Viimsi raamatukogu direktoril Tiiu Valmil on käed-jalad tööd täis, sest just paari nädala pärast kolib raamatukogu uutesse ruumidesse. Viimsi Teataja põikas läbi ehitusjärgus raamatukogust, uurides Valmi käest peatselt avatava raamatukogu eeliseid.

Kuidas kolimine on siiamaani edenenud?
Raamatukogu kolimine on olnud üpriski keeruline, sest aega on olnud napilt, et see projekteerida, ehitada ja kõige vajalikuga sisustada. Eks sellest on tulnud ka mõningaid möödapanekuid – püüame need avamise ajaks likvideerida. Praegu on kõige keerukam aeg, sest mingil määral jätkuvad veel ehitustööd, paika on vaja panna mööbel ja seadmed. Pole kerge jälgida, et üks ei segaks teist, aga saame hakkama.

Mis on kõige vahvam uue raamatukogu puhul?
Sellele küsimusele on raske vastata, kuna minu arvates on uute ruumide
kavandamisel seatud eesmärk kujundada raamatukogust atraktiivne, inspireeriv ja
ühistegevust soodustav koht lugemiseks, kooskäimiseks, huvitegevuseks ja elukestvaks õppeks täitunud. Loodud on põnevaid lahendusi ja võimalusi nii ruumide kui ka tehniliste vahendite osas kõigile. Vast kõige enam meeldib mulle siiski kujunduse ja ka sisu poolest 2. korrus, kus pakume igas vanuses lastele lugemise ja õppetükkide tegemise kõrval ka huvitavaid IT-elamusi. Vanades ruumides oli ju selleks vaid üheksale ruutmeetrile kokkusurutud raamatud ja ei muud.

Mis on uues raamatukogus kõige positiivsem?
Oluline on, et uutes ruumides on ruumi nii raamatutele kui ka külastajatele. Lisaks on loodud võimalused individuaal- (5 helisummutavate paneelidega individuaalboksi) ja rühmatööks (3 helisummutavate paneelidega rühmaruumi), suur 100-kohaline saal sündmuste korraldamiseks täiskasvanutele ja 50-kohaline saal lastele, kaasaegsed tehnilised lahendused lastele ja täiskasvanutele ning veel palju muud, mis peaks olema ühes kaasaegses, kogukonna liikmeid teenindavas raamatukogus.

Kogusite ideid Soomest. Kust tuli mõte minna just sealsetesse raamatukogudesse inspiratsiooni otsima?
Viimase paarikümne aasta jooksul on kogu maailma mastaabis hinnatud Soome
raamatukogusid parimateks. Mõte võtta eeskuju Soome raamatukogudest ei
tekkinud nüüd ja praegu Viimsis, vaid juba ammu aega tagasi. Nimelt, kui 1992. aastal asusin kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku ametikohale ja ei olnud meie oma raamatukogude seadusandlust ega töökorraldust ja ka raamatukogude ruumid olid allapoole igasugust arvestust, tulid mulle nõuga abiks kolleegid Soomest. Nii et minu inspiratsioon tugineda maailma parimate raamatukogude maa Soome kogemustele on ammune. Soome raamatukogude puhul on hinnatav see, et nad ei ole jäänud oma headuses paigale tammuma, vaid läinud kaasa uute ühiskonnas toimunud arengutega. Ma mõtlen siinjuures uute infotehnoloogiliste lahenduste rakendamist, innovatsiooniõpitubade (makerspace) loomist raamatukogudesse. Kokkuvõtteks luuakse raamatukogust nn „elutuba“, mis võimaldab igas vanuses inimestele lisaks lugemisele tegeleda enesearendamise, huvialase tegevuse ja palju muuga. Ja muidugi viimase viie aasta jooksul ellukutsutud uus nähtus: viia oma raamatukogud veelgi lähemale inimestele – ostukeskustesse, mida on Soomes tänaseks juba üle paarikümne, ja see protsess jätkub hoogsalt, aga läbimõeldult.

“Loodud on põnevaid lahendusi ja võimalusi nii ruumide kui ka tehniliste vahendite osas kõigile.”

Mainimata ei saa jätta, et lisaks Soomele on mul mitme rahvusvahelise
organisatsiooni juhatuse liikmena õnnestunud aegade jooksul külastada paljusid
raamatukogusid üle maailma ja nentida fakti, et me oleme vähemalt raamatukogunduses õnnelikus situatsioonis, et inspiratsiooni saamiseks ei ole vaja sõita kaugemale kui üle lahe kolleegide juurde, kes aitavad alati hea nõuga.

Raamatukogu ühendatakse noortekeskusega – miks see kasulik on?
Nii raamatukogul kui ka noortekeskusel on ühes ja samas vanuserühmas külastajad,
kusjuures tegevused sageli kattuvad või on võimalik neid ühendada. Ma väga loodan, et see hakkab toimima ka meie uutes ruumides ja mitte ainult ruumilises tähenduses, vaid ka sisuliselt. Minu usku sellesse kinnitab asjaolu, et me oleme oma eelnevates aruteludes enne kokkukolimist leidnud mitmeid võimalusi ühisüritusteks ja tegevusteks. Veidi nõutuks on mind teinud asjaolu, et meie mõlema asutuse külastajatele on uutes ruumides loodud eraldi sissepääsud, kuid usun, et koosolemine lahendab ka selle nn probleemi. Miks ma sellele üldse tähelepanu pööran, on see, et mujal maailmas on need saanud ühe terviklahenduse ka ruumilises mõttes.

Kas uute ruumide otsimisel oli ka kindlaid tingimusi?
Alustaks ruumide suurusest, mis on üks olulisemaid tingimusi. Olemas on rahvusvaheline standard, mida soovitatakse aluseks võtta ja mille kohaselt arvestatakse raamatukogu kasuliku pinna suuruseks 100 m² 1000 elaniku kohta. Veel praeguses asukohas, Kesk tee 1 on raamatukogul kasulikku pinda 566 m². Arvestades ülal loetletud soovitusi on praegune pind ikka väga-väga napp. Kui võtame, et Viimsi valla elanike arv ametliku statistika järgi on kasvanud juba üle 20 000 elaniku, siis on uutes ruumides raamatukogu jaoks pinda 1. korrusel 1770 m² ja 2. korrusel 590,3 m². Seda pole palju, sest raamatukogu vajab teadaolevalt kasvuruumi.

Tähtsuselt järgmine tingimus on asukoht, mille juures on määrav, et sinna on koondunud elanikkonnale teenuseid osutavad kultuuri-, haridus- ja teenindusasutused. Ideaalis on soovitav, et raamatukogu tuleks paigutada rahvarohkesse kohta, kus inimesed igapäevaselt niigi liiguvad. See aitab kaasa raamatukogu liitmisele kogukonna muude aspektidega ja raamatukogusse sisseastumine muudetakse võimalikult lihtsaks. Need kohad on vabaaja- ja ostukeskused jm eriti külastatavad kohad.

Kolmandaks oluliseks tingimuseks asukoha juures on asjaolu, et see oleks kergesti ligipääsetav kõigile elanikele, olenemata transpordivahendist, millega raamatukokku soovitakse tulla. Kusjuures äärmiselt vajalik on parkla olemasolu, mida vanas asukohas pole olemaski. Mitte vähem tähtis on, et raamatukogu põhiline osa asuks esimesel korrusel, mis ka uutes ruumides rakendub, ning teisele korrusele pääseb liftiga.

9.novembril on plaanis moodustada inimkett. Räägi sellest!

Oleme kutsunud 9. novembril kell 12–14 Viimsi inimesi abiks raamatute kolimisel seepärast, et meie käest on palju kordi küsitud, kuidas saaks kolimisel abiks olla. See annab märku, et raamatukogu on inimestele tähtis ja et me nii saaksime raamatukogu uues kohas kiiremini avada. Nii mitmegi Eesti raamatukogu raamatud on sellisel moel jõudnud uute ruumide riiulitele. Minu teada moodustus pikim inimkett (ligi 2 km) Läti rahvusraamatukogu kolimiseks uutesse ruumidesse, millest võtsid osa ka paljud Eesti raamatukoguhoidjad.

Oleme Kesk tee 1 ja Randvere tee 9 vahelise inimketi pikkuseks arvestanud umbes paarsada inimest. Kui inimesi tuleb rohkem, siis see aitab kiirendada raamatute jõudmist riiulitele. Meie oleme raamatukogus lootnud, et ilm soosib meie ettevõtmist ja et see saab olema üks meeldejääv sündmus Viimsi valla ajaloos.