Viimsilased on kogenud tänavu üsna suuri äärmusi seoses sademeveega. Kevadel oli vett liiga palju ning muret tekitasid üleujutused. Suvi võttis vee üldse ära ning taimede ellujäämiseks kulutati kastmisele suurel hulgal joogivett. Suve lõpus kipuvad sajud jälle sagenema.
Äravoolu mahu vähendamine
Naabruskonnas maha sadanud vihm suurendab sademevee äravoolu mahtu elamupiirkonnas, mis võib põhjustada erinevaid probleeme (nt üleujutused, erosiooni oht, reostunud looduslikud veekogud).
Vähendades igalt krundilt ära juhitava sademevee mahtu, minimeerib see ka mitmest krundist koosnevalt valgalalt koguneva sademevee mahtu.
Vähenenud äravoolu maht valgalal muudab madalamaks valgala üleujutus- ja reostusohu.
Säästliku lahenduse kavandamine krundile
Enne kavandamise alustamist on oluline hinnata ala, kuhu looduslähedane sademeveesüsteem (SUDS) kavandatakse. SUDSi kavandamisel tuleks arvesse võtta kõiki katuseid, vett mitteläbilaskvaid pindu, haljasalasid, maakasutust ja maaomandi piire, et ruumi parimal viisil ära kasutada. Hinnangu põhjal tuvastatakse potentsiaalsed SUDSi komponendid ning töötatakse välja projektalale sobiv sademevee käitlusahel. Viimase all on silmas peetud sademevee ärajuhtimise teekonda alates sajust kuni merre jõudmiseni.
Kruntide mahud 
Taimede kastmine
Mida silmas pidada?
Väga oluline on järgida põhimõtet, et SUDS peab algama võimalikult lähedal sademevee äravoolu TEKKEALLIKALE. Esimesed sellised pindmise äravoolu tekkimise kohad on hoonete katused ja erinevad vett mitteläbilaskvad pinnad linnalises keskkonnas. Isegi pinnasesse immutamise võimalusel on soovitatav äravool hoonetest eemale juhtida või takistada selle sattumist vundamendi alla.
Lisaks pinnasesse immutamisele võib sademevett tekkeallika lähedal koguda (kas siis tünni, kaevu, mahutisse), et seda näiteks kastmisel kasutada.
Teiseks on oluline tagada äravoolava sademevee VIIBEAJA SUURENDAMINE. Väiksemate sadude korral suudavad enamasti juba süsteemi alguses paiknevad lahendused sademevee äravoolu kinni pidada. Ekstreemsemate vihmade korral on äravoolu vaja aeglustada ja vett jao kaupa järgnevatesse komponentidesse juhtida. Suurte üleujutuste peamiseks põhjuseks ongi torustiku suutmatus kogu mahtu korraga vastu võtta. Viibeaja suurendamine võimaldab teha süsteemi tervikuna valingvihmadele vastupidavamaks – mida rohkem vee torru jõudmist erinevate kraavide, üleaujutatavate alade jms võrra viivitada, seda tõhusamalt saab torustik vee äravoolu tagamisel tööd teha. Nii on võimlaik igaühel kaasa aidata üleujutuste ärahoidmisele suurte vihmade korral.
Kolmas oluline põhimõte SUDSi planeerides on tagada äravoolava sademevee PUHASTAMINE SAASTEST. Madala saastesisaldusega sademevett saab hõlpsasti kasutada kas kastmis- või majapidamisveeks. Keskmise ja madala saastetasemega sademevett on üldiselt ohutu pinnasesse immutada. Erineva reostuspotentsiaaliga maakasutusviiside puhul on soovitav sademevee äravoolu eraldi käidelda, et valida sobivad lahendused vastavalt saastetasemele. Äravoolava sademevee reostumist saab juba ennetada kruntidel, kus on reostusallikaid lihtne tuvastada ja kõrvaldada või sobivalt hooldada.
Kui sobiv SUDSi disain on selgunud, tuleb lahendus viia vastavusse arvutuslike pindmise äravoolu mahtude, pinnasesse immutamise võimaluste ja harva esinevate valingvihmadega. Rehkendusi tehes tuleb arvestada kõige ekstreemsemate sündmustega, mille valmidust kogu süsteemilt oodatakse.
Võimalikud sobivad lahendused
Värske arenduse puhul on positiivne, et süsteemi planeerimist saab alustada justkui tühjalt lehelt. Ja suure tõenäosusega tegelevad sellega juba projekteerijad.
Soovitav on erinevad stsenaariumid eelnevalt läbi mängida, et tagada valmisolek ohuolukordadeks. Võimalusel mõelda ka tagavaralahendustele, et olemasoleva sademeveesüsteemi tõrke korral oleks võimalik sademevee äravool inimeste vara ja ala ohtu seadmata siiski minema juhtida.
Järgnevalt toon välja pigem lahendusi, mida on sobilik ja ka taskukohane juba olemasolevasse keskkonda rajada.
Sademevee kogumine ja kasutamine
Sademevee kogumise ja tekkekohas kasutamise lahendused sobivad olukordades, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, selle juhtimine torustikku on maksustatud (või on rakendatud tariif) või kus on olemas vajadus sademevee tehniliseks kasutamiseks (nt kastmiseks).
Kogumise lahendused sobivad hästi kohtades, kus ei ole eraldi sademevee torustike süsteemi ja ekstreemsete sadude korral siseneb äravool reoveekanalisatsiooni, mis võib ülekoormuse tõttu streikima hakata. Sademevee kogumine on sobilik alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi lähedal puuduvad vastavad kuivendussüsteemid ja torustik, kraavid või veekogud.
Meeles tuleb pidada, et sademevee kogumine ja kasutamine ei saa olla suure äravoolu koguse puhul ainus lahendus, sest mahutid täituvad sademeveega minutite jooksul, aga tühjendamisele kulub pikem aeg.
Kogutava sademevee mahu teadasaamiseks on vaja esmalt välja selgitada, kus seda hiljem kasutatakse. Vihmavett saab kasutada kastmiseks kuival perioodil või auto pesuks, samuti tualetis loputusveena. Kindlasti tuleks sademevett kasutada kastmisel eelistades seda joogiveele kui väärtuslikule ressursile.
- Olenevalt taimede veevajadusest kulub ühele kastmiskorrale 5-20 l vett 1 m2 kohta
- Tualetis kulub ühe kasutuse kohta umbes 3-5 l vett
- Pesumasinas kulub ühele kasutusele umbes 10-15 l vett
- Auto pesuks kulub keskmiselt 200 l vett
Üldiselt võiks paagi suurus olla piisav ühe nädala kastmisvajadusteks või ühe kuu majapidamisvajadusteks.
Kogumismahutid võib kaevata maa sisse või paigutada hoone pööningule. Mahutid võib paigaldada vihmaveetorude alla hoone seina ääres, aga sellisel juhul peab need talveks tühjendama.
Sademevee kogumine ja kasutamine
- Vähendab sademevee äravoolu kogust selle tekkekohas.
- Vähendab joogivee kvaliteediga vee kulu ja säästab joogivett kui olulist ressurssi.
- Sademevesi on pehme, mistõttu sobib hästi kastmisveeks ja säästab tehnikat (ei tekita katlakivi).
- Majapidamises kasutamisel tekib toustiku dubleerimise vajadus mahutist hoonesse.
Vett läbilaskev kate
Vett läbi katte pinnasesse immutades vähendame äravoolu hulka, samas ei kulu täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks, lisaks on materjalid masinaga peal sõidetavad ning jalakäijal mugavad kõndida.
Vett läbilaskvaid katteid on nelja tüüpi:
- poorne kate – suure poorsusega kate, mis imab vett kogu pinna ulatuses;
- vett läbilaskev võib olla ka harilik sillutuskivi, kui kivide vahele jäetakse tühimikud, mille kaudu saab sademevesi pinnasesse imbuda. Tühimikud võivad olla täidetud muru, killustiku vm vett läbilaskva materjaliga;
- plastist sillutuskärjed;
- puiste (kruusast, sõelmetest vms kate).
Vett läbilaskvaid katteid on võimalik rajada ka suurema saastesisaldusega sademeveega aladel, kus reostusnäitajad ületavad heljuvaine ja naftasaaduste sisalduse piirväärtusi. Sellisel juhul on hoolduskoormus oluliselt suurem, kuid äravoolu puhastamine algab juba katendi aluskihtides, mille paksused tuleb äravoolu mahutavuse osas hoolikalt läbi mõelda. Saastunud sademeveega piirkondades tuleb katte aluskihid eraldada ümbritsevast pinnasest geomembraaniga ning suunata sademevesi toruga järgnevasse süsteemi elementi või sademevee kanalisatsiooni.
Vett läbilaskvad katted:
- vähendavad üleujutuse ohtu allavoolu, kuna tasandab vooluhulga järske suurenemisi
- vähendavad reoainete sisaldust äravoolus
- on kasutatavad tiheasustusega aladel – vähendab märgatavalt ehitusaluse ala suurus, olles ise sademeveelahendus
- vähendavad vajadust sügavate kaevetööde järele, mis võib vähendada ehituskulusid
- täiendavad põhjaveevaru
- vähendavad üleujutusi ja pinna jäätumist
- väheneb vajadus kanalisatsiooni- ja restkaevude järele
Puuduseks on nende rajamise vähene kogemus. Ehitusvigade või vale hoolduse tõttu võib tekkida ka ummistusi.
Vett läbilaskvaid katteid tuleb vältida:
- väga saastunud sademeveega piirkondades
- vähese pinnase läbilaskvusega aladel
- piirkondades, kus esineb kõrge põhjavee tase
- joogivee kaevude läheduses
Tulevases artiklis tutvustan veel taskukohaseid tehnikaid sademevee probleemide lahendamiseks. Meeldetuletuseks ja paremaks ülevaateks soovitan üle vaadata ka eelnevad artiklid 7. mail ja 18. juunil ilmunud Viimsi Teatajas.
