Nii varahommikul kui ka õhtuti on Randvere koolimaja aula aknad tuledes ja põrand vappub tantsumüdinast. 385-liikmelisest õpilasperest on moodustatud rida tantsurühmi. Koos Randvere koolist Viimsisse läinud vilistlastega on rahvatantsule käe andnud 102 õpilast kokku kuues rühmas.

Lisaks laste- ja noorterühmadele tegutseb koolis õpetajatest, lapsevanematest ja muudest kogukonnaliikmetest loodud kaks naisrühma. Kogu see vägi koondub rahvatantsuseltsi Pääsuke laiade tiibade alla.

Rahvatantsuselts Pääsuke sündis 1979. aastal, kui tolleaegse Ehitustrusti juurde loodi naisrühm. Segarühmana jätkas Pääsuke 1994. aastal, kuid aeg-ajalt tantsiti ka naisrühma tantse.

Juhendajate kaardivägi
Tänaseks on rahvatantsuselts Pääsuke jõudsalt kasvanud – aktiivseid „pääsukesi“ on meil kolme täiskasvanute segarühma, kuue naisrühma, kahe noorterühma ja nelja lasterühma jagu. Tallinnas tegutsevaid rühmi juhendab tõeline meestevägi – lisaks kunstilisele juhile Rauno Zubkole on tee Pääsukeseni leidnud ka treenerid Siim Praats ja Allar Valge. Randvere laste-, noorte ja kahe naisrühma tantsusamme seab ritta Anli Soosaar.

Tänavu tähistab rahvatantsuselts Pääsuke oma 40. tegevusaastat, mille tipphetkeks oli suurejooneline kontsert Alexela kontserdimajas 23. novembril. Seltsi kunstiline juht Rauno Zubko oli lavastanud tähendusrikka etenduse, kus kujutati argirahmeldustes hingetuks muutunud olevusi, kes leiavad lõpuks – läbi viha ja võitlust sisaldavate tantsunumbrite – rahustava lahenduse. Õnnerajale viib ühtne harmooniline liikumine – kiigepeole kogunemine ja lustimine.

Õnnestunud meeleolu
Üht kui teist rahvatantsutraditsioonist oli esitatud üsna värskes kastmes, nii et põnev oli kava õppida. Lavastuse käigus tekkis palju südamlikke hetki, mil eri vanuses tantsijad omavahel koostööd tegid, samme sobitasid ja koos mõjusaid liikumispilte vormisid.

Kontsertetenduse tutvustuses on kaunis ajalooline viide kiikumise ja kiigepeo kohta:
„Hing satub uinutusse ja ta unustab seejuures mõneks ajaks oma viletsuse. Mis on värav idamaalasele, seda on kiik sellele rahvale. Noor ja vana tulevad siia kokku; isa tunneb rõõmu oma poegadest, ema tütardest.“ Nõnda kõneles baltisaksa literaat Christian Hieronymos Justus Schlegel eestlaste kiigekultuurist 1819. aastal.

Kirjeldatud meeleolu õnnestus luua ka rahvatantsuseltsi Pääsukese etendusel, nagu tunnustas järelpeol Kalev Järvela, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees.

Selle suurepärase elamuse lainel on huvipakkuv uurida, kuidas niisugune tantsuharrastus meie kogukonnakoolis üldse välja on kujunenud.

Tagasi tantsu juurde
„Lastele rahvatantsu õpetamisega olen tegelenud rohkem kui 12 aastat. Alustasin Jüri gümnaasiumis, kus trenn toimus pärast ainetunde,“ räägib juhendaja ja lasterühmade algatajale Anli Soosaar. „Kuna olen klassiõpetaja, siis koostöös kooli ja lapsevanematega proovisime alustada klassipõhise rühmaga. See toimis 3 aastat ehk nii kaua, kui nad minu käe all õppisid (4.-6. klass). Siis lagunes rühm kahjuks laiali, kuna paljud vahetasid kooli.“

Pärast Jüri gümnaasiumi töötas ta aasta Viimsi koolis (sel ajal Randvere kooli alles ehitati) ja alustas seal tunde 1. klassiga, kellega hakkas ka rahvatantsu tegema. „Seekord, koostöös kooliga, lisasime rahvatantsu ka tunniplaani. Arutasime vanematega koosolekul läbi ja otsustasime, et tunnid hakkavad toimuma kaks korda nädalas eeltunnina ehk siis hommikul algusega kell 8 ning seda põhjusel, et pärast tunde on lastel ka muid kohustusi. Olen igati uhke oma Randvere tantsupere üle ja loodan, et meie sekka leiab tee veel palju „pääsukesi“.“

Uus hooaeg tervitab uusi tantsijaid
Õpetaja Kristi Kurist on aastaid olnud laste rahvatantsuga seotud, ta on korraldanud mudilaste tantsupidusid ja pidanud seda harrastust igal moel kalliks. Nüüd on ta järginud Anli eeskuju selles, et on kogu oma 1b klassi rahvatantsu rajale meelitanud.

Ehkki lapsed on ju vaid mõne kuu koolis käinud ja tantsu harjutanud, võeti nad kampa Pääsukese suurel kontsertetendusel ja osati neile anda jõukohane ülesanne Alexela suurel laval toimetulekuks. Lapsed olid väga asjalikud, said aru, mida neilt oodati ja oskasid väga hästi suures inimsummas (227 tantsijat) orienteeruda ja õigel ajal õiges kohas olla. Ja, mis peaasi – rõõmuga tantsida ja oma rõõmu saaliga jagada.

Õpetaja Kristi Laving on ühtaegu kahe tantsupoisi ema, mitme tantsurühma liikme klassijuhataja ja ka ise naisrühma siresäär. Ta leiab, et rahvatants annab lastele palju võimalusi eneseväljenduseks – ja just selliselt, mida tavaline õppetöö ei võimalda.

Tantsus peegeldub lastele omane elurõõm. Kindlasti arendab tants laste kehaliikmete koordinatsiooni ja ajutegevust, sest keha ja pea koostöö toimimine või ebaõnnestumine on kohe silmanähtav.

Rahvatantsulaste vahel tekib eriline kambavaim, mis veab neid trennisaali taas ja taas kohale ka kõikide tänapäevaste kiusatuste kontekstis.

2020. aasta ligineb koos oma toredate võimalustega – esinemised nii kodumurul kui ka välismaal, uued tantsud ja uued vahvad ettevõtmised suure ja sõbraliku Pääsukeste perega. Ootame uusi tantsijaid nii noorte- kui ka naisrühma – pidage jõulud ära, võtke ühendust Anli Soosaarega (tel 5667 1447) ja juba jaanuaris tulge tantsima!