8. septembril toimus Viimsi seenioride reis kultuuriloolisse Raplasse ja läheduses asuvatesse mõisakompleksidesse Alus ja Valtus.

Reisikorraldajaks oli firma „Rändtigu“ ja giid Kauri Kivipõld. Raplas ootas meid juba tuttav kohalik giid Maigi Novak.  Alustasime oma ringkäiku 1899-1901. a ehitatud Maarja-Magdaleena kirikust, kirik on ainulaadne –  kahe torniga, väga korras ja ilus nii seest kui väljast. Selles kirikus on organistina teeninud Hugo Lepnurm, kellele on pandud kirikaeda mälestuspink. Pinki kaunistavad noodid koraali esimesest reast: „Halleluuja, tahan laulda nüüd sel kaunil hommikul …..“  

Edasi kõndisime Vigala jõe kaldapromenaadil ja  jõudsime 2018.aastal ehitatud  riigigümnaasiumini, kus õpib 340 last. Seejärel nägime pargis änavu avatud „Riinimanda Helin“ skulptuuri, mis kujutab endast metallist noodikera. See on püstitatud muusikakultuuri kiituseks. Noodikera keskel on tuulekell, mis heliseb oma viit.

Edasi kulges sõit Puraviku tuuleveski sepikoja poole. Veski on 200 aastat vana. 17 aastat tagasi ostsid kohalikud sepad Harri Riim ja Lauri Laiapea veski omale. Tegid korda ja avasid sepikoja.  Meil oli võimalus minna läbi erinevate korruste ja kambrite veskitiibade võllini, kust avanes vaade endisele Mitšurini  sovhoosi õunaaiale. Näidistööna valmistas sepp Harri ühe naela, mille kinkisime bussijuhile – „nael kummi!“.

Lõunat sõime Arturi trahteris Valtus. Siis pöördus ilm vihmale ja Valtu mõisa vaatasime ringsõidul bussist ja kuulasime giidi põhjalikku tutvustust. Edasi läksime väikeettevõttesse „Minna Sahver“. Meid  võttis vastu perenaine Siret, kes jutustas ettevõtte tekkeloo ja tutvustas käsitööna valmistatavat toodangut. Minna Sahver valmistab käsitöö marmelaadikomme väga suures valikus.

Neil on sortimendis üle 20 erineva nimetuse. Saime maitsta nii kadakast, pihlakast, nõgesest kui ka mitmesugustest marjadest ja köögiviljadest valmistatud marmelaade. Kõik olid head ja huvitava maitsega. Valmistoodangu laost saime kaasa osta oma lemmiktooteid.

Jalutuskäik Vesiroosi pargis ja Rapla kesklinnas jäi tegemata, sest ilmataat näitas oma tujukat poolt ja ühise otsusena alustasime tagasiteed. Sellegipoolest oli rahvas rahul ja päev igati meeldiv. Tänusõnad siinkohal Viimsi Pensionäride Ühendusele, kes toetas reisi osamaksu ja reisi organiseerijale Aime Salmistule.