13.jaanuarist 3. veebruarini toimus Viimsi koolis diplomaatiline konverents. Kolme nädala jooksul külastasid kooli ja jagasid teadmisi seitsme riigi saatkondade esindajad: Brasiilia, USA, Kanada, Rumeenia, Austria, Rootsi ja Jaapan. Võimalus avanes tänu Helen Uusile ja tema mittetulundusühingule Diplomatic Relations Project, Viimsi kooli poolt vedas konverentsi arendusjuht Kirke Kobi. Konverentsil osalesid Viimsi kooli 8.-9. klassid, kokku ligi 300 noort.

Konverentsi avalöögiks tervitas õpilasi presidendi kantselei majandusnõunik Heido Vitsur, kes julgustas õpilasi kaasa mõtlema ja küsimusi esitama. Küsimusi valmistasid õpilased ette koolitunnis enne esitlusi. Rumeeniast ja oma tööst rääkisid Rumeenia suursaadik Mihaela Cãmãrãsan ja Cãlin Cãmãrãsan. Tutvustati Rumeeniat kui riiki, sealseid võimalusi ja suursaadiku tööd. Õpilased uurisid korruptsiooni kohta Rumeenias ning said aimu ka riigi raskustest ja nendega tegelemisest.

Austria suursaadik dr Julius Lauritsch rääkis õpetlikult Austriast ja sellest, kuidas suursaadiku töö ajas muutunud on. Suursaadiku või saatkonna töö võib olla noortele põnev, kuna võimaldab kokku puutuda teiste kultuuridega ja esindada oma riiki, aga samal ajal tähendab tihe reisimine ka seda, et sõprade ja perekonnaga on keerulisem sidet hoida.

USA saatkonna ajutine asjur Brian Roraff jagas USA lipuga mütse, kotte ja helkureid. Õpilased küsisid aktiivselt küsimusi USA tegevuse kohta erinevates riikides nagu Iraak ja Venezuela. “Mulle meeldis, et teemad olid konkreetselt jagatud ja saadiku vastus küsimusele, kas tuleb kolmas maailmasõda, oli ei,” kommenteeris üks konverentsil osalenud 9. klassi õpilane. Ka Rootsi suursaadikult Mikael Erikssonilt küsiti palju küsimusi integratsiooni kohta Rootsis ja õpilased soovisid arutada keskkonnaaktivisti Greta Thunbergi tegevuse üle. Integratsioonist kõnelesid ka Brasiilia suursaadik Roberto Colin ja Kanada suursaatkonna esindaja Michael Eyeston. Eyeston selgitas, kuidas Kanadas on palju erinevatest kultuuridest rahvaid nagu ka USA-s, kuid erinevalt USA “kultuuride sulatusahjust” säilitavad Kanada kodanikud oma algupärase kultuuri ja omandavad Kanada kultuuri. Brasiilias aitas erinevaid gruppe kokku tuua karneval, kus kultuurid segunesid ja teineteist rikastasid. Brasiilia oli paljudele seni üsna tundmatu – õpilased said hea ülevaate riigi mitmekesisest loodusest, kultuurist ja ajaloost ning veidi ka majandusest. Suursaadik adresseeris julgelt muret vihmametsade pärast ning kummutas müüte, nagu brasiillased ise vihmametsadest ei hooliks. “Minu jaoks oli uus ja üllatav, et Brasiilia pealinn koliti mere äärest kõrbe, et sealset piirkonda rohkem arendada ja esile tõsta,” ütles Eva-Riin 9. klassist.

Enne Tartu rahu aastapäeva külastasid kooli välisminister Urmas Reinsalu, Jaapani suursaadik Tema Ekstsellents Hajime Kitaoka ning japanoloog, kirjanik ja tõlkija Agu Sisask koos abikaasaga. Aukülaline Agu Sisask pälvis detsembris Jaapani suursaatkonnalt The Order of the Rising Sun, Gold and Silver Rays ordeni. Tartu rahu aastapäeva valguses ärgitas välisminister õpilasi vabadust hindama ja mitte võtma vaba kodumaad iseenesestmõistetavana. Jaapani suursaadik Tema Ekstsellents Hajime Kitaoka tutvustas Jaapani ajalugu, kultuuri, Jaapani ühiskonna väljakutseid seoses iibe languse ja ühiskonna kiire vananemisega ning võimalusi Eestilt õppimiseks. Vanessa 9. klassist leidis: “Jaapani oma oli naljakas, oli huvitav kuulata. Mulle meeldib, et ta tegi nalja Jaapani lääne ja ida eristuste kohta.” Daniel 9. klassist lisas: “Huvitav oli, kui põhjalikult ta Jaapani iibeprobleemi avas.”

Konverentsi lõpetas Kanada suursaatkonna esindaja Michael Eyeston, kes tutvustas Kanada riigi loodust ja ajalugu, hetkepoliitikat ning Eesti ja Kanada suhteid. “Mulle jäi meelde Kanada kaunis loodus,” meenutas 8. klassi õpilane. Kuulaja 9. klassist lisas: “Mulle meeldis, kuidas ta konkreetselt ütles, et me oleme liitlased – me oleme the good guys.” Eyestoni saatis Kairi-Liis Ustav, kes tutvustas võimalust töötada tulevikus saatkonnas ja esindada teiste riikide huve või edendada rahvusvahelisi suhteid.

Kirke Kobi kommentaar
Konverents osutus väga populaarseks, õpilased olid üle ootuste aktiivsed kaasarääkijad ja küsimuste küsijad. Jagatud siseinfo erinevate riikide kohta oli põnev ka täiskasvanud osalejatele ning sai teada palju põnevaid fakte, mida ongi võimalik vaid kohaliku kogemusest õppida. Konverents tõi õpilaste igapäevaellu vaheldust ning laiendas rahvusvahelisest aspektist silmaringi. Plaanime edaspidi analoogseid üritusi kindlasti veel korraldada.