Algamas on järjekordne rahvusvaheline muusikapäev, mis viib Eestimaa eri otstesse üle saja kontserdi. See aasta erineb mullustest muusikapidudest selle poolest, et muusikud võtavad igas maakonnas fookusesse ühe pilli. Harjumaal on see pill klaver.

Nooremana kõlas ütlus, et klaver on pillide valitseja, mu kõrvus paraja klišeena. Ja ometi on selles ütluses oma iva. Sest klaver tõesti on üks võimas pill – ei ole muusikat, mida klaveril mängida ei saaks. Esiteks loomulikult akadeemiline repertuaar klassitsismist romantismini ja moodsa klassikani välja. Kui aga klassika kuulajat ei kõneta, on klaver suurepärane džässipill. Ja kui džäss ei meeldi, ei saa popmuusikagi sageli klaverita hakkama.

Samal ajal on klaver üks ääretult nõudlik instrument. Pianistide konkurents on maailma mastaabis tihe ning vaja läheb ühtaegu annet ja töökust, et sõrmede klõbistamisest muusika sünniks. Eestlased võivad siinkohal enda üle uhked olla. Sest oh, kui palju tipptasemel klaverimängijaid meilt tulnud on! Muusikapäeval avanebki võimalus meie pianistide raudvara ära kuulata.
Kes siis muusikapäeval Harjumaal musitseerivad? Näiteks klaveriduo koosseisus Kai Ratassepp ja Mati Mikalai. Nemad on rikastanud Eesti muusikamaastikku ligi 20 aastat ning nende repertuaar ulatub klassikast kaasajani. Eriti oluline koht on Ratassepp – Mikalai esitustes eesti heliloojate uudisloomingul. Sealjuures pole Ratassepp ja Mikalai sugugi ainus klaveriduo, kes muusikapäeval esineb, samuti kuuleb näiteks Jorma Tootsi ja Ebe Müntelit.

Mitte ainult duod
Kes aga eelistab sooloklaverit, võib seada sammud hoopis pianist Marko Martini kontserdile. Viimase mängustiili iseloomustavad energia ja lüürilisus, mis leiavad erilise väljundi Liszti, Brahmsi ja Schuberti interpretatsioonides. Romantikutega tema repertuaar ei piirdu ning sama tähtsal kohal on 20. sajandi heliloojate muusika.
Muusikapäeval kuuleb ka näiteks Mihkel Polli, keda iseloomustab äärmiselt lai repertuaar Chopinist Ligetini. “Sõrmede liigutamine ei ole iseenesest mingi kunst,” on Poll ise kunagi öelnud. Oluline on see miski, mis jääb motoorika taha.

” “Beethoveni sonaat on üks mu vaieldamatuid lemmiksonaate, mida olen varemgi mänginud. “

Rõõmustada võivad ka Laulasmaa elanikud. Nimelt esineb 1. oktoobril Arvo Pärdi keskuses suurepärane pianist Age Juurikas, kelle meelest on muusikapäev muusikute jaoks üks suur ja rõõmus pidu. Seekord mängib ta Beethoveni 31. sonaati ja klaverisüiti Manuel de Falla balletist “Suur võlur armastus”. “Beethoveni sonaat on üks mu vaieldamatuid lemmiksonaate, mida olen varemgi mänginud. De Falla klaverisüidi kasuks otsustasin aga seetõttu, et Pärdi keskuse tegid Hispaania arhitektid. Mängides seal Hispaania helilooja loomingut, teen ma ühtlasi kummarduse Hispaaniale.”

Suurepärast kuulamisvara pakub ka Sten Lassmann, kes on esinenud mainekates kontserdisaalides, alates Londonist ja lõpetades Pekingiga ning on tuntud suurepärase Heino Elleri esitajana. Lisaks Stenile esineb muusikapäeval ka tema isa Peep Lassmann, keda iseloomustab samuti mitmekülgne repertuaar Messiaenist Prokofjevini.

Eespool said loetletud vaid üksikud killud. Samuti kuuleb muusikapäeval Kristi Kaptenit, Kadri-Ann Sumerat, Auli Lonksi ja Jakob Teppot, Karolina Žukovat, Joel-Rasmus Remmelit ja Joonatan Jürgensoni. Igaühte neist iseloomustab ainuomane isikupära – ning et sellest osa saada, tasubki seada sammud kontsertidele.

Mis on rahvusvaheline muusikapäev?

Muusikapäeva traditsiooni algatas 1975. aastal maailmakuulus viiuldaja Yehudi Menuhin, kes tahtis maailma muusika abil kaunimaks muuta. Sama palju soovis Menuhin, et muusikakunst leviks kõigis ühiskonnakihtides, sõltumata rahvusest, kultuurilisest taustast ja sotsiaalsest klassist. Ta mobiliseeris ühiskondliku muusikaelu, alates professionaalsetest ja lõpetades amatöörühendustega, ning muusika kõlas sel päeval kõikjal – televisioonis, raadios ja elavas esituses. Eestis tähistatakse muusikapäeva Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel alates 2002. aastast, mispuhul jagatakse sel päeval muusikapreemiaid ning korraldatakse tasuta kontserte eri paigus üle terve Eestimaa.

Vaata täpset kava aadressil www.muusikapäev.ee.