Appi, minu hoov uputab! Lihtne oleks sel juhul vesi krundilt lihtsalt minema juhtida ja probleemist priiks saada. See on küll lihtne, aga laiemas pildis võib see hiljem suuri probleeme tekitada naaberkruntide omanikele või tänaval blokeerida jalg- ja sõidutee nii sinule kui ka naabritele. Mõte Veneetsiast kõlab küll põnevana, aga paljudel meil oleks gondel käepärast võtta?
Eelmises artiklis rääkisin sademevee kogumisest ja kasutamisest ning vett läbilaskvatest katetest. Kõvakatte saame läbilaskvaks muuta ja sellega probleemi lahendada, aga mis juhtub siis, kui vett koguda ei taha või seda koguneb liiga palju? Sellisel juhul saame kogumismahutitest vee edasi järgmisesse sademeveelahendusse juhtida.
Vihmapeenrad ja kasvukastid
Vihmapeenrad ehk nõgusad peenrad ja mitmesugused kasvukastid vähendavad äravoolu kiirust ja mahtu ning puhastavad sademevett saastest taimede abil ja läbi pinnase immutades.
Vihmapeenrad ja kasvukastid on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega saab neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega. Pinnasest läbifiltreerunud vesi immutatakse pinnasesse või kogutakse drenaaži ja juhitakse edasi allavoolu paiknevatesse süsteemikomponentidesse.
Kirjeldatud lahendused on väga paindlikud SUDSi (looduslähedane sademevee süsteem) lahendused, mida saab erinevate kujundite, materjalide, taimestuse ja mõõtmete abil integreerida väga erinevatesse arendatavatesse maastikesse.
Madala tihedusega arendustes sobivad pigem pehmete/orgaaniliste servade ja õrnade külgkalletega vihmapeenrad ning suure tihedusega arendustes vähem ruumi vajavad tugevdatud vertikaalsete külgseinadega kasvukastid. Neid võib rajada paljudesse erinevatesse asukohtadesse, sealhulgas elukeskkondadesse ja äripiirkondadesse, avaliku ruumi parkidesse, sõidutee äärtesse, parklatesse ja põllumajandusmaale.
Vihmapeenar
Vihmapeenar on loodusliku/orgaanilise välimusega lillepeenar, mis ühtlasi aitab sademevee äravooluga kaasnevaid probleeme vältida ja ennetada. Neid sobib rajada eelkõige haljasaladel, kus on pisut rohkem ruumi ning pole ohtu, et nende kaldaid kuidagi (näiteks tallumisega, parkiv auto) kahjustatakse.
Tekib küsimus, et kui ma rajan hoovi erinevaid sademevee lahendusi täis, siis kuhu ma istutan lilled? Pole probleemi, sest vihmapeenar on tegelikult lillepeenrale vägagi sarnane. Ainsaks erinevuseks on see, et vihmapeenart ei ole tarvis kasta. See on rajatud nii, et sademevesi leiab ise sinna tee ning ajutiselt on vihmapeenar üle ujutatud. Taimi valides tuleb arvestada nii tehniliste kui ka esteetiliste teguritega. Kõige paremini sobivad kohalikud ajutist üleujutust taluvad liigid, kuna need on kohanenud siinse kliimaga. Oma juurestikuga soodustavad nad vee infiltratsiooni, aitavad vältida erosiooniohtu ning tekitavad pinnasesse orgaanilist materjali.
Vihmapeenrad on maastikuelemendid, mis koguvad sademevett ja enamasti immutavad selle pinnasesse ning sealt põhjavette. Kõige lihtsam vihmapeenra vorm on lohk (nõgusus), mis asub vettpidavast pinnakattest veidi madalamal. Vihmapeenar on lihtne viis vähendada sademevee äravoolu koormust, lisaks vältida puhta veega kastmist, aidata keskkonda ja meie kohalike veekogude tervist, pakkudes samal ajal näiteks eramute jaoks isekastvat lahendust.
Tihti arvatakse, et vihmapeenar on aias pigem tiik või midagi sarnast, tegelikkuses on need kuivad ja ainult perioodiliselt üleujutatud.
Vihmapeenrad sobivad mis tahes kliimasse, kus sajab vihma. Nad jäljendavad looduslikku ökosüsteemi, taastades alade loomulikku veeringlust, mis on arenduste käigus halvenenud. Väiksemad hajutatud vihmapeenrad on parem lahendus kui üksikud suuremahulised rajatised.
Kasvukast
Kasvukast on kohthaljastuslahendus peamiselt avalikus ruumis, mis on rajatud pinnasesse ja kaetud alale või siis eraldi mahutina. Sagedasti rajatakse neid tänaval parkimiskohtade vahele, sõidutee ja kergliiklustee eraldajana ning hoonete lähedusse katustelt koguneva sademevee kinni püüdmiseks.
Kasvukastides juhitakse äravool läbi filtreeriva pinnasekihi ja üleminekukihi või geotekstiili drenaažikihti ja sealt suunatakse see perforeeritud (aukudega) toruga järgmisse süsteemi komponenti. Nagu nimigi ütleb on tegemist vett mitte läbilaskvast materjalist seintega konteineriga, mida kasutakse sageli kõrvalasuvatelt katustelt äravoolu juhtimiseks ja seda tüüpi lahendused on kasulikud linnalistes keskkondades. Neid rajatakse olukordades, kus olemasolevasse pinnasesse immutamine on ebaturvaline või kui olemasolev pinnas ei suuda nii palju vett vastu võtta, kui äravooluna peale voolab. Olukordades, kus vett ei tohiks lasta olemasolevasse pinnasesse imbuda lähedalasuvate rajatiste (külgnev mitteläbilaskev teekate, plats ja hoone seinad jne), järskude nõlvade (kõrge erosioonipotentsiaal), kõrge põhjavee taseme või selle võimaliku saastumise tõttu, tuleb kasutada kasvukasti põhjas veekindlat vooderdust (nt geomembraan), et vältida infiltratsiooni kasvukasti all olevasse pinnasesse.
Pinnasesse süvistatud kasvukastidesse saab väga edukalt ka puid istutada. Puud ja suured põõsad on sellistes lahendustes kasulikud, kuna:
- nad püüavad kinni sademeid ning nende lehtede pinnalt toimub aurumine,
- hõlbustavad ulatuslikuma juurestiku tõttu infiltratsiooni ja põhjavee varude täiendamist,
- pakuvad varju ja jahutavad linnaruumi,
- suurendavad ruumi visuaalset meeldivust ja bioloogilist mitmekesisust.
Mõned teemat täiendavad märksõnad
Kogutud vee tase – ajutiselt kogutud veekihi tase. Eesmärk on äravoolu kiirust läbi pinnase immutades aeglustada ja puhastada. Veekihi maksimaalne tase on tavaliselt 150–300 mm sügavusel maapinnast.
Taimestik – soodustab äravoolu puhastamist saasteainetest, vähendab erosiooniohtu ja suurendab pinnase läbilaskvust. Taimestik suurendab lahenduse bioloogilist mitmekesisust ja visuaalset väärtust. Eelistada kohalikke taimi!
Filtreeriv pinnasekiht – tavaliselt 750–1000 mm paksune peamiselt liivasest materjalist kiht / kasvusubstraat, mis on sobilik taimedele kasvamiseks ja samas filtreerib veest välja saasteained ja kontrollib selle voolukiirust.
Üleminekukiht või geotekstiil – on vajalik, et vältida peenete osakeste sattumist drenaažikihti. Üleminekukiht peab olema vähemalt 100 mm paksune või alternatiivina võib kasutada geotekstiilikihti.
Drenaažikiht – selle kihi eesmärk on koguda vett filtreerivast pinnasekihist ja juhtida see perforeeritud äravoolutorudesse. Drenaažikiht peab katma perforeeritud toru (tavaliselt vähemalt 100 mm) ja olema piisava paksusega, et tagada selle kaudu läbi filtreeriva ja üleminekukihi juurde imbuva vee äravool.
Perforeeritud torud – need koguvad süsteemist vett ja edastavad selle allavoolu. Neid ei ole vaja, kui süsteem on planeeritud selliselt, et vesi imbub selle sobivusel olemasolevasse pinnasesse.
Ülevool – kui kasvukasti maht on ületatud, juhitakse liigne vesi ülevoolutoruga otse perforeeritud torusse ja sealt allavoolu järgnevatesse süsteemi komponentidesse.
Antud lahendused ei vaja palju ruumi, on atraktiivsed, lihtsalt teostatavad ning paindlikud maastikku sobitamisel. Nende rajamisega saab edukalt ka iseseisvalt hakkama, kui pisut asjatundjaga nõu pidada. Õnneks leidub Viimsi vallavalitsuses just niisugune inimene – seega võtke julgelt minuga ühendust!
Järgnevas artiklis käsitlen looduslähedaste sademevee lahenduste multifunktsionaalsust ja kus neid avalikel aladel liigeldes silmata võiks. Endiselt soovitan tutvuda ka varem ilmunud artiklitega.
