Paljud kinnistuomanikud on kokku puutunud loikude ja üleujutustega, eriti just kevadeti, kui lumi sulab, samuti vihmaderohkel ajal. Mida tihedamalt asustatud keskkond, seda sagedasem võib probleem olla. Sellistel puhkudel aitab lahenduse leida säästlike sademeveesüsteemide rakendamine.
Kevad on hea aeg vaadata oma kinnistu üle ja kavandada tegevusi suuremate sademeveehulkadega toimetulekuks. Vallas on palju suvilapiirkondi aastaringseks elamiseks ümber kohandatud ja sealsed ajaloolised sademeveesüsteemid ei pruugi arvestada suurenenud kaetud alade mahuga (katused, kivisillutised jms). Ka on vallas erineva geoloogiaga alasid – paepealsel olevad elamurajoonid, savisele pinnasele rajatud külad, rannaäärsetel liivasematel pinnastel paiknev hoonestus. Olgu need siis asumiga või pinnasega seotud eripärad, erakinnistu või avalik ruum – säästlike lahenduste kavandamine on erinevate lahenduste ja osapoolte ühistöö.
Sademete hulgad suurenemas
Kliimamuutused avaldavad otsest mõju sademete hulgale – soojem kliima suurendab aurumist ja tõstab atmosfääri niiskustaset ning see põhjustab sademete hulga ja valingvihmade sageduse kasvu. Selle tulemusena suureneb üleujutuste sagedus ja ulatus ning linnalised keskkonnad seisavad silmitsi suurte väljakutsetega üleujutustest põhjustatud olukordadega kohanemisel ja nende ärahoidmisel.
Eestis on 20. sajandi teises pooles täheldatud keskmise sademete hulga kasv 10-25%, mis näitab, et ka meie linnalisi piirkondi ohustavad sademeveega kaasnevad väljakutsed.
Vett mitteläbilaskva pinnakatte osakaal on tiheasustatud piirkondades pidevalt kasvanud ja seega on suurenenud valingvihmadega kiiret ärajuhtimist vajava vee hulk. Samas on varem väiksematele veehulkadele projekteeritud torustiklahenduste võimekus vähenenud ning suuremate valingvihmade korral ei suuda torustik sademevett vastu võtta. Tekivad üleujutused, koormatakse üle reoveekanalisatsioon, viiakse rivist välja reoveepuhastid ning reostatakse looduslikke veekogusid. Kõige haavatavamad on suure kõvakatte osakaaluga piirkonnad (alevikud, tihedama asustusega külad).
Lahenduse loovad säästlikud süsteemid
Veeringe on üks olulisemaid eluks vajalikke protsesse kogu planeedil. Looduslikus keskkonnas toimub see segamatult, kus sademevesi imbub maapinda, aurub, omastatakse ja aurustatakse taimede poolt ning osa sellest jõuab lõpuks ojadesse ja jõgedesse.
Linnalises keskkonnas on aga suur osa pindasid sillutatud, mis muudab vee loomuliku pinnasesse imbumise palju raskemaks. See tähendab, et vihma korral juhitakse enamus äravoolu sademevee kanalisatsiooni ning sellega kaasa kanduv saaste jõuab lõpuks lähedal asuvasse looduslikku veekogusse, kuhu sademevesi harilikult juhitakse.
Alternatiivina saab linna ja enda kodu ümbruse meeldivamaks ja sademevee osas turvalisemaks muuta looduslähedasi sademeveesüsteeme kohandades. Looduslähedane sademeveesüsteem võimaldab puhastada sademevett saasteainetest settimise, filtreerimise ja lagundamise abil ning vähendada potentsiaalselt saastunud äravoolu mahtu. Looduslähedane sademeveesüsteem aitab kaasa säästvale arengule, parandab linnakeskkonda ning loob võimaluse uutele arendustele piirkondades, kus sademeveetorustik töötab juba täisvõimsusel.
Looduslähedased sademeveesüsteemid võimaldavad juhtida linnaalade sademevee äravoolu kulutõhusal viisil, hoides ära kohalikke üleujutusi ning kaitstes ja toetades ümbritsevat keskkonda. Kohandatud looduslähedased sademeveesüsteemid tõstavad elukeskkonna kvaliteeti ja toovad ümbritsevale keskkonnale järgmist täiendavat kasu.
Kui sind huvitab meeldivam avalik ruum, kuulud korteriühistusse või omad eramut, siis järgmistes Viimsi Teataja numbrites tutvustame erinevatesse asukohtadesse sobivaid võimalusi ja lahendusi enda elukeskkond sademeveega kaasnevate probleemide lahendamisel meeldivamaks muuta.
