Teeme tagasivaate Viimsi vallavalitsuse osakondade tegevusele möödunud aastal.

Kultuuriosakond

Hästi läks Viimsi valla 100. sünnipäev. 11. mail korraldas Rannarahva muuseum ajalookonverentsi „Viimsi vald 100“, valmisid ajaloonäitus ja -animatsioon. Alustati kohaliku ajaloo teemalise haridusprogrammiga.

Viimsi vald toetas 6 noorte ja täiskasvanute rahvatantsurühma rahvariiete soetamist. 8. juunil tähistas Viimsi vald juubeliaastapäeva laulu- ja tantsupäeva „Viimsi 100 pidu“ programmiga Viimsi mõisa pargis. Põhjakonna trepil süüdati peotuli XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ tule teekonnalt toodud tõrvikust. „Viimsi 100 peo“ laulu- ja tantsupäeva rongkäigus ja kontserdil osales Viimsi valla ning külaliskollektiivide 1200 lauljat, tantsijat ja pillimängijat, kokku 46 kollektiivi, juhendajad ning rohkearvuline publik.

Viimsi vallal oli 2019. aastal au võõrustada ka XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuletoomist selle päris lõpuosas, vahetult enne suure peo algust, 2. ja 3. juulil Prangli saarel ja Naissaarel. 150. juubelit tähistaval peol „Minu arm“ osales 700 Viimsi valla lauljat, tantsijat ja pillimängijat.

Suurim väljakutse oli Viimsi raamatukogu ja noortekeskuse uute ruumide avamine 5. detsembril. Helsinki linnaraamatukogust Oodi inspireerituna võib Viimsi raamatukogu nimetada uhkusega Baltikumi moodsaimaks ja kaasaegseimaks rahvaraamatukoguks, kus on lisaks 1100 m² laenutusalale veel noorteala, kolm seminariruumi, videostuudio, muusikastuudio, Silence lugemisboksid, filmide vaatamise võimalus, samuti 100-kohaline saal kontsertide, konverentside ja teatrietenduste korraldamiseks. Raamatukogu pinnal on endale uue kodu leidnud ka Viimsi noortekeskus.

Viimsi valla arendusosakond

2019 aasta oli arendusosakonnale suurte väljakutsete aasta. Meie osakonnas toimus mitu suurt ja olulist projekti, valla arengukava, klienditeeninduse ümberkujundamine, taotluste digitaliseerimine jne, mis olid seotud nii kvaliteedijuhtimise kui ka klienditeeninduse arenguga.

Uue arengukava koostamisega viisime Viimsi elanikkonna seas suve alguses läbi Viimsi rahulolu-uuringu, mida oli viimati teostatud 2005. aastal. Uuringus osales üle 1100 viimsilase, kes andsid meile väga olulist tagasisidet nii küsimustiku kui ka intervjuude näol. Uuringu tulemused võtame algnäiduks meie teenuste parendamiseks ja kasutame neid tulemusi valla arengukava mõõdikutes. Mitmed olulised uuendused viisime läbi ka töökorralduslikult, et tööprotsesse paremaks muuta.

Suurimaks väljakutseks oli kindlasti arengukava interaktiivne töölaud. Tuli leida lahendused, kuidas valla arengukava ei oleks lihtsalt üks järjekordne dokument, vaid pigem abimees tulevikus volikogule ja vallavalitsusele.

Kahtlemata on ka valla poolt osutatavate teenuste digiteerimisprotsess esitanud rida väljakutseid nii vallavalitsuseüleselt tööprotsesside osas kui ka infotehnoloogilisele võimekusele ja IT-alasele koostööle erinevate osapooltega nii valla sees kui ka väljapool teiste kohalike omavalitsustega.

Iseteenindus.viimsi.ee keskkonda viidud 30+ e-taotluse kasutuselevõtu eesmärk on liikuda proaktiivse(ma)te lahenduste väljatöötamise suunas, et tagada mugavam, läbipaistvam, kiirem ning sujuvam teenuste korraldamine ennekõike valla elanikele, kuid ka vallaga seotud koostööpartneritele. Pool aastat väldanud projekti esimeses etapis on pea pooled seni paberkandjal olnud taotlused e-kanalisse viidud. Suurem osa tööst protsesside efektiivsemaks muutmisel ja võimalusel ka nende täiendavaks automatiseerimiseks on aga veel ees. Eelnevale pakub kindlasti tuge ka 2020. aastal arendusosakonna poolt koordineeritav laiaulatuslik teenuste ja tööprotsesside analüüsi tuumprojekt.

Konstruktiivne tagasiside täiendavate ettepanekutega e-taotluste kohta on igati teretulnud e-posti aadressil info@viimsivv.ee.

Sotsiaal- ja tervishoiuosakond

2019. aasta esimesel poolaastal viisime Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames läbi eakate vajaduste uuringu, mille tulemusi aitas läbi koosloome töötubade analüüsida Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. Selgus, et kuigi siinsete eakate tervis ja majanduslik olukord on üldiselt rahuldav, tuntakse puudust igapäevasest inimlikust suhtlusest. Viimsi vallas elab ligikaudu 3000 eakat inimest. Pooled neist on aktiivsema eluviisiga, osaledes päevakeskuse tegevustes ja mitmetes klubides või ringides. Eakatel on ka väga tugev ja tragi esindus Viimsi Pensionäride Ühenduse, päevakeskuse ja seenioride nõukoja näol – kõik toimetavad tublisti ning seisavad eakate huvide eest. Eakate vajaduste uuringu tulemused näitasid, et nende elu vallas tuleb aga sügavamalt uurida ning leida üles inimesed, kelle igapäevaelurütm on pisut passiivsem ning välja selgitada, mis seda mõjutab. Seoses raamatukogu kolimisega kaasaegsetesse uutesse ruumidesse avanes Viimsi Eakate Päevakeskusel võimalus laieneda endistesse raamatukogu ruumidesse, mis valmivad 2020. aasta esimese kvartali lõpuks. Tänu laienemisele saame suurendada päevakeskuse poolt pakutavate teenuste kättesaadavust.

Juulikuus alustas vald päevahoiuteenuse osutamist Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames inimestele, kelle mälu võib neid igapäevatoimetustes hätta jätta. Teenuse kasusaajaks on nii hooldust, järelevalvet või suunamist vajav inimene kui ka hoolduskoormuse kandja, kes on pidanud lähedase inimese hooldamise tõttu ära ütlema mõnest heast tööpakkumisest või on üldse tööturult kõrvale jäänud. Teenus annab neile võimaluse naasta tagasi tööturule. Ühtlasi on võimalus valida üldhooldusteenuse asemel soodsam päevahoiuteenus ning läbi selle anda ka lähedasele võimalus elada pikemalt oma kodus.

Üheks suuremaks murekohaks on erivajadusega inimestele kodulähedaste teenusosutajate leidmine. Otsime jätkuvalt lahendusi ja välisrahastuse võimalusi erivajadustega inimestele kogukondliku päevakeskuse loomiseks.

Viimsi valla haridusosakond

Haridusaastasse 2019 Viimsi vallas jäi ootamatuid pöördeid, muutusi, pingeid, aga samas ka selginemisi ja leppimisi. Nimetada saab ka mitmeid õnnestumisi.

Aasta algas Püünsi noortekeskuse uute ruumide avamisega, mis innustas nii noori kui ka meie noorsootöötajaid. Lisaks toimus noorsootöö valdkonnas, aga eelkõige noortekeskuse staatuse osas oluline muutus – Viimsi Noortekeskusest sai sellel aastal munitsipaalasutus. Kahjuks otsustas senine keskuse pikaajaline juht Annika Orgus ametist loobuda, aga heameel on, et tema panus sai tunnustatud Viimsi valla aasta noorsootöö auhinnaga. Alates möödunud aasta novembrist on noortekeskuse uueks juhiks Kaire Tobias. Viimsi noortekeskus sai endale päris uued ja avarad ruumid valla raamatukoguga ühes majas. See pakub kindlasti uusi ja avaramaid võimalusi lastele ja noortele vaba aja veetmiseks.

Üldhariduse poole pealt on kõige meeldivamad ja pidulikumad hetked kooli algus ja lõpetamine. Möödunud kevadel lõpetas Viimsis põhikooli kokku 213 õpilast ja 1. septembril alustas kooliteed 259 õpilast. Esimesse klassi minejaid oli küll vähem kui eelmisel aastal, kuid see-eest on igal aastal järjest enam lisandunud õpilasi vaheklassidesse. Ühelt poolt on see rõõm, et meile lisandub õpilasi, sest enamus Eestimaa piirkondadest kurdab just õpilaste vähesuse üle.

Väljakutse on aga nende koolidesse mahutamine ja õpetajate leidmine. Kõige suurem on ruumiprobleem Haabneeme koolis. Siin püüame esmast kiiret lahendust saavutada moodulmajade paigaldamise ja ajutiste ruumide leidmisega.

Viimsi koolis oli ümberkorralduste aasta, mis tõi kaasa olulise uuenduse kooli juhtimisstruktuuris. Paraku tähendas see ka suuri kaadrimuutusi ja mõningast langust õpetajate kvalifikatsioonitasemes, kuid enamus uutest õpetajatest on oma õpinguid jätkamas, et nõutud taset saavutada. Muutuste positiivne tulemus oli see, et nüüd on juhtimisotsustes suurem sõnaõigus nn koostöökodadel ehk aineühendustel ja see süsteem paistab olevat ennast õigustanud.

Püünsi kooli jaoks oli möödunud aastas samuti suuri muutusi, sest kool koos raamatukogu ja noortekeskusega sai 2018. aasta sügisel 800 m² ruumi juurde.

Randvere kool sai kevadel sõnumi, et ka seal kavandatakse lähiajal suuremat juurdeehitust. Projekteerimistööd juba käivad ja kui kõik kulgeb plaanipäraselt, saab kool ujulakompleksi ja paranevad hariduslike erivajadustega õpilaste õppetingimused. Ujula pakub olulist leevendust laste kohustusliku ujumisõppe läbiviimiseks ja samuti annab võimaluse ujulateenuse kasutamiseks kogukonna rahvale. Juurdeehituse valmimine loob tingimused kasvatada kool ajapikku 9-klassiliseks ehk täistsükli põhikooliks, mis on kindlasti leevendus koolikohtade nappusele.

Prangli koolis oli möödunud aastal üks lõpetaja ja sügisel alustas kooliteed üks esimese klassi õpilane. Järjepidavust silmas pidades oli see hiljuti 150. juubelit tähistanud koolile suurim kingitus.

Klindiäärsesse Viimsi hariduslinnakusse kavandatav haridus- ja kultuurikeskus sai rahva tahtel endale nimeks Artium ja juhiks Peeter Sipelga. Hoone projektiga liiguti jõudsalt edasi ning loodame, et käesoleval aastal saab alustada ka ehitustöödega. Muidugi toob see suur projekt värskeid tuuli ka meie huviharidusmaastikul, mis omakorda on tekitanud mõningast rahulolematust ja vääriti mõistmist. Tulemus aga ei kahanda kuidagi meie huvihariduse taset ja kvaliteeti, vastupidi, uued tingimused loovad uusi võimalusi.

Muutusi kavandades ja ellu viies ei sõideta tingimata populaarsuse lainel, aga ilma muutusteta ei märgata teinekord ka kitsaskohti ja probleeme. Mitmed möödunud aastal kerkinud väljakutsed veel ootavad lahenduste rakendumist, kuid need on töös.

Keskkonna- ja planeerimisosakonna tegevus 2019

2019. aastal määratleti Viimsi vallas kõik jätkuvalt reformimata riigimaa maaüksused ja kanti need aadressandmete süsteemi. Sellega on Viimsi üks esimesi kohaliku omavalitsuse üksusi, mille territooriumil paiknevad jätkuvalt reformimata maaüksused on korrektselt määratletud. Selge ülevaade reformimata maaüksustest loob eeldused maareformi edukaks lõpuleviimiseks.

Lõpule jõudis Viimsi valla geodeetilise põhivõrgu uuendamine. Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel.

Koostöös Maa-ametiga rajati 2018–2019 Viimsi valla kohalik geodeetiline põhivõrk, mis on seotud riikliku kõrgusvõrguga. Põhivõrk kindlustab kogu Viimsi valla territooriumi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on kõrguslikuks aluseks geodeetilistele mõõtmistele, topograafilistele mõõdistamistele ja teaduslikele uurimistöödele. Säilinud geodeetilised märgid, mis rajati aastatel 1996–1997, on tänaseks rekonstrueeritud ning tööde käigus paigaldati kokku 207 uut põhivõrgu punkti. Kõik punktid on leitavad Maa-ameti kodulehelt.

Käivitus Haabneeme aleviku üldplaneeringu koostamise menetlus, mis võimaldab avatud menetluse käigus määratleda Haabneeme aleviku ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on eelduste loomine ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, arvestades Haabneeme aleviku keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

2019. aastal kehtestati Viimsi vallas 23 detailplaneeringut, milledest võiks esile tuua Lubja külas kinnistute Allika, Randvere tee L6 ja Randvere tee 28 detailplaneeringu. Nimetatud detailplaneeringuga määrati ehitusõigus huvikooli ehitamiseks ning endiste militaarobjektide ümberehitamiseks olemasolevas mahus kunsti-, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmiseks mõeldud hooneteks. Samuti määrati detailplaneeringuga ehitusõigus Karulaugu tervisespordiraja pikendamiseks, kõnniteede ehitamiseks ja endise tuletõrjeveehoidla rekonstrueerimiseks. Täiendavalt tuleb ära märkida Randvere küla Nahka kinnistu detailplaneeringu ja Pärnamäe külas Pärnamäe 190 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine, kuna nende elluviimine loob täiendavaid töökohti valla territooriumil. Samuti on nimetatud detailplaneeringud olulised piirkonna mitmekesisema ruumilise keskkonna loomisel ja suunamisel.

Lisaks eeltoodule parendati Viimsi valla pakendikonteinerite kättesaadavust ning selles osas töö jätkub. Kõigile ligipääsetavad konteinerid motiveerivad pakendijäätmeid rohkem sorteerima ja taaskasutama. Selline käitumine aitab säästa nii loodust kui ka raha, sest enamus meie sorteerimata segaolmejäätmetest moodustavad pakendid, mille äraandmine on tegelikult täiesti tasuta.