliselt häiritud ning näiteks töö kaotuse korral ei ole võimalik kiirelt erialast ja tasuvat tööd leida, sest sarnastele töökohtadele kandideerijaid on mitmeid.

Paljud meie poole pöördunud inimesed ei ole tänasel hetkel veel abitus olukorras, kuid koguvad informatsiooni, milliseid toetusvõimalusi neil keerulisse olukorda sattumisel võimalik kasutada oleks. 

Lisaks tekitab inimestes õigustatult kartustunnet teenuste kättesaadavuse osas. Olgu selleks siis plaanilised raviprotseduurid, ravimite või esmatarbekaupade muretsemine, vaimse ja füüsilise tervise hoidmine või erivajadusega inimesi abistavate teenuste jätkumine.

Nende ja paljude muude murekohtade lahendamine ja võimaluste leidmine on täna meie igapäevatöö. 

Kuidas olete koos meeskonnaga eriolukorras hakkama saanud?

Meie osakonna töötajad on lisakoormuse ja muutustega väga tublilt toime tulnud. Meeskonna sarnased väärtused ja ühine missioonitunne annab meile jõudu üksteisele ning abivajajatele veelgi enam toeks olla. 

Juhtumid ja olukorrad on uued ning väga tihti ei ole võimalik riiulist või sahtlist juba toimivat lahendust rakendada, kuid julgen väita, et minu osakonnas töötavad sotsiaaltöömaastikul ühed parimad spetsialistid ja siiani pole ükski hätta jäänud inimene abita jäänud. 

Oleme ümber korraldanud osaliselt ka osakonna tööjaotuse ning läbi selle on meil võimalik suuremas mahus toetustaotlusi kiiresti menetleda või inimestele nõustamisteenuseid pakkuda.

Kodukülastustel, kliendikohtumistel, hooldustoimingutel või sotsiaaltranspordi osutamisel kasutame nii abivajajate kui ka endi kaitseks isikukaitsevahendeid.  

Milliseid toetusi või teenuseid on viimsilastel võimalik abivajaduse korral taotleda? 

Viimsi vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond osutab eriolukorras abitusse seisu jäänud eakatele ja erivajadusega inimestele toidu ja ravimite kojuvedu koduteenuse näol. Kui inimestel on mure hädavajalike raviprotseduuride saamiseks transpordi osas, siis saame abistada saatjaga sotsiaaltransporditeenuse osutamisega.

Kui lähedased on jäänud haigeks ja/või ei tahaks võtta riski eaka juurde minna, siis võib sellest meile julgesti teada anda. Inimesi saavad lähedased abistada ka kontaktivabalt, näiteks helistades ja jättes toidupaki ukse taha või saates toidukulleri oma lähedase juurde, juhul kui pole võimalik ise aidata. 

Riskirühmadele on soovitus kauplusi ja rahvarohkeid kohti vältida, kuid alati pole see võimalik.

Mitmed toidupoed Viimsis on võtnud kuulda Eesti Kaupmeeste Liidu soovitust ja on kutsunud ostlejaid üles tegema vajalikud ostud pärast kella 11 ja jätma hommikused tunnid kaupluste külastamiseks eakatele ja teistele riskirühmadele. Seega, kui poodi lähete, siis tehke seda hommikupoolikul ja varuge toiduaineid vähemalt nädalaks või veelgi pikemaks perioodiks.

Pakutavad toetused jaotuvad kaheks:
1. Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused: riiklik toimetulekutoetus, toimetuleku tagamise toetus, lasteaia kohatasu ja toidusoodustuse toetus ja ravimitoetus. 
2. Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused: sünnitoetus, ranitsatoetus, suurpere toetus, tähtpäevatoetus eakatele, ühekordne toetus eakatele, matusetoetus, erivajadusega inimese transporditoetus ja hooldajatoetus.

Sissetulekust sõltuvate toetuste osas vaatame iga pöördumist eraldiseisvana, sest inimeste olukorrad ja toimetulekuvõimalused on erinevad. Eriolukorrast tulenevalt on tekkimas juurde palju uusi abivajajaid ja kõigile abivajajatele vajaliku teenuse tagamine nõuab head planeerimist. 

Riiklikku toimetulekutoetust on õigus saada Viimsi vallas omandiõiguse või üürilepingu alusel üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle möödunud kuu netosissetulek pärast eluasemekulude eest tasumist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 

Leibkonna liikmeks loetakse toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 

Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha andmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul. 

Kommunaalkulud võetakse arvesse Viimsi vallavalitsuse poolt kinnitatud normatiivide piires ja valitsuse poolt kinnitatud normpinna ulatuses. 

Kui toimetulekutoetuse taotleja maksab elatist, siis arvestatakse see sissetulekutest maha, kui taotleja esitab vastavasisulised dokumendid toimetulekutoetuse taotluse juurde. 

Kehtiv toimetulekupiir on 150 eurot esimesele pereliikmele, 120 eurot igale järgnevale täisealisele liikmele ja 180 eurot alaealisele liikmele. 

Sissetulekute hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduses välja toodud mittearvestatavaid sissetulekuid, kõiki muid sissetulekuid arvestatakse sissetulekute hulka. Taotlejate puhul, kes on vähemalt kahe eelneva järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu arvestamata, ei arvata töise tulu saamahakkamisele vahetult järgnevatel kuudel sissetulekute hulka (erandit on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul). Toetuse suurus sõltub eluasemekulude (kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses), perekonna arvestusliku sissetulekupiiri ja perekonna tulude suurusest.

Viimsi valla eelarvest makstavat toimetuleku tagamise toetust saavad taotleda Viimsi valla elanikud või pered, kelle sissetulek jääb alla kehtestatud piirmäära. Piirmäär pere esimese liikme kohta on 375 ja iga järgmise pereliikme kohta 281,50 eurot. 

Toetuse maksimaalse suuruse otsustab vallavalitsus (kuni 640 eurot, kuludokumentide alusel).

Toetuse määramise otsustamisel arvestatakse:

  • valla poolt seni antud abi ja selle sihipärast kasutamist;
  • toetuse taotleja ja tema pereliikmete üldist materiaalset ja varalist olukorda;
  • tervislikku seisundit; 
  • ülalpeetavate arvu.

Toimetuleku tagamise toetus määratakse isikule või perele tõendatud vajaduse puhul kuni kehtestatud toetuse määrani (kuni 640 eurot): 

  • eluasemekulude ja esmatarbevahendite eest tasumiseks; 
  • pereteenuste osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks (lastekaitse vanemspetsialisti poolt selgitatud vajadusel).

Toetuste kohta saate lisainfot või selgitusi kas vallavalitsuse kodulehelt või sotsiaaltöö vanemspetsialistilt Reet Aljaselt (e-post: reet.aljas@viimsivv.ee, tel 5678 0645). Abi vajavate inimeste (erivajadusega inimesed, eakad, üksikud inimesed) kohta palume info saata Risto Nigolile (tel 5688 3350, e-post risto.nigol@viimsivv.ee).

Julgustan eriolukorras hätta sattunud inimesi kindlasti meie poole pöörduma – helistage või kirjutage meile oma murest ja katsume üheskoos lahenduse leida. 

Kuidas Sulle tundub, kas inimesed on hakanud üksteist rohkem märkama ja toetama? 

Tõesti olen täna seda märganud. Keerulised olukorrad liidavad inimesi ja südame teeb soojaks, et kogukonnast on tulnud mitmeid elanikke sooviga teha vabatahtlikku tööd ja aidata olukorda leevendada. 

Hetkel saame küll ise veel hakkama, kuid hea meelega oleme kogunud kontakte, et vajadusel murede lahendamiseks vabatahtlikest võrgustik moodustada. 

Eestlaste hulgas on levinud muster, et toimub pidev võistlus oma naabritega, kuid tänases eriolukorras on see muster pigem muutunud ja tuntakse siirast muret inimeste käekäigu ning hakkamasaamise kohta. 

Kui meie osakond helistas 70+ vanuses riskirühma eakatele, siis saime paljudelt tagasisidet, et nemad saavad hakkama, aga palun küsige minu naabrilt ka, kuid omakorda nendega ühendust võttes oli sõnum täpselt sama ehk mure naabripere hakkamasaamise osas oli enda omast suurem.

Milline on tööalaselt olnud Sinu suurim õppetund eriolukorras?

Õppetunde on täna veel keeruline otsida, sest endiselt oleme olukorras, kus proovime leida hätta sattunud inimeste muredel kiiresti lahendusi. Kuid juba praegu saan tõdeda, et minu meeskonnal on võimekus kriisisituatsioonis operatiivselt ümber häälestuda. Saan ka tulevikus nende peale loota ja tean, et nad on keerulisteks olukordadeks valmis.

Kas eriolukord on õpetanud ka midagi positiivset?

Kaitsemaski kandmine avalikus ruumis või teenuse osutamisel on saamas uueks normaalsuseks ja elulise näitena saaksin ühe positiivse õppetunnina oskuse, millest enamik meist ei oleks osanud veel mõni aeg tagasi mõelda – oskuse maski kandes silmadega naeratada ning jagada inimestele pilguga turvatunnet ja justkui noogutust, et saame üheskoos raskustest üle ja oleme üksteisele toeks. 

Millised on Sinu igapäevaelu kõige suuremad muudatused seoses eriolukorraga? Mida kõige rohkem igatsed või millest tunned puudust? 

Igatsen väga enda teises Eesti otsas elavaid lähedasi ja esimesi grilliõhtuid sõprade keskel, ent tänu videosillale olen saanud korraga mitme leibkonnaga ekraani taga nii tähtpäevi tähistada kui ka lihtsalt üksteisele toeks olla. 

Kõige suuremaks muudatuseks minu isiklikus elus on kahtlemata suve algusesse planeeritud pulmapeo edasilükkamine järgmisesse aastasse. Kuigi ootus selle päeva ees on olnud suur, siis lähedaste tervisele mõeldes oli see ainuõige otsus.

Kui eriolukord läbi saab, kas plaanid aja maha võtta?

Nägin mõni aeg tagasi Internetis iroonilist nalja, mille sõnum oli, et eriolukorra lõppedes kavatsevad paljud paar päeva lihtsalt kodus olla. Minu puhul ei olegi see väga irooniline, sest kui olukord lubab, siis võtan tõepoolest väikese puhkuse ja plaanin olla täiesti tegevusetult kodus, vaadates mõnda head filmi, minna maale sauna ning veeta aega oma lähedastega. 

Ilusate ilmade korral proovin sel suvel mõne Eesti-sisese automatka ette võtta, sest nii Viimsis kui ka ülejäänud Eestis on väga palju ilusaid kohti ja matkamisvõimalusi. Nii nagu paljud teised leian ka mina rahu ja jõudu looduses olles. 

OLULISED KONTAKTID ERIOLUKORRAS!

  • Üleriigiline kriisitelefon 1247, mis nõustab inimesi koroonaviirusega seotud teemadel.
  • Abi vajavate inimeste (puudega inimesed, eakad, üksikud inimesed) kohta palume info saata Risto Nigolile (tel 5688 3350, e-post risto.nigol@viimsivv.ee).
  • Viimsi valla koduteenused: tel 5678 0645.
  • Viimsi valla sotsiaalteenused: tel 558 6869.
  • Viimsi valla laste heaolu, turvalisus: tel 5302 9907, e-post airi.vaaderpall@viimsivv.ee.
  • Lasteabitelefon 116111 (24/7).
  • Lastearsti tasuline nõuandetelefon 1599 (kõneminuti hind 1 euro).
  • Piirkonnapolitseinik: tel 602 8864.
  • Viimsi valla saarte ja merenduse vanemspetsialist Mart Loik: tel 5623 2799, e-post mart.loik@viimsivv.ee.
  • Kui sa ei leia siit sinu jaoks olulist kontakti, kirjuta palun info@viimsivv.ee või helista vallavalitsuse üldtelefonile 602 8800.