Selle aasta kevad on olnud eriliselt vihmaderohke. Pikaajalised prognoosid näitavad, et sellised perioodid sagenevad tulevikus. Suvi on hea aeg kavandada haljakutele ja aedadesse veesilma loomist, et edaspidi sadudest pigem rõõmu tunda, kui muret näha.
Eluskeskkonna kujundamine liidab kogukonda
Hea planeering peaks oma sisult keskenduma „koha loomisele”. See tähendab, et kõigis avaliku ruumi kujundusprojektides tuleks pöörata suurt tähelepanu inimestele, kes elavad ja kasutavad seda ruumi, pakkudes inimestele võimalusi meeldivas keskkonnas omavahel suhelda. Kui aga tegu on olemasoleva keskkonnaga, siis on see teistpidi hea võimalus kogukonnana koostöös keskkonda luua.
Looduslähedaste sademeveesüsteemide kohandamine ja rajamine võib anda olulise panuse elukeskkonnast hoolivate ja toetavate kogukondade tekkeks. Inimesed tunnevad rohkem uhkust meeldiva naabruskonna üle, kus on olemas puhkekohad ja kogunemiskohad teiste inimestega suhtlemiseks, koos loomine ka ühendab.
Selliste kogukondade ja elukeskkondade teke tõstab näiteks ettevõtetel huvi piirkonna vastu ning toob investeeringuid meelelahutuse, erinevate ürituste ja külastajate näol. Seesugune areng võib isegi kuritegevust vähendada. Haljasaladel on oluline roll vallaelanike tervise ja heaolu parandamisel, kuna need aitavad kaasa õhukvaliteedi paranemisele, jahutavad ja pakuvad varju ning aitavad vähendada uputuste tekkimise ohtu linnalisemas keskkonnas.
Ühendades niisugused haljasalad omavahel rahulike kõnni- ja jalgrattateedega, loome rohevõrgustiku, mis pakub võimaluse loodusega kokku puutuda, aastaaegu kogeda, aktiivsemaks muutuda ning elada ja töötada atraktiivsemas ja stimuleerivamas keskkonnas, millel kõigil on tõestatud positiivne mõju tervisele ja heaolule. Suvi on just õige aeg, et oma kodu ümber ringi vaadata ja mõelda, mida võiks seal luua, et keskkond oleks põimitud rohkem säästlike lahendustega.
Sademevee käitlusahel
Hea säästlike lahenduste kujundus maksimeerib mis tahes piirkonnas niigi vähese vaba ruumi kasutamist, eriti kortermajade alal. Nende paikade kohandamine võib konkureerivate arengueesmärkide saavutamise kõrval paras väljakutse näida, kuid läbimõeldult on integreerimine ilma vallaruumi põhifunktsioone mõjutamata täiesti teostatav.
Looduslähedase sademeveesüsteemi keskne kontseptsioon on sademevee käitlusahel (SUDS Management Train). Selle all mõeldakse järjestikku paigutatud süsteemi komponente, mis ühiselt tagavad vajalikud protsessid sademevee äravoolu kiiruse ja mahu kontrollimiseks ning saasteainete kontsentratsiooni vähendamiseks sobiva tasemeni.
Sademevee käitlusahel algab sademevee äravoolu tekkeallika (linnalises keskkonnas peamiselt hoonete katused ja vett mitteläbilaskvad pinnad nagu asfalt) juures, kus toimub selle esmane käitlus ja äravoolu ennetamine. Edasi suunatakse sademevesi asukoha (nt tänava või kvartali) sademeveesüsteemi komponentidesse, kuhu koondub kõigilt selle asukoha katustelt ja kõvakattega pindadelt äravoolav sademevesi. Viimane etapp enne sademevee kanalisatsiooni või vastuvõtvasse veekogusse jõudmist on piirkonna (nt küla või kogu valla) sademeveesüsteem, kus käideldakse terve regiooni sademevett. Seega, mida kaugemale sademevee äravoolu tekkeallikast liikuda, seda suurema veekogusega peavad käitlusahela komponendid toime tulema, kuna igas etapis suureneb kontrollitav ala.
Sademevee esmane käitlemine iga tekkeallika juures ehk igal kinnistul on väga tähtis äravoolava sademevee koguse vähendamiseks. Mida rohkem sademevett kinni peetakse, seda vähem jõuab seda sademeveesüsteemi järgnevatesse osadesse. Iga kinnistuomanik saab oma panuse selleks anda vett mitteläbilaskvate pindade osakaalu vähendamise ja looduslähedaste sademeveelahenduste kasutamisega kinnistul.
Iga tekkeallika juurest juhitakse sademevesi edasi asukoha (nt tänava või kvartali) sademeveesüsteemi komponentidesse, kus toimub edasine sademevee koguse ja voolukiiruse vähendamine ning vee puhastamine erinevatest saasteainetest.
Käitusahela lõpus ehk allavoolu peab süsteem toime tulema kogu piirkonna (nt küla või terve valla) sademevee käitlemisega. Mida tõhusam on sademeveesüsteem ülesvoolu, seda väiksem on sademevee kogus ning reostuse ja üleujutuse tõenäosus ahela lõpus.
Säästliku lahenduse kavandamine
Sademeveelahenduste valik sõltub sademevee kogusest, reljeefist, pinnasest ja ala kasutusest. Igale arendusele või alale (sh eramud, kortermajad, kvartalid, avalik linnaruum) saab kujundada sobiva looduslähedase sademeveesüsteemi. Säästlikke süsteeme saab kasutada nii uute arenduste kui ka olemasolevate asumite puhul ning mahutada ka kõige kitsamatesse tingimustesse (haljakud kortermajade vahel).
Looduslähedaste sademeveesüsteemide üks olulisemaid põhimõtteid on sademeveeprobleemide ennetamine. Just seda aitavad teha hoonetel või nende vahetus läheduses asuvad sademeveelahendused. Tähtis on, et esmane käitlemine toimuks ülesvoolu tiikidest, märgaladest ja teistest looduslähedase sademeveesüsteemi komponentidest. Enamasti saavad esmase käitlemise lahendused kergemate sadudega (5-10 mm) ise hakkama.
Eramu
Eramu krundil on palju ruumi ja võimalusi, kus erinevaid looduslähedase sademeveesüsteemi ennetavaid komponente kohandada, mis tiheda asustusega elamupiirkondades sageli teostatavad ei ole.
Esimesed sellised äravoolu tekkimise kohad on hoonete katused ja erinevad vett mitteläbilaskvad pinnad. Isegi pinnasesse immutamise võimalusel on soovitatav äravool hoonest eemale juhtida või takistada selle sattumist vundamendi alla. Sobivad lahendused sellisel juhul on rohekatused, roheseinad, sademevee kogumine ja kasutamine ning hoonest turvalisel kaugusel ka vett läbilaskvad pinnakatted. Need lahendused aeglustavad peamiselt sademevee äravoolu kiirust ja vähendavad selle hulka, et järgnevad sademeveesüsteemi osad selle vastu suudaksid võtta.
Lahendused tõstavad krundi visuaalset väärtust ja bioloogilist mitmekesisust ning tekitatud kaunis naabruskonnas tahavad inimesed elada ja tunnevad uhkust.
Korteriühistu
Korteriühistute puhul on krundile vaja ära mahutada palju rohkemate elanike vajadused, näiteks parkimine, ligipääsud, mängu- ja puhkealad. Tekib küsimus, milleks teha harjumuspärasest teisiti ja miks see parem lahendus on?
Suure sademevee koguse tekkimise ennetamine kõvakatte osakaalu vähendades ja tõhusad kuivendussüsteemid minimeerivad veekahjustuste kõrvaldamise kulusid ja kindlustusnõudeid, samuti tulevasi varakindlustuse probleeme. Kaunis ja turvalisem elukeskkond tagab hea elukvaliteedi ja tõstab inimeste soovi hoones elada ning läbimõeldud ja tõhus sademeveesüsteem tagab ka naabruskonna kinnisvara turvalisuse. Ka korteriühistute puhul kehtivad sarnased reeglid eramule ning paremini sobivad peamiselt sademevee äravoolu kiirust ja selle hulka vähendavad sademeveesüsteemi komponendid.
Avalik ruum
Väikesed taskupargid, platsid ja väljakud loovad avalikus ruumis looduslähedaste sademeveesüsteemide jaoks sobilikud kohad. Ruumi tõhusaks kasutamiseks peaks nende alade kujundus olema suunatud nii sademeveesüsteemi vajadustele kui ka kogukonna sotsiaalsete ja funktsionaalsete vajaduste rahuldamisele.
Väikeseid haljastatud rohealasid omavahel ühendavatel aladel tuleks sademeveesüsteemi vaadelda kui lihtsate komponentide jada, mis ühendavad kõik haljasaladel paiknevad komponendid ühtseks süsteemiks. Iga väiksemgi tühisena näiv detail tagab süsteemi töökindluse.
Komponentide jada võimaldab luua rohekoridore, ühendada elupaiku ning suurendada keskkonna nauditavust, hariduslikku väärtust ja meeldivust.
Kui ka sina oled huvitatud meeldivamast naabruskonnast ja tervislikumast vallaruumist, siis järgnevates artiklites tutvustan erinevaid komponente ja tegevusi, kuidas iga elanik saab tõhusasse sademeveesüsteemi panustada.
