Suve saabudes tasub lemmiklooma omades läbi mõelda mõned olulised teemad, millega teistel aastaaegadel nii palju kokku puutuma ei pea. Kindlasti liigutakse ning reisitakse loomadega rohkem, mis tähendab, et võimalikke kokkupuuteid ohtudega on ka enam.
Autor: Gerlin Järvela, PetCity Rannamõisa kliiniku veterinaar
Nii kevade saabudes kui ka suvel näeme tihti kliinikus koeri ja ka kasse, keda on salvanud rästik. Alati ei pruugi see olukord olla eluohtlik, kuid kontrollida tasub siiski. Isegi kui hammustus on olnud ilma mürgita, on see loomale ometi valulik. Samuti tuleb hammustuse kohta jälgida, kuna isegi, kui mürki ei ole haavas, siis võib sinna sattuda baktereid, mis võivad hammustuse koha muuta põletikuliseks.
Halvematel juhtudel võib hammustus tekitada loomal allergilist reaktsiooni ning sellega kaasnevalt hingamisraskusi, eriti kui hammustus saadakse näo ja kaelapiirkonda, mis tihti just juhtubki. Samuti võib rästikumürk looma kehas tekitada hüübimishäireid, mis vajab kindlasti ravi ja mõningatel juhtudel isegi vereülekannet. Loomulikult ei ole väga lihtne looma mao eest kaitsta, aga kui salvamine on toimunud ja lemmiku enesetunne halveneb, siis kliinikusse kontrolli tasub minna igal juhul.
Tihti on ka juhtumeid, kus lemmikloom puutub kokku nõelavate putukatega. Viimased on pigem ohtlikud neile, kes on allergilisemad, kuna tundlikumatel loomadel võivad nad halvematel juhtudel samuti hingamisraskust ja paistetust põhjustada. Õnneks enamasti piirdub asi valuliku nõelamiskohaga ning möödub ise.
Putukatest ja parasiitidest rääkides peab kindlasti mainima ka puuke. Õnneks ollakse üsna teadlikud sellest, et puugid võivad loomadele haigusi kanda. Puuke vältida on praktiliselt võimatu, seega parim lahendus on kasutada kevadest sügiseni puugitõrjeks mõnda vahendit. Valikus on nii turjatilgad, tabletid kui ka kaelarihmad. Nende seast tuleb leida oma loomale sobivaim variant ja kui ei tea, mida eelistama peaks, siis selles oskab loomaarst kindlasti aidata.
Kuumad suvepäevad
Äärmiselt oluline teema on ka lemmikud ja suvekuumus. Kui olete loomaga kuuma ilmaga väljas, siis alati tagage, et teil oleks ka tema jaoks vesi kaasas. Samuti pakkuge loomale võimalust olla varjulises kohas, seda ka näiteks rannas käies. Meie võime nautida tunde päikese käes lebamist ja loomulikult on koer truult meie kõrval, kuid reaalsuses ei ole palju neid koeri, kes sellist lauspäikest naudiksid. Kui varjulist kohta ei ole, siis võiks kaasas olla näiteks rannatelk, kus koer saab olla ning kuhu tuleks panna talle vesi ja märjad rätikud. Hea valik on ka jahutusvest või -matt, mis on tõhusad vahendid, et loomale kuuma ilmaga leevendust pakkuda.
Rannas olles võib tunduda ahvatlev lasta loomal juua merevett, kuid see ei ole kõige parem mõte. Merevesi on soolane ning selle joomine põhjustab tervisehädasid – kergematel juhtudel oksendamist ja kõhulahtisust, raskematel juhtudel ja suuremates kogustes tarbides lausa krampe ja surma.
Teine probleem merevee joomisega on siis, kui vohab sinivetikas. Kusjuures tegemist ei ole tegelikult vetikaga, vaid hoopis tsüanobakteriga, mis toodab toksiine. Loom ei pea tarbima üldse palju sellist vett, kus sinivetikas levib, piisab isegi sellest, kui ta on ujunud vee sees ning hiljem lakub seda oma karvade pealt. Sümptomid võivad olla näiteks oksendamine, kõhulahtisus, loidus, šokk, ilavool. Sinivetika mürgistus on äärmiselt ohtlik ning kahtluse korral on ainuõige pöörduda koheselt kliinikusse. Võimalusel kiirelt enne koer puhtaks pesta, et takistada tal rohkem sinivetikat sisse süüa.
Kuumarabanduse ennetamine
Kuum ilm ei tee halba ainult õues olles. Kindlasti soovitaksin igati vältida lemmiku jätmist suvepäeval autosse. Võime küll mõelda, et käime kiirelt poes, aga peame endale teadvustama, et sooja suveilmaga muutub juba kümne minutiga auto sisetemperatuur talumatuks. Usun, et sellist abitut tunnet ei taha ükski loomaomanik oma lemmikule põhjustada, mida loom peab kinnises ja kuumas autos taluma. Kui kahtlustate, et koeral on ikkagi tekkinud kuumarabandus, siis ainuke variant on pöörduda kiiresti kliinikusse. Kuumarabandusele viitab näiteks väga kiire hingamine, nõrkus, oksendamine, kõhulahtisus, tasakaaluhäired jne. Kui loomal on tekkinud kuumarabandus, siis ise see ei lahene ja pelgalt jahutamisest ei piisa. Selline olukord vajab kohest ravi ja ilma selleta võib loom isegi surra.
Loomulikult on paljud lemmikud päeval üksi kodus ja nagu teame, siis päev läbi aknaid kinni hoides lähevad toad väga soojaks. Siin on nüüd mitu asja, mida tähele panna. Loomulikult saab aknaid lahti hoida, kui meil on kodus näiteks koer, kes mitte kuidagi aknani ei ulatu ega aknalauale pääse. Samas sealt kaudu pääsevad sisse putukad, keda koer kindlasti hakkab püüdma. Kui tegemist on mõne nõelava putukaga ja loom on ka tundlik, siis võib juhtuda, et loom saabki nõelata ning jääb veel tundideks tervisehädaga üksi koju.
Parem variant on tagada koerale kindel varjuline koht, kus me teame, et päike peale ei paista ja on jahedam, enamasti näiteks vannituba. Ja loomulikult tasub suvel panna loomale ette pigem rohkem vett, et saaksime kindlad olla, et see päeva peale otsa ei saa.
Oluline on siinkohal tähelepanelik olla ka neil, kellel on kodus mõni väiksem lemmik, kes elab puuris. Peab olema kindel, et puur asetseb sellises kohas, kus päeva jooksul pole hetkegi, kus puuri peale paistab lauspäike ja loomal ei ole varjumise varianti. Vastasel juhul võib selline olukord üsna kiiresti väiksele lemmikule saatuslikuks saada.
Avatud aken on kassile ohtlik
Kui kodus on kass, siis ei tohiks kunagi aknaid lahti jätta. Eluohtlikud on sellised aknad, mis avanevad n-ö tuulutusasendisse. Kassid püüavad sealt kaudu välja pääseda, kuid vajuvad kitsasse vahesse kinni ning juba minutitega saavad eluohtliku vigastuse ning jäävad halvatuks. Kui juhtub veel see, et kass on seal pikemalt kinni, sest keegi neid sealt ei avasta, siis kahjuks lõppeb see alati kassile kõige halvemini ehk surmaga.
Aknaid ei tasu ka mõnes muus asendis ilma järelevalveta avatuna hoida. Isegi kui tavaliselt ei ole kass välise vastu huvi tundnud, siis näiteks akna taga lendavad linnud võivad siiski jahiinstinkti käivitada ja kui ta ikkagi suure hooga läheb neid püüdma, võib juhtuda halvim ning kass kukub aknast välja. Kahjuks näeme suvisel ajal selliseid traagilisi juhtumeid lausa igapäevaselt.
Jalutuskäigud kuumal suvepäeval
Kui lähete koeraga kuumal suvepäeval õue jalutama ja teete seda teel, kus on kivikate või lausa tume asfalt, siis tasub oma käega teed katsuda. Kui see tundub tuline, siis on see liiga kuum ka koera käppadele. Käpapadjandid on väga tundlikud ja õrnad ning sellise teekatte peal ei tunne koer jalutuskäigust mingit rõõmu. Raskematel juhtudel võivad käpapadjandid hoopis kahjustada saada.
Loomulikult ei tohiks koeraga kõndida värskel asfaldil. Teame ju, kuidas see sulab ja jalanõude külge kleepub. Samamoodi jääb see ka koera käppadele kinni ning põhjustab talle suurt valu. Samuti on käppade puhastamine pärast keerukas ja ebamugav.
Soovitan alati paar sammu ette mõelda ning üritada teha endast kõik oleneva, et meie lemmikud ei peaks tundma valu või kannatusi. Ja kui tõesti on midagi juhtunud, siis parem karta kui kahetseda ja minna kliinikusse kontrolli. Meie lemmikud on seda ju väärt!
