2020. aasta möödus eriolukorra rütmis ja sellest mõjutatuna. Valla ehitus- ja kommunaalvaldkonna tegevusi aitasid ellu viia ja igapäevaselt korraldada läbi mitmete koostööpartnerite ligi 180 inimest – erinevate valdkondade esindajad kopajuhtidest kuni ametnikeni. Suured tänud kõigile, kes te igapäevaselt olete valmis operatiivselt muredele reageerima, aitate Viimsi elukeskkonda paremaks teha ja teenuseid töös hoida 24 tundi ööpäevas!
Mänguväljakud
Viimsi vallas on 2021. aasta alguse seisuga 24 valla avalikku mänguväljakut.
Kevadel tuli piirata ligipääsu avalikele mängu- ja spordiväljakutele, et vähendada koroonaviirusesse nakatumise riski. Nii paigaldati mänguväljakutele ja jõulinnakutele kasutamist keelavad infosildid, lukustati kiiged ja piirati ligipääs. Kui esimese viiruse leviku oht oli möödas, pesti ja desinfitseeriti mänguväljakute elemente regulaarselt pikema aja jooksul.
Viimsi valla avalike mänguväljakute tehnilist hooldust ja remonttöid teostab lepingupartner Atix OÜ. Hooldustööde käigus lisati liivakastidesse ja turvaaladele liiva (üle 30 tonni), vahetati kiikede kette, paigaldati uusi liurenne ja linnakutes vahetati katkised elemendid. Paigaldati uusi karusselle, deformeerunud kaalukiiged said uued poomid ja määrdunud seadmed puhastati grafitist. Kontrolliti mänguväljakute seadmete turvalisust ja korrasolekut ning likvideeriti vandaalide poolt tekitatud kahjusid. Ühtekokku kulus 2020. aastal avalike mänguväljakute hooldus- ja remonttöödele 21 000 eurot.
Lubja klindiastangu arendamise I etapi raames avati mänguväljak ja terviseala.
Heakord
Valla heakorra eest hoolitseb viieliikmeline meeskond, kes tühjendab ca 320 prügikasti vähemalt kolm korda nädalas, koristab haljasaladelt prahti, korrastab ja hooldab rajatisi. Samuti hoolitsetakse pakendipunktide eest, niidetakse muru, riisutakse puulehti, lõigatakse võsa, hooldatakse avaliku ruumi mööblit ja seadmeid ning lahendatakse jooksvaid heakorra probleeme. Töö käib aastaringi ja vajadusel ka riigipühadel.
Heakorratöölised niitsid 2020. aastal ca 63 hektarit üle valla paiknevaid haljasalasid (136 erinevat haljakut). Suuremate haljasalade niitmistööde jaoks (Tammede park, Haabneeme ranna sanglepik jm, kokku 18 ha) telliti tööd lepingupartnerilt, maksumus 13 000 eurot.
Lisaks on heakorratöölised Naissaarel ja Pranglil. Saartel baseeruvate heakorratööliste ülesandeks on hoida saar puhtana, hallata jäätmepunkti ning tegeleda jooksvate heakorra teemadega.
Aasta jooksul pandi avalikku ruumi juurde 13 uut seljatoega pinki koos aluste ehitusega (tööde maksumus 9840 eurot), kokku on avalike pinkide arv Viimsi vallas 156 pinki. Lisaks paigaldati juurde 18 avalikku prügikasti, kokku on teeäärseid avalikke prügikaste 278. 2021. aastal jätkatakse pinkide ja prügikastide paigaldamise ja hooldusega. Igal aastal renoveeritakse vähemalt 10 pingipunkti, kus pingile tehakse alus ja paigaldatakse uus seljatoega pink.
Kokku asub üle valla 25 pakendipunkti, mida on samuti plaanis täiendada.
Aasta jooksul veeti valla avalikust ruumist ja prügikastidest ära kokku 95 tonni jäätmeid.
Ühtekokku kulus valla heakorratöö alasteks tegevusteks ligi 160 000 eurot.
Haabneeme rand
Haabneeme rand on aasta-aastalt muutunud järjest populaarsemaks ja atraktiivsemaks. Rand pakub head võimalust mängida rannavõrkpalli, -tennist või -jalgpalli. Mänguväljakul on tegevusi erinevas vanuses lastele. Lisaks on võimalus tegeleda aeru-, purjelaua- ja lainesurfiga, mille õpet pakub Funsurf Surfikool. Samuti saab teha jõuharjutusi või mängida pinksi.
Haabneeme rannas tegutseb rannavalve 15. juunist kuni 14. septembrini. Eelmisel aastal osutas rannavalveteenust Articard OÜ, kelle teenuse kulu oli 18 800 eurot. Viimsi vallavalitsus korraldab lähiajal hanke rannavalveteenuse osutaja leidmiseks aastateks 2021–2024.
Ranna hooldusteenuste osas sõeluti liiva ja koristati adru (maksumus 18 400 eurot), lisaks hooldati tualette, koristati prahti ja tormikahjusid, hooldati kabiine, paigaldati uusi prügikaste ja võeti suplusvee proove. Ühtekokku moodustasid ranna jooksvad hooldekulud ligi 55 000 eurot. Töös on veel rannapinkide remondi- ja värvimistööd, et muuta tulevane rannahooaeg veelgi meeldivamaks.
Haljastus
2020. aastal kulus Viimsi vallas haljastustöödele ligi 80 000 eurot. Põhirõhk oli lilleseadetel ja avaliku ruumi haljastamisel/kaunistamisel. Amplite koguarv oli 337 amplit, juurde soetati 14 betoonvaasi. Lilli kastetakse sademeveest ja teenuse maksumuseks oli 2020. aastal 30 808,80 eurot.
Lillede ja puittaimede soetamisele ja istutamisele kulus ligi 21 000 eurot. Ühtekokku istutati möödunud aastal ca 4750 suvelille, 1200 püsilille, ca 100 põõsast ja ca 80 puud. Uus 200 m2 suurune istutusala loodi Viimsi mõisapargi alumisse ossa, kuhu istutati 12 000 tulbisibulat, 1000 kurereha ja 200 lauku. Suuri puid istutati Pihlaka haljakule, Viimsi mälestuskivi platsile, LIFE projekti testala parklasse ning pargi-ja-reisi-parkla kõrval asuva Lubja ringi äärsele haljasalale. Peenarde hoolduseks-rohimiseks kulus 6600 eurot. Vallaruumist likvideeriti ligi 250 ohtlikku puud, mille mahavõtmisele ja lõikamisele kulus 19 520 eurot.
Uuel aastal rajatakse tulbipeenra laiendus ca 4000–5000 sibula näol. Mõisaparki on plaanis rajada rododendronite istutusala, kuhu istutatakse ca 20–30 suuremat rododendronit ning muid turbaaia taimi (hortensiaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid, kanarbikke, eerikaid).
Amplite koguarv tõuseb 362-ni. Suvelilli on käesoleval aastal plaanis istutada ca 5200 tükki.
Lemmikloomad
Lemmikloomade püüdmise, hoidmise ja ravi teenust pakub nii koerte kui ka kasside osas MTÜ Loomade Hoiupaik. Valdkonna põhirõhk on hulkuvate lemmikloomade püüdmise, ravi, hoiu jm teenuste pakkumisel. Ühtekokku kulus 2020. aastal eelnimetatud valdkonnale ca 21 000 eurot (2019. aastal 15 500). Aasta jooksul viidi hoiupaika 42 kassi (2019. aastal 29) ja 8 koera (2019. aastal 7), kes veetsid hoiupaigas ühtekokku 575 tasulist päeva. Neist uue omaniku said varjupaigast 11 kassi. Omanikele tagastati 6 koera. Aasta lõpus asuti otsima hulkuvate lemmikloomadega tegelevat lepingupartnerit perioodiks 2021–2023.
2020. aastal lisati Haabneeme koerte väljakule uut puukoore multši, planeeriti pinnast ja tehti haljastustöid kogumaksumusega ca 2000 eurot.
Jätkus ka iga-aastane külades ja alevikes toimuv lemmikloomade vaktsineerimise kampaania, maksumus ligi 1300 eurot.
Sademevesi
Valla sademeveetaristu koosneb ligi 190 km kraavivõrgust ning ligi 120 km pikkusest torustikust. 2020. aastal kulus sademevee rajatiste majandamisele ligi 175 000 eurot. Valdavas osas tähendas see erinevate jooksvate probleemide ja avariide lahendamist ning ka tööplaanis ettenähtud kraavide, torude jms sademevee rajatiste hooldust ja remonti. Läinud aastal puhastati üle kogu valla 5 km kraave (kokku viimase 5 aastaga puhastatud 25 km kraave) ning suveperioodil teostati nendes hooldusniitmist. 2019. aastaga võrreldes oli 2020. aastal vähem sademeid ja sellest tulenevalt oli vaja vähem otseseid avariisid likvideerida. Valla torustike ja truupide ummistuste likvideerimisega tegelev lepinguline partner AS Ragn-Sells kutsuti kohale 62 erinevale objektile. Keskuses said likvideeritud mitu üleujutuste kohta (Karulaugu tee ristis, Kaluri teel, Männi teel, Vehema piirkonnas jne) ning remonditi mitmeid lagunenud kaevusid üle kogu valla. Käesoleval aastal on kavas saada lahendus Aiandi tee 28 esisele alale, kus vihmade järgselt uputab suur osa teest ning samuti likvideerida antud piirkonnas mitmeid valeühendusi – see eeldab piki Aiandi teed sademevee kollektori pikendamist, mis on mahukaim ettevõetav sademevee valdkonna töö.
Kokku väljastati möödunud aastal 52 sademevee äravoolu tehnilist tingimust, samapalju anti kirjalikke konsultatsioone erakinnistute tehnilise lahenduse osas. Projektide menetlemisel on vallavalitsus pööranud suuremat tähelepanu kinnistutel sademevee kogumisele.
Möödunud aastal jõudsid lõpusirgele Metsakasti küla sademeveelahenduse eelprojekteerimise tööd ning 2021. aastal alustatakse esimese ehitusetapiga Pirni tee piirkonnas. 2020. aastal sai alguse välisprojektide rahastuse toel valla sademevee arengukava (SVAK) uuendamine.
2020. aastal toimusid LIFE UrbanStorm sademeveeprojekti testalade ehitustööd Viimsi mõisapargis ja Randvere tee ääres. Tegemist on esimeste sademeveelahendustega Viimsis, mis on algusest peale planeeritud, projekteeritud ja ehitatud, pidades silmas säästlikke sademevee käitlemise põhimõtteid. LIFE UrbanStorm projekti ehitustööd olid ka 2020. aastal kõige suuremad sademeveealased investeeringud Viimsi vallas – kokku oli investeeringute maht ligi 450 000 eurot (mille moodustas suures osas EL-i toetus). Lisaks hangiti ja paigaldati LIFE UrbanStorm projekti raames üle kogu valla neli ilmajaama ja Viimsi poolsaare läänekaldale neli sademevee voolhulga mõõturit. Täiendavalt sai möödunud aastal valmis sademevee monitoorimissüsteemi tarkvara kirjeldus. 2021. aastal rajatakse valla sademevee süsteemide mudel ja seire, kus kombineeritakse eeltoodud mõõturitest saadud sisend. Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldas LIFE UrbanStorm projektile 2020 sügisel täiendavalt 52 269 eurot toetust.
2020. aastal sai rahatuse ka teine sademeveealane välismeetmest rahastatav projekt – Interreg CleanStormWater. CSW projekt keskendub sademevee kvaliteedi seiramisele ja parandamisele. Projekti juhtpartneriks on Viimsi vald. Möödunud aastal alustati CSW projektis Haabneeme projektala geodeetiliste mõõdistustega ja parimate puhastusseadmete ning tehnoloogiate väljaselgitamisega.
Saared
2021 jaanuari seisuga on Prangli saarel registreeritud 210 inimest (2019. aastal 206) ja Naissaarel 21 (2019. aastal 16). Naissaare arengukava koostamine jätkus, Prangli saare arengukava 2020–2030 kehtestati juunis.
Hajaasustuse programmist toetati väikesaarte elanike majapidamisi läbi nelja taotluse, millest kõik olid seotud veetaristu rajamisega (puurkaevud ja veetorud, neist 1 Pranglil ja 3 Naissaarel). Kokku toetati projekte riigi ja valla poolt 26 000 euro eest, millele lisandusid taotlejate omaosalused.
Suvel korraldati kontsessioon Prangli uue kauplusepidaja leidmiseks aastateks 2020–2030. Senine operaator OÜ Lumm (kes tegeles kaupluse opereerimisega aastast 2013) lõpetas poepidamise ning hanke tulemusena jätkas alates septembrist kaupluse opereerimist OÜ Saare.
Kalapüük
Viimsi vald väljastab püsiasustusega väikesaarte elanikele kalapüügilubasid. 2020. aastal väljastati Prangli elanikele 53 kalastuskaarti 336 võrgule. Kehtestatud piirarv 2020. aastaks oli 741 võrku. Kõige aktiivsemalt püüti kala juulist oktoobrini. Prangli saare elanikud taotlesid kalastuskaarti valdavalt ühekuuliseks perioodiks ja korraga kolmele nakkevõrgule. Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus registreeritud kalapüügiaruannete kohaselt püüti pranglilaste poolt enim lesta (ca 900 kg) ja turska (ca600 kg).
2020. aastal väljastati Naissaare elanikele 7 kalastuskaarti 65 võrgule. 2020 piirarv oli 324 võrku. Kõige aktiivsemalt püüti samuti kala juulist oktoobrini. Naissaare elanikud taotlesid kalastuskaarti korraga keskmiselt 5–6-kuuliseks perioodiks ja valdavalt kuni kahele nakkevõrgule. Kalapüügiaruannete kohaselt püüdsid Naissaare elanikud samuti enim lesta (ca 63 kg), lisaks räime ja meriforelli (kumbagi ca 15 kg).
Merendus
Möödunud aastal jätkas Veeteede Ameti kartograafiateenistus uute merekaartide koostamist. Kaardistati ka Viimsi poolsaare rannikumerd ja Viimsi sadamate akvatooriumid.
Viirusepiirangute ja inimeste suurendatud ohutunde tõttu ei külastanud 2020. aastal Kelnase sadamat rannasõidu reisilaevad, nagu seda tehti eelnevatel aastatel. Tuli isegi vähendada reisilaevaliiklust Prangli saarele. Prangli laevaliini (parvlaev Wrangö) opereeris OÜ Tuule Liinid, sügisel sõlmiti uus leping perioodiks 2020–2024, millega senine operaator jätkab liini teenindamist. Aasta jooksul sooritati 1496 reisi (2019. aastal 1506 reisi) ja veeti 20 850 reisijat ning 734 sõidukit. Kokku olid liinilaeva kulud ligi 525 000 eurot.
Naissaare püsielanikele ühenduse pakkumiseks teostas OÜ Naissaare Kohvik laevaga KALK aastaringselt juhuvedudepõhiseid reise Naissaare ja Tallinna vahel. Sügisel sõlmiti hanke tulemusena uus leping perioodile 2020–2022. Kokku sooritati aasta jooksul 111 edasi-tagasi reisi ühtekokku 511 reisijaga ja veeti 150 toidu/varude kotti. Seoses koroonaviirusega tuli pea iga reis linnast saarde viia vähemalt kahe majapidamise jaoks toidukotte. Laevaveo kulud olid kokku ligi 40 000 eurot.
Veeteede Ameti laev EVA sooritas valla poolt tellitud ametiabi korras 19 tellimusvedu – kaupa veeti valdavalt eraisikutele erinevatele saartele (ehitusmaterjale, kütust, heina jm), kokku olid laevaveo kulud ligi 20 000 eurot.
Tänavu alustatakse riigi poolt Keri tuletorni I etapi restaureerimistöödega, mille maksumuseks on kavandatud ligi 2 miljonit eurot.
Sadamad
Viimsis on kokku 9 suuremat sadamat. Viimsi valla hallata on Leppneeme ja Kelnase sadam, Naissaare sadam on antud pidada AS-ile Saarte Liinid.
Sadamate tegevust mõjutas Covid-19 puhang. Olulisel määral vähenes mereturism Kelnasele ja Naissaarele. Kelnase sadamat külastas kevadsuvisel hooajal 705 kaatrit ja jahti. Eestist oli 560 paadikülastust, Soomest 141 ning teistest riikidest 4.
Kesk-Läänemere programmi kaudu rahastatava projekti „30 Miles“ tegevuste raames jätkus Kelnase ja Leppneeme sadamate laienduskontseptsioonide koostamine. Selleks vajalik keskkonnamõjude hindamine viidi edukalt lõpule. BATSeCo-BoaT välisprojekti raames soetati ja paigaldati Kelnase ja Leppneeme sadamasse väikelaevadelt reovee vastuvõtmise seadmed. Leppneeme sadam sai väikelaevade tankla. Nii reoveeseadmed kui ka tankla töötavad iseteenindamisega.
Jätkati sadamate taristu uuendamisega. Kelnase sadamas parendati oluliselt kaldarajatisi, sadam sai uue teenindushoone, täielikult vahetati välja ujuvkai ketid. Leppneemes vahetati välja puitvendrid, paigaldati kõrgusmärgid ja kaide nimetused, aasta lõpus asuti paigaldama uut kaamerasüsteemi. Kelnase ja Leppneeme sadamate navigatsioonimärkide hooldus anti üle veeteede ametile. Kokku moodustasid sadamate pidamisega seotud kulud ligi 56 000 eurot.
Vallavalitsus uuendas Leppneeme ja Kelnase sadama eeskirju, sadamaregistri andmeid. Kummaski sadamas korraldas madruste tööd ja sadamateenuste osutamist sadamate operaator Viimsi Haldus. Kelnase sadamat administreeris MTÜ Prangli Saare Talurahvamuuseumi Selts.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) alustati läbirääkimisi Leppneeme ja Kelnase sadamate üleandmiseks AS-ile Saarte Liinid. See võimaldaks sadamate arenguteks suuremaid investeeringuid muuhulgas EL-i fondidest. Viimsi vallavalitsus koostas esmase tehnilise kirjelduse ja arengudokumentatsiooni ning koos Saarte Liinidega vaadati üle kummagi sadama tehniline seisukord ja võimalikud arendusväljavaated. Koostöö selles osas jätkub.
AS Saarte Liinid pani suvel piduliku punkti Naissaare sadama renoveerimistöödele. Tööde maksumus oli ca 3,3 miljonit eurot, millest 85% oli EL-i Ühtekuuluvusfondi rahastus. Kokku külastas sadamat navigatsioonihooajal 1910 külalisalust (väikelaeva) 8360 inimesega pardal. Sadama kaubakäive oli 523 tonni (valdavalt ehitusmaterjalid). Reisilaevade külastusi oli 2020. aastal 188 (2019. aastal 267 külastust 15 000 reisijaga).
Naissaare sadam on Eesti üks enimkülastavaid väikesadamaid. Eriolukorra negatiivne mõju oli silmatorkav, kuid renoveeritud kaid ja rajatised olid kindlasti mereturismi magnetiks ja töö selles osas jätkub. Tuleval aastal plaanib Saarte Liinid paigaldada lisaks ühe 45-meetrise ujuvkai ja sillutada kiviga sadamahoonete esise ala.
Vallavalitsus eraldas täiendavalt toetust Prangli Lõunasadama arendamiseks summas 22 875 eurot, millega viiakse ellu projekti „Prangli Lõunasadama merepäästevõimekuse parendamine“. Projekt sai väikesaarte programmist toetust 27 204 eurot.
Välireklaam
Reklaamimaksu deklaratsioone registreeriti 2020. aasta jooksul 207 (2019. aastal 298). Reklaamiloa taotlusi esitati 131 (2019. aastal 136) ning väljastati 120. Viimsi vallas eksponeeritakse reklaame peamiselt statsionaarsetel tahvlitel. Interaktiivse (sh LED-) ekraani vahendusel eksponeeritavaid reklaamikandjaid on valla territooriumil neli, mis asuvad kõik valla keskuse piirkonnas. Erinevalt eelmisest aastast oli 2020. aastal natuke rohkem konkreetse kaubamärgi/toote/teenuse tarbimisele suunatud reklaami (38%), samas peaaegu sama palju oli endiselt ka kinnisvara müügi/üüri reklaami (34%). Eelmise aastaga võrreldes oli sagedamini sotsiaalse sisuga reklaami (18%), sh kampaaniad nagu RIA kampaania „Ole IT-vaatlik“ ning riigivalitsuse kriisi ja hädaolukorra ennetamisele ning tervise hoidmisele suunatud kampaaniad. Mõnevõrra vähem oli meelelahutusele/üritusele/näitusele suunatud reklaame (7%), 3% lubadest moodustas muu reklaam (nt muutuv, interaktiivne vm määramata). Reklaamimaksu deklareeriti 52 391 eurot. Väiksema deklaratsioonide arvu ja maksutulu tingis tänavu osaliselt ka kevadisest eriolukorrast tingitud maksuvabastus juuni- ja juulikuus eksponeeritud reklaamidele.
Teehoole
Möödunud aasta sügisel viidi läbi uue perioodi teehoolde hange ning valla teehooldajana jätkab lepingu alusel alates 2020. novembrist kuni 2027. aasta lõpuni AS TREV-2 Grupp. Uue hooldehankega on Viimsi vald jagatud talveperioodil 18 hooldepiirkonnaks, mille lume- ja libedusetõrjeks on pidevas valmisolekuks 24 erinevat masinat. Ka kasutavad uue hankega teehooldaja ja tema allhooldajad ühtset tunnusgraafikat Viimsi teehooldus, mis on kantud nii masinatele kui ka meeste töövormidele. Aasta lõpus alustati teeilmajaamade uuendamisega ning uue ilmajaama paigaldamisega Muuga tee ringile.
2020. aasta alguses sai rõhku pandud libeduse tõrjumisele. Kuna talv oli pehme ja temperatuurid püsisid enamjaolt 0 kraadi ümbruses, siis tekkis pidevalt teedele libedust. Suurt rõhku tuli panna katete ja teepeenarde remondile, kuna vesised olud ja temperatuuri kõikumised (pehme talv) lõhkusid teekatteid päris suurel määral. Talihoolde kulud olid kokku ligi 425 000 eurot.
Suveperioodil puhastati ja remonditi teekatteid, ehitati freespurukatteid, hööveldati, taastati peenraid, hooldati veeviimareid, puhastati teekraave, remonditi ja paigaldati liikluskorraldusvahendeid, eemaldati teemaal asuvaid nähtavust piiravaid puid ja oksi jne. Ribapindamise baasmahule 2500 m2telliti lisaks juurde 8773 m2 katete ribapindamist, sellest suuremad mahud tehti Tammelaane, Tulbiaia, Muuli, Lännemäe ja Kaevuaia teedel. Tolmutõrjet teostati (kaltsiumkloriidiga tolmavate teede kastmine) suvel kolmel korral. Asfaltkatete pragusid parandati patcheriga kokku 200 tundi. Eelmise aastaga võrreldes suurenes niidetavate teemaade arv 7 uue tee võrra (niidetavate teede arv kokku – 177) ja samuti suurenes niidusagedus 14 olemasoleval teel. Hooldetööde käigus tegeleti erinevate ühikhinnapõhiste lisatöödega, mille käigus veeti pindamisele minevatele teepõhjadele freespuru, rajati Nelgi teele jalgtee ühendus vallamaja parkla ja Nelgi tee jalgteega, rajati Rohututi jalgteele freespurust kate, korrastati Jäätma tee teemaa-ala, rajati Remmelga teele renn vee äravooluks teekattelt, saarel remonditi teekatteid. Suvised teehoolde kulud olid kokku ligi 470 000 eurot.
Teede sulgemine
2020. aasta jooksul oli tänavate/teede ajutise sulgemise taotlusi esitatud 31 ning lubasid väljastati kokku 27, neist pikendati kahte (2019. aastal väljastati 75 ja pikendati 12 tänavate/teede ajutiste sulgemise luba). Teede ajutine sulgemine on loa taotlejale tasuline (v.a juhul, kui tegu pole vallavalituse tellitava tööga) ja aasta jooksul laekus selle eest vallale kokku 1955 eurot maksutulu (2019. aastal laekus 16 720 eurot).
Teede ehitus
Valla teede iga-aastast asfaltbetoonkatete lappimist teostati mahus 10 997 m2 ja alukonstruktsioone remonti mahus 1269 m2 – tööd teostas AS TREF Nord, tööde maksumus oli ligi 146 660 eurot (2019. aastal oli tööde maksumuseks 175 663 eurot).
Teid pindas eelmisel aastal Tariston AS. Kahekordse pindamise maht oli 25 246 m2 (2019. aastal 22 182,5 m2 ), pooleteisekordse meetodiga pindamise maht oli 7041 m2 ja ühekordse pindamise maht oli 10 210 m2 (2019. aastal 6470 m2), tööde kogumaksumuseks ligi 114 939 eurot (2019. aastal 117 115 eurot). Kui 2019. aasta 1 m2 pindamise maksumuseks oli keskmiselt 4,1 eurot, siis 2020 kujunes keskmiseks maksumuseks 2,7 €/m2. Tänu bituumenihinna langusele sai Viimsi valla avalikke teid võrreldes eelneva aastaga pinnatud 13 850 m2 enam. Uue tolmuvaba katte said 48 teed või teelõiku. Pindamistööde omanikujärelevalvet teostas TPJ Inseneribüroo OÜ.
Suve jooksul ehitati ja laiendati järgnevad parklad: Kibuvitsa tee 1 asuva Randvere keskuse parkla, Prangli saare Kelnase sadama parkla ja Rannapere pansionaadi parkla. Kibuvitsa teele rajas WWR Systems OÜ 3,5 tuhande euroga 5 uut parkimiskohta ning kogu parkala parkimiskohad jooniti. Kelnasele projekteeriti ja rajati uus freespuru kattega ning 17 kohaga parkla, mille maksumuseks kujunes 40 248 eurot, ehitustöid teostas Mefab OÜ. Rannapere pansionaadi parkla laiendamisega rekonstrueeriti kaevud ning korrastati parkimiskorraldust. Parkla laiendustöid teostas AS TREF Nord.
Kevadel ja suvel rekonstrueeriti keskuses Rannapere pansionaadi ümbruses kolhoosiaegsed jalgteed. Valgustus renoveeriti varasemalt LED I projekti raames. Uue jalgtee rajamise ehitustööde hulka kuulusid vana plaatidest jalgtee likvideerimine, uue asfaltkattega tee rajamine ning haljastustööd. Ehitustöid teostasid mitmed ettevõtted: WWR Systems OÜ, AS TREF Nord ja abiks oli ka Viimsi õpilasmalev. Tööde maksumus kokku ligikaudu 7000 eurot.
Septembri alguseks valmis Nurme põik jalgtee, millega ühendati Nurme põik jalgtee lõigud omavahel. Tööde käigus rajati uus jalgtee lõigul Nurme põik 26 kuni Nurme põik 34, paigaldati uued tänavavalgustuspostid, lisati pink ja tehti haljastust. Tööd teostas WWR Systems OÜ, teetööde maksumuseks kujunes 68 880 eurot.
Sügisel ehitati ümber Lubja külas Lubja tee ja Pärtlepõllu tee ristmik seoses Pärtlepõllu tee väljaehitusega. Rekonstrueerimistööde hulka kuulusid eraldussaare ja põrkepiirde eemaldamine, sõiduteede kujade sirgemaks ehitamine, Lubjamäe bussipeatuse nihutamine ja Lubja tee nutiülekäiguraja rajamine. Ristmiku ümberehitamist teostas OÜ Fertum Holding ning tööde maksumuseks oli 29 900 eurot (pooleli on vaegtööd).
Sügisel alustati Aiandi tee remonttöödega. Esimese etapina teostati kandevõime uuringud ning tehnovõrkudega seotud kaevetööd. Aiandi remonttööde järgneva etapi koosseisu kuuluvad tee tasandusfreesimine, uue jalgtee rajamine, tänavavalgustuse uuendamine, drenaaži trasside rajamine ja haljastustööd. Paralleelselt on kavas teha AS Viimsi Vesi torustikutööd ja pikendada Aiandi tee sademevee kollektorit. Aiandi tee renoveerimistööd lõppevad 2021 suvel.
Suvel ja sügisel remonditi Naissaarel Tagaküla teed. Tagaküla teel täideti kohaliku materjaliga (kruusa ning killustiku seguga) teekattesse tekkinud löökauke. Tööd teostas AS TREV-2 Grupp ning tööde maksumuseks oli 6500 eurot. Novembrist alates kuuluvad Naissaare Tagaküla tee ja Männiku tee hooldatavate teede nimekirja, mistõttu on korrapärane säilitusremont vajalik. Pranglis tehti Lääneotsa tee ja teiste teede halvas olukorras olevate lõikude freespuruga remonti, kokku maksumusega 19 800 eurot. 2020. aastal teostas AS TREV-2 Grupp Viimsi vallas mitmesuguseid tee-ehituslikke töid. Suvel renoveeriti kergteede ääres olevad väga halvas seisus olevad 10 pingikohta, rajati Viimsi mõisa bussiootekoja alus ja paigaldati ootekoda, lisaks tehti kopatöid, paigaldati piiret, teostati mitmesuguseid niidutöid ja üleliigsete niidujääkide koristust teemaalt. Muudest töödest teostati Vehema tee 1a esise kergliiklustee lõpuni ehitus (kohtuvaidlus hoone omanikuga jätkub Vehema tee rekonstrueerimise lahenduse osas); paralleelselt Viimsi Vesi trassitöödega laiendati Tammekivi teed ja trassitööde käigus sai Hoburaua tee uue teekatte.
Teede projektid ja uued teed
Teede projektidest said valmis Riiasöödi tee pikenduse projekt ning Riiasöödi – Randvere ristmiku ümberehituse projekt. Töös on Jäätma tee rekonstrueerimise projekt (kooskõlastused), Nurme tee rekonstrueerimisprojekt. Valmis sai ka eskiisprojekt koos projekteerimistingimuste eelnõuga Randvere tee ümberehituseks ja kõnniteede laiendamiseks ning Põldheina tee pikendmaiseks ja tee äärde parklakompleksi ehituseks seoses Artiumiga, mis on valla kodulehel avalikustatud. Koostatud sai Metsakasti küla läbiva Randvere tee eskiis, mis esitati Transpordiametile, kes kavandab piirkonda teisele poole sõiduteed kergtee ehitada ja samal ajal on kavas Metsarahva piikonnale ülekäigurada teha koos bussipeatuste ühendusega.
Viimsi vald andis kevadel Vana-Narva maantee üle Transpordiametile ja tänaseks on riik alustanud Vana-Narva maantee ja Saha-Loo tee eskiisprojektide koostamisega, et teed rekonstrueerida. Aasta lõpus saabus MKM-ist ministri käskkiri, millega võõrandatakse Randvere tee Haabneemet läbiv tänava lõik Viimsi vallale.
Arendajate poolt valmisid ja anti Viimsi vallale üle Hüatsindi tee koos jalgteega, Aiandi põik koos jalgteega, Paepanga tee koos jalgteega ning Randvest OÜ arendusalal Metsakastis Katkuniidu põik, Mäehaldja tee ja Puuhaldja tee koos jalgteedega (ehitaja Mullamutt OÜ). Vallavalitsus on tänulik arendajatele, kes koostöös vallaga on aidanud luua kvaliteetset elukeskkonda. Lisaks andsid mitmed eraisikud vallale üle ligi paarkümmend kinnistut teemaade laiendustega.
2020. aasta jooksul anti välja 20 tee-ehitusluba (kokku 28 tee ehitamiseks) ning 11 kasutusluba (kokku 16 teele). 2019. aastal väljastati 12 tee-ehitusluba ja 13 kasutusluba.
Teede olukorra seirelahendustest mindi üle Street-U lahenduselt EyeVi keskkonnale, mis võimaldab lisaks tänavavaatele defekte tuvastada ja ortofotodelt lähimõõtmisi teostada. Kasutusele võeti TIK teeilma teenus, et teeilmaprognoose ette näha ja hoolduse korraldamisel vastavalt reageerida.
Aasta alguses sai valmis valla teederegistri andmete uuendus ja tervikteede lõigutamine ning andmete kandmine teederegistrisse teelõikude kaupa. 2020 lõpu seisuga oli Viimsi valla teeregistris 2365 kannet kinnistute põhiselt teede kaupa, mis moodustavad ühtekokku 401,13 km pikkuse teedevõrgustiku (riigimaanteedega 425,07 km).
KOV-GIS projekt
Kogu aasta vältel jätkusid Riigi Infosüsteemi Ameti poolt rahastatava projekti „Kohalike omavalitsuste geoinfosüsteemi põhise register-menetluskeskkonna väljaarendamine Viimsi valla näitel“ tööd. Hanke tulemusel sõlmiti arendustööde leping OÜ-ga Industry62. Aasta jooksul kaardistati kõik protsessid, kasutuslood ja teenused, mida uus süsteem tegema peab hakkama. Tulemusena valmis mahukas ligi 300-leheküljeline detailanalüüs – see saab sisendiks jaanuaris algavale arendustööle. KOV-GIS projektnimetuseks sai arenduse käigus VAAL – valla avalike andmete lahendus. Paralleelselt alustati andmete korjega, mis tuleb süsteemi selle testimise ajaks lisada – üldplaneeringute kihid, sademevee, teede ja tänavavalgustuse taristu kaardikihid jm seotud andmed.
Uude süsteemi pannakse kogu valla tehnilise taristu andmed elanikele vaatamiseks ja erinevad taotlused. Arendus kestab terve 2021. aasta.
Kaevetööd
2020. aastal viidi läbi järgnevad menetlused/väljastati load: väljastati 110 kaeveluba ja neist pikendati 9 (2019. aastal 109 kaeveluba ja neist pikendati 19);
avariikaevetöösid registreeriti 56 korral (2019. aastal 52 korral).
Enim kaevetööde lubasid on aasta jooksul väljastatud LED-tänavavalgustustöödega tegelevatele ettevõtetele – AS-ile KH Energia-Konsult (20 luba) ja OÜ-le Corle (15 luba) ning elektritöid teostavale ettevõttele AS Elektritsentrum (12 luba), teiste loataotlejate aastane lubade maht jääb oluliselt alla kuue loa.
Enim avariikaevetöid on aasta jooksul teostanud valla vee-ettevõte AS Viimsi Vesi (31 taotlust) ja elektrivarustuse tõrgeteta toimimise tagamiseks vajalikke hooldustöid tegev AS Elektritsentrum (12 taotlust), järgnevate ettevõtete puhul on aastane teostatavate avariikaevetööde arv alla viie.
Dokumentide kontroll ja loa andmine, tööde paikvaatlus, järelevalve, tööde kontroll ja loa lõpetamise järgne vaatlus tõid ühtekokku üle 600 kaevetööalase toimingu.
Tänavavalgustus
Eelmisel aastal oli tänavavalgustuse rajamise ja rekonstrueerimise osas väga tegus aasta, tööd varieerusid LED projektidest kuni eraldiseisvate hangeteni. Vallavalitsuse tellimusel rajati valgustus 11 teele ning Soosepa mänguväljakule. Kogu tööde maksumus oli ca 200 000 eurot, mille puhul paigaldati 102 valgustit (valgustuspunkti keskmine maksumus 1960 eurot). Aasta peale lisandus Viimsi valla tänavavalgustuse võrku 192 valgustit (2019 lisandus 312 valgustit). Nimetatud number moodustub valla poolt paigaldatud valgustitest ning arendajate poolt üleantud teevalgustusest. Kõikide paigaldatud valgustite puhul on kasutatud LED-valgusteid. 31.12.2020 seisuga on Viimsi vallas 5828 valgustuspunkti. Valla valgustusest ca 1700 valgustuspunkti puhul on kasutatud LED-valgusteid, mis moodustab 29%. LED-valgustite koguarvus ei ole kajastatud veel Viimsi valla LED II projekti valgusteid, mille ehitustööd hetkel toimuvad. Valla tänavavalgustuse arengukava (TVAK) tegevused on graafikus.
2020. aastal väljastati 17 teevalgustuse tehnilist tingimust, ühtekokku 58 tee valgustamiseks või valgustuse renoveerimiseks. Ligi 240 000 eurot kulus elektri- ja võrguteenustele. Kui vaadata 2019. aastat, siis on näha, et võrgu- ja elektriteenuse hind on jäänud praktiliselt samaks. Seega võib järeldada, et uute LED-valgustite paigaldamine on mõistlik ning hoiab kokku rahalistes kulutustes (samal ajal, kui taristu kasvab) ning kokkuhoitud vahendite eest on võimalik vahetada vanu valgusteid. Käidukorralduse koosseisus teostati remonttöid ligi 160 000 euro eest (riketest kõige sagedasem oli katkise/avariilise valgusti vahetus, mida tehti 368 korral ehk iga päeva kohta 1 valgusti vahetus).
Uute kilpide liitumistasudele kulus vahendeid ca 13 000 euro eest. Eelmise aasta lõpu seisuga on Viimsi vallas 175 juhtimiskilpi, 4 vahekilpi ja 9 kilpi asub KÜ hoonetes. Kokku teenindavad valla tänavavalgustussüsteemi 188 kilpi.
Elanike pöördumistest teevalgustuse teemadel joonistub välja kolm valdkonda. Sageli küsitakse, millal vastavale tänavale valgustus rajatakse, ning samapalju teavitatakse katkisest või mittetöötavast valgustist. Kolmandale kohale platseeruvad pöördumised, millega küsitakse öise säästurežiimi kohta ja sageli tehakse ettepanekuid pöörduja poolt tema maja ees valgusti põlema panna ning naabri maja eest valgusti kustutada.
2020. aastal alustati järjekordse mahuka LED projektiga, sedapuhku Viimsi LED II töödega, mille raames teostatakse töid 18 erinevas piirkonnas üle valla. Aasta lõpuks olid enamikes piirkondades kaevetööd teostatud ja tööd jätkusid valgustite ja mastide paigaldamisega. Töid teostab Corle OÜ ning ehitustööde ligikaudne maksumus on 860 000 eurot. Tööde käigus asendatakse vanu valgusteid ja tihendatakse tänavavalgustusvõrku 658 LED-valgusti võrra. LED II projekti tööde tähtaeg koos haljastustöödega on 31.07.2021.
Kokku on valla avalikku ruumi kaunistamas ligikaudu 200 ühikut erinevaid jõulukaunistusi. Need jagunevad 16 puu kaunistuseks (3 km valguskette) ja 106 erinevaks dekoratsiooniks. Möödunud aastal lisandus Randvere tee peatänava lõigule (Rohuneeme ristmikust kuni Heki ringristmikuni) 44 uut ja 3D jõulukaunistust.
Viimsi vald jätkab tänavavalgustuse võrgu rekonstrueerimisega, kuna Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu saadi toetus ka Viimsi valla LED III projektile. 2020. aastal alustati LED III projekti projekteerimistöödega. Projekt haarab enda alla 13 piirkonda üle valla, mille käigus on planeeritud vahetada ja võrgu tihendada ca 500 LED-valgusti võrra (valitud on valgustussüsteemid, mis on pärast LED I ja LED II elluviimist kogu taristust enim energiat tarbivad ja amortiseerunud). Projekteerimistöödega loodetakse lõpule jõuda 2021. aasta veebruari lõpuks ning seejärel saab alustada ehitustööde hanke väljakuulutamist.
Viimsi vald kavandab 2021. aastal paigaldada valgustuse järgmistele teedele tulenevalt TVAK tegevustest: Ristikheina, Kelluka, Metsaserva, Tuulepesa, Tammenurme, Nartsissi, Loomisvälja, Meriste Kallasmaa, Kasteheina, Puhkuse, Mündi põik koos Aiaotsaga, Laiamäe ja Mustasauna teedele.
Veoload ja taksoload
Veoauto keelualasse sisenemiseks või erivedude teostamiseks väljastati 75 veoluba (2019. aastal 145), mis olid valdavalt seotud ehitusobjektidele ehitusmaterjalide veoga.
Taksoveoga seonduvaid menetlusi teostati 28. Väljastati 10 takso sõidukikaarti ja 18 taksoveo teenindajakaarti.
Liiklus ja transport
Valla teedel liiklusohutuma keskkonna kujundamiseks pandi suurt rõhku liikluskorraldusvahendite uuendamisele. Lõppenud aastal telliti liiklusmärke, viitasid ja liikluskorraldustöid ligikaudu 7300 euro eest.
Teekatete joonimis- ja märgistustööde teostamiseks sõlmiti riigihanke tulemusel nelja-aastane leping OÜ-ga Naami-V. Tööde mahuks kujunes 2020. aastal ligi 2550 m2 märgistust ning maksumuseks ligi 28 900 eurot.
Vallavolikogu kehtestas lõppenud aasta detsembris OÜ Stratum poolt koostatud Viimsi valla transpordi- ja liikuvuskorralduse arengukava aastateks 2020–2030 (lühendina TRAK), millega kujundatakse valla transpordi valdkonna tulevikusuunad. Arengukava koostamise (sh uuringud ja andmeanalüüs) maksumuseks oli 33 324 eurot.
Viimsi vald katsetab erinevaid nutikaid liikluskorralduslahendusi, et valla liikumiskeskkonda ohutumaks muuta. Oktoobri lõpus paigaldas Bercman Technologies AS Lubja teele Uus-Pärtle lasteaia juurde nutiülekäiguraja süsteemi. Taustvalgustusega ülekäigurajamärgid on parema nähtavusega ka raskete ilmastikuolude korral. Uus süsteem kasutab kaamerasüsteemi jalakäijate tuvastamiseks ning postidel asuvaid LED-tulesid autojuhtidele eelseisva ülekäiguraja osas hoiatamiseks. Lahenduse maksumuseks oli 14 184 eurot.
Alanud aastal kavandame paigaldada nutika ülekäiguraja süsteemi Aiandi teel ja Randvere teel. Samuti oleme teinud vastavad ettepanekud Transpordiametile (endise nimega Maanteeamet) rakendada nutikaid süsteeme Rohuneeme teel.
Liiklusohtlike kohtade ohutumaks muutmise osas tehti Transpordiametile ettepanek ohutustada Hundi tee ja Rohuneeme tee ristmiku ülekäik, lisaks Suurevälja bussipeatuste vaheline ülekäik. Täiendavalt juhiti Transpordiameti tähelepanu Rohuneeme – Randvere ringtee ohutustamisele (mille osas on algatatud ümberprojekteerimine) ja samuti Randvere – Aiandi ringile, et see oma tööplaani võtta; ka sai juhitud tähelepanu Muuga tee lõpu lõigule, mis on kitsas ja pime.
Ühistransport
Vallasisese ühistranspordi teenuse osutajana jätkab vähemalt 2021. aasta lõpuni AS Hansa Bussiliinid.
Ka valla ühistransport oli lõppenud aastal mõjutatud koroonaviirusest tingitud eriolukorrast, mille ajal sõitis vallasisene ühistransport vähendatud mahus ning seisid koolibussid. Aasta jooksul asendati väikebussid normaalbussidega, milles on rohkem ruumi ning parem võimalus hoida distantsi. Vallaliinid sõitsid 2020. aastal kokku ligikaudu 644 500 liinikilomeetrit, mida on 64 100 km vähem, võrreldes aasta varasemaga. Sügisel jätkus teenindamine sama mahuga, mis enne koroonaviirusest tingitud eriolukorda. Valla liinivõrgu kulu oli 794 000 eurot.
Kodukontorid, distantsõpe ja muude tegevuste umberkujunemine on oma jälje jätnud ka ühistranspordi kasutatavusse. Ühissõidukite piletimüügisüsteemi valideerimiste andmetel tehti möödunud aastal valla siseliinidega ligikaudu 182 000 sõitu, mida on rohkem kui 30% vähem, võrreldes 2019. aastaga. Kõige suurem langus oli aprillis, kui sõitjate arv vähenes ca 82%.
Igati edukalt on käivitunud Harju maakonna avalikud bussiliinid 115 ja 174, mida teenindab AS SEBE. Kahe aastaga on maakonnaliinide veomaht suurenenud üle kahe korra – 266 770 liinikilomeetrilt 2018. aastal 630 580 kilomeetrini lõppenud aastal. Kuigi koroonapandeemia on üldiselt vähendanud ühistranspordi kasutatavust, siis maakonnaliinides on aasta kokkuvõttes toimunud tehtud sõitude arvu kasv 2019. aasta 336 000 sõidult ligikaudu 360 000-le sõidule 2020. aastal.
Kontaktõppest lähtuvalt on toiminud ka koolibussi teenus. Oktoobris läbi viidud loenduste alusel kasutas Viimsi – Keskuse ja Tammneeme – Balti jaam koolibussi keskmiselt 74 õpilast päevas. Populaarseim oli Viimsi Keskus – Balti jaam koolibuss, mida kasutas iga päev keskmiselt 48 õpilast. Tammneeme-suunalist koolibussi kasutab iga päev keskmiselt 26 õpilast. Koolibussi kulud on 11 705 eurot.
Mai lõpus käivitas Viimsi esimese Tallinna naabervallana Randvere tee ja Hundi tee äärses parklas (Hundi tee 31) pargi-ja-reisi-süsteemi, millega loodi täiendav võimalus mugavaks ja keskkonda säästvamaks liikumiseks Tallinna kesklinna. Lõppenud aastal kasutati seda ca 100 korral. Loodame, et tulevikus laieneb Viimsi süsteemi ka Tallinna linna ühistransport.
Valla keskuse peatustesse Ravi teel projekteeriti uue disainiga kompleksootepaviljonid (rattaparkla ühes kahe ootekoja mooduliga), mida ehitati kaks komplekti. Tööde koosseisus olid aluse valmistamised, kaablitööd, ootekodade rajamised ja prügikastide paigaldus. Kokku läksid projekteerimis-ehitustööd maksma 113 600 eurot. Alanud aastal on kavas peatuste uuendamisega jätkata ja uued ootekojad saab Artiumi esine ning riigigümnaasiumi peatus. 2020 likvideeriti kaks amortiseerunud plekist ootekoda, mis asendati klaasist ootekodadega, täiendavalt paigaldati kaks klaasist ootekoda postipeatuste asemele. Ka jätkatakse vanade ootekodade uuendamise ja hooldamisega ja postipeatuste arvu vähendamisega (2020 lõpul 36% peatustest postipeatused). Kokku olid ühistranspordi rajatiste haldus ja remondikulud ligi 17 000 eurot.
Kavas on välja töötada reaalaja infot kajastav tarkvara ja paigaldada peamistesse sõlmpunktidesse vastavad ekraanid. Reaalaja infosüsteemi projekt on kavas läbi viia 2021.–2022. aastal ning selleks on MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus koos Harjumaa omavalitsustega saanud toetuse positiivse eelotsuse Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest. Viimsi valla osa antud projektis on ligi 107 000 eurot.
Augmented Urbans välisprojekt
Eelmise aasta jooksul jätkusid tegevused Augmented Urbans välisprojekti raames, mis viiakse planeeritult lõpule käesoleva aasta esimeses kvartalis. Nelja riigi vahelise rahvusvahelise projekti tegevusteks Viimsis olid Randvere tee eskiislahenduse väljatöötamine, Haabneeme üldplaneeringuga seotud tegevused, Haabneeme 3D-mudeli loomine, koostöö kogukonnaga ja projekti partnerlinnadega.
Üheks suuremaks ettevõtmiseks projekti raames oli Haabneeme alevikku läbiva Randvere tee eskiislahendusega loodud tulevikunägemus Randvere tänavale kui nn peatänavale lõigul Rohuneeme tee kuni Tammepõllu tee. Peatänava eskiisi koostas SWECO Projekt AS inseneride ja ekspertide kollektiiv, arvestades Viimsi vallavalitsuse valdkondlike spetsialistide ja erinevate kaasatud ekspertide (sh haljastus- ja keskkonnaeksperdid, maastikuarhitekt, liiklusspetsialistid jne) ning elanikkonna (242 viimsilase) tagasisidet. InfraBIM OÜ meeskond aitas eskiisist luua 3D-animatsiooni.
Aasta lõpus detsembris tutvustati kogukonnale Augmented Urbansi projekti tulemusi kahenädalase rändnäitusega Viimsi raamatukogus. Näitusel kajastati partnerlinnade pilootalasid ning tulemusi. Näituseperioodil 7.–21. detsembrini külastas raamatukogu 4419 inimest. Tänavu asutakse ellu viima peatänava I etappi, mis jääb Artiumi esisele lõigule.
Turvalisus
Turvalisuse valdkond koosneb politsei, valve ja pääste tegevustest. Politsei tegevusalast toetati piirkonnapolitsei ruumide majanduskulusid, abipolitseinike koolitustegevust ja ennetustöö vahendeid summas ligi 3100 eurot.
Turvalisuse valdkonnas kulus Viimsi valla automaatse numbrituvastussüsteemi ning valvekaamerate hooldus- ja halduskuludeks ligi 18 200 eurot (2019. aastal 18 800 eurot) ja G4S patrullteenuse kulusid ligi 7800 eurot. Valvekaamerate ja numbrituvastuse hooldusega jätkab perioodil 2017–2022 G4S Eesti AS, kes osutab ka patrullteenust perioodil 2017–2022. Täiendavalt paigaldati juurde valveseadmeid ja kaameraid, töö jätkub 2021 aastal.
Viimsi valla kaamerate teemalehel kaamerad.viimsivald.ee on avalikult vaatamiseks 11 kaamerat, mis on jaotunud liikluskaameraks, sadamakaameraks, parklakaameraks ja teekaameraks. Antud kaamerad annavad väga hea ülevaate Viimsi valla avalikus ruumis toimuvast ning samuti ülevaate teede seisust üle valla. Lisaks valla kaameratele on 26 kaamerat, mis edastavad pilti Politsei- ja Piirivalveameti süsteemi, et tagada vallas ohutum ja turvalisem keskkond.
Päästevaldkonnas toetati Prangli Saare Seltsi päästeteenistust ja saare vabatahtlikku merepäästet 62 000 euroga ning Naissaare Päästeseltsi 3000 euroga. Naissaare päästeseltsil aidati valla kuludega saarele transportida tuletõrjeauto UNIMOG U1300L.
Kalmistud
Valla hooldada on viis kalmistut. 2020. aastal viidi ellu Rohuneeme kalmistu laiendamise projekt ja loodi 178 uut hauaplatsi. Töö hõlmas matmiskvartali sõelmetest siseteede rajamist ja äärekivide panekut (maksumus 10 200 eurot). Lisaks teostati Rohuneeme kalmistul pinnasetöid, markeeriti uued hauaplatsid ja rajati korralik laoplats liiva ja pinnase hoiustamiseks. Toode maksumus 8000 eurot. Samuti vahetati Rohuneeme kalmistu elektri õhuliin maakaabli vastu (tööde maksumus 7000 eurot).
Kalmistute registri HAUDI andmetel vormistati 2020. aastal Rohuneeme kalmistule 18 matust, Randvere kalmistule 11 matust, Prangli kalmistule 2 ja Naissaare kalmistule 1 matus.
Soojamajandus ja gaas
Jätkusid Viimsi valla soojamajanduse arengukava 2016–2026 tegevused. Adven Eesti AS lõpetas soojustrasside renoveerimistöid Haabneeme aleviku ja Viimsi aleviku keskustes. Kasutusload väljastati kokku 40 kinnistul, 15 objektil. Renoveeriti 2,5 km soojusvõrku.
Viimastel aastatel on Adven Eesti AS mahukaid investeeringuid teinud, et alevik soojusvõrk kaasajastada. Projekti lõpptulemusena on Haabneeme ja Viimsi alevike ühendatud 14,2 km pikkusest soojusvõrgust 98% asendatud tänapäevaste eelisoleeritud torudega.
Jätkati Miiduranna ja Haabneeme aleviku gaasitorustike ajutise opereerimisega koostöös OÜ-ga Esmar Holding. Kevadel sai gaasitorustikke üle värvitud, samuti likvideeriti jooksvalt mitmeid ohtlikke kohtasid. Koostöö kogukonnaga ja ajutise operaatoriga on olnud väga tihe ja tulemuslik.
Vesi ja kanalisatsioon
Vastavalt Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2019–2030 on olulisem rõhk piirkondadel, kus täna puudub veel võrk, samuti kvaliteetse teenuse tagamine ja vanade torustike rekonstrueerimine.
2020. aastal teostati suuremad torustikega seotud investeeringud Randvere külas, kus rajati ühisveevarustus ja -kanalisatsioon piirkondades, kus seda siiani polnud. AS-i Viimsi Vesi kliendiks said kõik Hoburaua tee piirkonna elanikud. Lisaks rajati vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tammekivi ja Tiitsu tee piirkonda, kus puudus kanalisatsiooniga liitumise võimalus ja polnud tagatud ka tulekustutusvesi. Antud projektiga ringistati veetorustik, mis tagab veevõrgu suurema töökindluse. Kokku rajati Randvere külla ca 1,4 km kanalisatsiooni- ja ca 1,5 km veetorustikku.
Suurenes märgatavalt AS-i Viimsi Vesi poolt pakutava teenusega liitunute arv, seda nii uusarenduste kui ka olemasolevate eramute baasilt. Usinalt kasutati ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt jagatavat toetust eraisikutele kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks liitumispunktist hooneni ning kogumismahutite rajamiseks.
Viimsi veepuhastusjaamas vahetati välja filtermaterjal, et tagada klientidele jätkuvalt nõuetele vastav joogivesi. Lisaks rajati reovee peapumpla juurde jämevõre, mis püüab kinni suurema prahi enne reoveepuhastit. See vähendab oluliselt koormust reoveepuhastile ja nii suudab puhasti rohkem reovett vastu võtta.
Tulenevalt müügimahtude kasvust ja efektiivsest majandamisest oli võimalik alandada veeteenuse hindasid. Viimsis maksis eelnevalt ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus erakliendile 3,84 eurot, uue hinnakirja alusel on see 3,64 eurot m3. Efektiivset majandamist näitab ka tegevuskulude üleüldine aeglane kasv olukorras, kus sisseostetavate teenuste (elekter, kütus, gaas, materjalid jne) hinnad pidevalt kasvavad. Ettevõtte tegevuskulud on aastate lõikes jäänud mõne protsendi võrra madalamaks kui üleüldine THI kasv.
Jätkuvalt tekitab vee-ettevõtjale muret suvisel perioodil arvestamata tarbitud vesi. Selle põhjuseks võib olla, et kogu tarbitav vesi ei lähe läbi veemõõtja, kuna on tehtud väljavõtted varem või kinnistul paiknevad veetorustikud on halvas seisus ja lekivad. Lisaks tulevale aastale planeeritud rekonstrueerimise- ja ehitustöödele on nende tarbijate väljaselgitamine samuti üks prioriteete.
Tehnovõrkude ehitus
2020. aastal jätkusid üle valla Telia Eesti AS ülikiire interneti (internet kuni 1 Gbit/s üles- ja allalaadimiskiirusega) võrgu ehitustööd ning uute valgustusvõrkude rajamised LED projekti raames.
Suurenenud on huvi taastuvenergialahenduste kasutuselevõtmise vastu. Nende hulgas on hakatud paigaldama päikeseenergial põhinevaid süsteeme, tõukeks sellele oli ka riigipoolne toetus. Samuti suurenes maakütte kasutamine, sealhulgas nii pinnasesse paigaldatavate maakütte torustike kui ka maakütte puuraukude osa. Pinnasesse paigaldatavate torustike korral esineb vastuolusid kõrghaljastuse säilitamisel. On esinenud juhtumeid, kus kinnistu omanik, hoolimata detailplaneeringus ettenähtust, on langetanud kinnistul omavoliliselt suurema osa kõrghaljastust, et rajada maakütte torustikku.
Suurenenud on huvi Naissaarel (ka Pranglil) asuvate maaüksustele hoonestuse rajamiseks (taastamiseks). Kuna Naissaarel puudub tsentraalne elektrivarustus ja ühisveevärk, on sinna taotletud hulgaliselt uute puurkaevude ja väikeste päikeseelektri tootmise lahenduste rajamise lubasid.
Muude olulisemate tööde hulgas saab välja tuua: tänavavalgustuse ehituslubade menetluse tööd LED raames jt objektidel, kokku 42 objektil, trasside pikkusega 24 km ja enam kui 500 masti; päikeseelektrijaamade paigaldamise ehituslubade tööd, kokku 25 objekti paigaldatava võimsusega ligi 500 kW; puuraukude rajamise ehituslubade ja kasutuslubade menetlemine kokku 29 kinnistul, 67 puurauku.
Tehnovõrke ehitati võrreldes eelmise aastaga peaaegu poole võrra rohkem. Kokku rajati ja renoveeriti 87 km tehnovõrke (2019 – 59 km), sh veetrasse 11 km (2019 – 4 km), kanalisatsioonitrasse 8 km (2019 – 4,7 km), sademevee- ja drenaažitrasse 22 km (2019 – 6,6 km), tänavavalgustuse elektriliine 24 km (2019 – 17,3 km), elektriliine 7 km (2019 – 6,2 km), sideliine 13 km (2019 – 16,5 km), gaasivõrke 1,3 km (2019 – 1,1 km), soojusvõrke 3 km (2019 – 2,6 km).
Ehitusvaldkond
Ehitusteenustega seotud loamenetlus toimub e-menetlusena ehitisregistri www.ehr.ee kaudu. Registris on aasta jooksul tehtud mitmeid uuendusi ja 2021 on tulemas registri uus versioon, mis peaks muutma selle käsitsemise tunduvalt kasutajasõbralikumaks kui seni.
Üheks oluliseks töölõiguks on ehitusprojektide menetlemisel piirinaabrite ja asjast puudutatud isikute kaasamine arvamuse andmiseks. Sellele järgneb laekunud arvamustele ja vastuväidetele tagasiside andmine. 2020. aastal kaasati erinevate menetluste raames arvamuse andmiseks 2304 isikut.
2019. aastaga võrreldes on 2020. aastal vallavalitsusele esitatavate esmaste loataotluste arv kasvanud (384 tk). Paraku ei näita vähenemist puudulike projektmaterjalide esitamisest tingitud korduvläbivaatuste arv. Üheks põhjuseks on see, et ehitusseadustik lubab esitada mitteloakohustuslikule ehitisele projekti, mis pole koostatud eriala spetsialisti poolt. Nii esitatakse läbivaatuseks jooniseid, mis ei vasta nõuetele või on ebaselged. Teise läbivaatamist pikendava asjaoluna saab välja tuua projekteerijate poolt esitatud kiirustades koostatud materjalid. Täiendavad selgitamised ja korduvalt parandatud materjalide esitamine viib loamenetluse ettenähtust pikemaks. Tihti on need riigilõivuvabad menetlused, kuid nende läbivaatamine kujuneb ajamahukaks. Esitatud projektide puudusi näitab ka ehitusloa taotlemisel esitatud projektide tagastamine menetlusse võtmata, mida oli aasta jooksul kokku 260 korral.
Kokkuvõttes võib öelda, et üksikelamute ja ridaelamute ehitus aasta jooksul intensiivisitus.
Projekteeriti ka uusi korterelamuid Viimsi alevikus (Jasmiini tee piirkonnas). Suuremad tootmisobjektid olid Muuga sadamasse ehitatud hallid. Avalikest objektidest on suurema tähelepanu osaliseks saanud Artium, mille ehitusprojekti menetlusse olid kaasatud mitmed vallavalitsuse allüksused. Pärnamäe tee 190 kinnistule kerkib büroohoone, kus käivad ettevalmistused ehitustööde alustamiseks. Kavandamisel on veel mitu väikepoodi valla erinevatesse kohtadesse.
Ehitisregistri kanded
2020. aastal viidi läbi järgnevaid menetlusi/väljastati lubasid: seisukoha said 32 ehitusprojekti eskiisi (2019. aastal 31); hoonetele koostati 58 projekteerimistingimust (2019. aastaö 39 hoobele) ja avatud menetlus viidi läbi 17 (2019. aastal 8 hoonet) juhul; tehnovõrkudele ja -rajatistele koostati 30 projekteerimistingimust (2019. aastal 31) 37 erineva objekti kohta; tehnovõrkudele ja -rajatistele vormistati ehituslubasid 255 ja ehitusteatisi 117 (2019. aastal 107); kasutuslubade ja kasutusteatiste dokumentatsiooni tehnovõrkudele ja -rajatistele vormistati 101 (2019. aastal 87); veepuuraukude rajamise menetlusi 17, sh Naissaarel 15 (2019. aastal 3); soojuspuuraukude rajamine 14 kinnistul, kokku 52 puurauku (2019. aastal 5); 2020. aastal väljastati 263 ehitusluba (2019. aastal 238); 2020. aastal vormistati 643 ehitusteatist (2019. aastal 623).
Ehitusvaldkonna ehitusloa- ja ehitisteatiste menetluste koondregistrisse kanti 2020. aastal uusi menetlusi juurde (ilma korduvmenetluseta) kokku 692 (2019. aastal 868 menetlust).
Ehitusvaldkonnas laekus 2020. aastal riigilõivusid 69 429 eurot, (2019. aastal 60 090) sh: ehituslubade eest 52 674 eurot (2019. aastal 39 200);
projekteerimistingimuste eest 2975 eurot (2019. aastal 2450); kasutuslubade eest 13 780 eurot (2019. aastal 18 440).
