Kuidas elada nii, et kõigil oleks ka homme hea? Mis me ikka ootame ja vaatame mida poliitikud kliimakonverentsil ja mujal meie jaoks otsustavad ja heaks peavad – teeme parem ise!
Sügisesed sajud on praeguseks kindlasti juba näidanud, kuhu tekivad lombid ja kus võib ekstreemsemate sadude korral probleemseid üleujutusi esineda. Siinkohal on mõistlik omavalitsusega juba pisut koostööd teha ja probleeme ennetada.
Looduslähedased sademeveesüsteemid (SUDS) võimaldavad juhtida linnaliste alade sademevee äravoolu kulutõhusal viisil, hoides ära kohalikke üleujutusi ning kaitstes ja toetades ümbritsevat keskkonda.
Kõige tähtsam väärtus SUDS-i puhul on sademeveega kaasnevate probleemide ennetamine. Seda tehes ja projekteerimisel SUDS-i komponente osavalt piirkonda integreerides kannavad tehnikad ka mitmeid lisafunktsioone.
SUDS-i saab kavandada ka mängu- ja hariduse eesmärgil, et inimeste tähelepanu sademeveele ja sellega seotud probleemidele juhtida, samuti lahenduste eesmärgi ja toimimise teavitamiseks.
SUDS-i hüved
SUDS-i abil saavutatavad hüved sõltuvad asukohast, kuid need saab jagada kolme kategooriasse.
Parandavad füüsilise ruumi ökoloogilist tervist
- Muudavad olemasolevad ja loodavad sademevee süsteemid rohkem looduslike tsüklite sarnaseks.
- Vähendavad vett mitteläbilaskvate pinnakatete osakaalu.
- Suurendavad immutamise võimalusi.
- Vähendavad erosiooni tekke ohtu.
- Suurendavad kohaliku mikrokliima kvaliteeti, pakkudes erinevaid ökosüsteemi funktsioone (mikrokliima reguleerimine, õhu puhastamine, filtreerimine jne).
- Suurendavad taimestuse osakaalu linnalises keskkonnas.
- Suurendavad bioloogilist mitmekesisust (loovad elukohti loomadele, lindudele ja putukatele).
- Vähendavad ökoloogilist jalajälge.
- Parandavad vee kvaliteeti looduslikes veekogudes.
Vähendavad koormust füüsilisele ruumile
- Vähendavad olemasolevate sademevee reguleerimise süsteemide ja sademevee kanalisatsiooni koormust.
- Vähendavad traditsiooniliste veepuhastusseadmete koormust haljastuse kasutamisega süsteemides.
- Vähendavad üleujutuse ohtu linnalistes piirkondades.
Suurendavad sotsiaalse keskkonna kvaliteeti ja tervislikkust linnaruumis
- Võimaldavad siduda terve kogukonna ja ühiskonna visuaalselt ja vaimselt avatud sademevee süsteemidega. Sademevett ei peideta enam maa alla või silma alt ära.
- Võib kasutada rohealade kujunduselemendina puhkepiirkondades.
- Propageerivad kollektiivset vastutust keskkonnaküsimustes ja arendavad kodanikuühiskonda.
- Juhivad tähelepanu linnalise keskkonna kvaliteedi teemadele.
- Harivad ühiskonda ökoloogiliste küsimuste ja probleemide osas.
Neid võib nimetada ka SUDS-i projekteerimise põhimõtete sammasteks, mida antud lahenduste projekteerimisel tuleb silmas pidada. Nendega arvestamine loob SUDS-i kavandamiseks raamistiku, mis tagab sademevee äravoolu tõhusa juhtimise ja seeläbi inimeste tervise ja ohutuse ning keskkonna kaitse. SUDS peab olema kavandatud vastavaid kriteeriume arvestades!
SUDS-i lahenduste jada võimaldab luua rohekoridore, ühendada elupaiku ning suurendada keskkonna nauditavust, hariduslikku väärtust ja meeldivust.
SUDS linnas
Üha enam linnastunud maailmas on jätkusuutlike linnade arendamine ülemaailmse jätkusuutlikkuse jaoks ülioluline. Linnaloodusel põhinevaid lahendusi (nt roheline infrastruktuur) reklaamitakse sageli nende potentsiaali tõttu pakkuda mitmeid teenuseid, nagu sademevee probleemide leevendamine, hoonete energiatõhususe parandamine ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine. Vähe räägitakse aga teguritest, kuidas mõjutavad looduslähedased sademevee lahendused inimeste väliruumi kasutamist ning kus need võiksid paikneda selliselt, et need harjumuspärast linnapilti negatiivselt ei muudaks.
Eramaaomanikele sai eelmistes artiklites juba paar näpunäidet jagatud, aga mis saab avalikus ruumis, mida kasutame me kõik? Väiksemate sadude korral suudavad enamasti juba süsteemi alguses, sagedasti ka eramaal paiknevad lahendused sademevee äravoolu kinni pidada. Ekstreemsemate sadude korral on äravoolu vaja aeglustada ja vett jao kaupa järgnevatesse komponentidesse juhtida. Suurte üleujutuste peamiseks põhjuseks ongi torustiku suutmatus kogu mahtu korraga vastu võtta. Viibeaja suurendamine võimaldab teha süsteemi tervikuna valingvihmadele vastupidavamaks – mida rohkem vee torru jõudmist erinevate looduslähedaste sademevee lahendustega viivitada, seda tõhusamalt saab torustik tööd teha vee äravoolu tagamisel.
Soovitav on erinevad stsenaariumid eelnevalt läbi mängida, et tagada valmisolek ohuolukordadeks. Võimalusel tuleks mõelda ka tagavaralahendustele, et olemasoleva sademeveesüsteemi tõrke korral oleks võimalik sademevee äravool inimeste vara ja ala ohtu seadmata siiski minema juhtida.
- Suure kõvakatte ja väikese haljasalade osakaalu koosmõjul tõuseb linnalises keskkonnas temperatuur (soojussaare efekt), mis võib kuumal ajal põhjustada ebamugavaid elamistingimusi ja terviseprobleeme. Samas haljastus, avatud veekogud ja SUDS-lahendused aitavad linnalises keskkonnas temperatuuri alandada. Näiteks puud võivad aidata hooneid varjutada, vähendada temperatuuri hoonetes ja tänaval ning rohekatused võivad parandada hoone soojusisolatsiooni omadusi.
- Tingituna selle rahustava ja jahutava toime ning meeldiva keskkonna tekitamise võimest on vesi inimesi alati tõmmanud. Vee positiivne kohalolek linnalises keskkonnas võib edendada tugevat kohatunnetust, luues tõhusaid ruume, mida saavad nautida kõik. Osavalt kujundatud vee peegeldused tiikidel ja purskkaevudel, rennid tänavatel, erinevad veega seotud tegevused, aitavad linnaruumi ellu äratada ning ühendada inimesi, loodust ja vett.
- SUDS toetab kogukondade tekkimist piirkonnas. Inimesed tunnevad ühtekuuluvustunnet ja suuremat uhkust oma naabruskonna üle, kus on võimalused inimestevaheliseks suhtlemiseks, sportimiseks, puhkamiseks ja kogunemiskeks. Lisaks tekitab see palju kõrvalhüvesid, nagu ettevõtluse teke naabruskonnas, investeerimine keskkonda ja piirkonna populaarsuse tõus, mis viib kinnisvara väärtuse tõusuni. Elavnenud piirkond vähendab ka kuritegevust.
- Ühendatud roheline infrastruktuur loob rohelisi koridore jalg- ja rattateedele ning haljasalasid puhkealadele. Need hüved annavad omakorda inimestele võimaluse loodusega kokku puutuda, aastaaegu kogeda, aktiivsemaks muutuda ning elada ja töötada atraktiivsemas ja ergutavamas keskkonnas, millel kõigil on tõestatult positiivne mõju tervisele ja heaolule.
Tänav
Kui rääkida linnalisest keskkonnast kui ruumist, mida inimesed peamiselt kasutavad, siis tänavaruum on võrk, mida kasutame iga päev.
Suure autostumise tõttu on tänavatest saanud teed, mis on peamiselt mõeldud suurema hulga autode mahutamiseks ja nende tõhusaks liikumiseks. Inimeste jaoks mõeldud ruum on piiratud ja eraldatud – rohkem ruumi autodele, vähem inimestele.
Suure autode hulga tõttu on linnaline ruum kaotanud inimeste silmis selle väärtuse, et lühemad distantsid hoopis ilma autota läbida. Selle tulemusel liigeldakse kodust autosse, kooli/kontorisse/poodi, tagasi autosse ja tagasi koju. Ehitades aina laiemaid ja kiiremaid sõiduteid, kindlustatakse aina vähenev tänavaruumi kasutamine inimeste poolt ning kasvatatakse autodele vajaliku vett mitte läbilaskva katte osakaalu kasvu linnalises keskkonnas.
Autod kindlasti jäävad ega kao kusagile, aga püüame avalikku ruumi selliselt kujundada, et ruumi jääks kõigile ja väldiksime konflikti – autodele sobiv ruum versus meeldiv elukeskkond inimestele. Selle kõige juures tuleb kindlasti tähelepanu pöörata vett mitte läbilaskva katte osakaalule.
- A – Tänavapuu: sademevesi juhitakse istutuspesasse, kus see pinnasesse imbub ja puu juuri niisutab.
- B – Vihmapeenar: puhastab, aeglustab ja võimaldab sademeveel pinnasesse imbuda. Sõiduteele väljaulatavalt aeglustab liiklust ja suurendab tänavaruumi meeldivust.
- C – Restkaev: sademevesi juhitakse läbi restkaevu sademevee torustikku.
- D – Sademevee torustik: sademevesi koguneb restkaevudest ning juhitakse üldjuhul looduslikesse veekogudesse.
- E – Rohekatus: ühtlustab katuselt ära juhitava sademevee vooluhulkasid.
- F – Sademevee mahuti: kogunenud sademevett võib kasutada hoones loputus- või pesuveena, samuti krundil kastmisveena.
- G – Vett läbilaskev kate: võimaldab sademeveel pinnasesse imbuda ning vähendab sellega üleujutuste tekkimise ohtu.
Avalik ruum sh tänav on meie kõigi ruum ja peaks selliselt ka kujundatud olema. Liikuge rohkem jala!
Õnneks Viimsi püüdleb selle poole, et kõigil oleks võrdselt turvaline ning meeldiv elukeskkond.
Endiselt soovitan tutvuda ka varem ilmunud sademeveeteemaliste artiklitega.
Joonised: Gen Mandre
